Tosca plaadikook õunte ja pohladega

Ei juhtu enam tihti, et ma küpsetaks kooki. Eriti sellist "tavalist" - nisujahust, rohke suhkru ja võiga. Ma olen kunagi oma suure küpsetamisfaasi läbinud, kõik huvipakkuva läbi proovinud, erinevad maitsed ja tekstuurid avastanud. Praegune magus on minu jaoks tooraine poolest oluliselt rohkem alternatiivne, st tavapärast jahu ja suhkrut asendav või välistav.

Aga vahel on tarvis suuremale seltskonnale, kus on erinevas vanuses inimesi, küpsetada midagi, mis peaks sobituma enamiku maitsele. Korduvalt on läbi proovitud, et minu Tosca kook pohladega läheb rahvale väga hästi peale ning sellest koogist inspireerituna tegin ka plaadikoogi, kuhu lisaks pohladele poetasin sisse ka õunu. Tulemus on jagamist väärt.

Koogi pildid on äsja mahasadanud lumevaibaga võrreldes veel väga suvises võtmes, aga need on tehtud vähem kui kaks nädalat tagasi, mil oli tavapäratult soe ja päikseline oktoobrikuine nädalavahetus.

Tosca plaadikook õunte ja pohladega (1 ahjupaadisuurune kook):
6 muna
3 dl suhkrut
6 dl nisujahu
3 tl küpsetuspulbrit
200 g võid
100 g hapukoort
0,5 dl piima
500 g pohli ja/või õunu (mõlemaid umbes pool kogusest) (+ 1 sl nisujahu)

Tosca kate:
150 g võid
3 dl suhkrut
2 dl piima või rõõska koort
3 sl nisujahu
200 g mandlilaaste

Vahusta toasoojad munad suhkruga kohevaks vahuks. Sega küpsetuspulber jahu hulka. Sulata või ning lase sel jahtuda vähemalt 30 kraadini (liiga kuum või takistab koogi kerkimist). Sega sulatatud või hulka kohe pliidil ka hapukoor ja piim, siis jahtub või kiiremini. Haki õunad väiksemat sorti kuubikuteks, lisa hakitud õunte juurde pohlad ja 1 sl nisujahu ning raputa õunad ja pohlad jahuga kokku. Jahuga kokku tehtud marjad ei vaju koogi põhja, vaid jaotuvad ühtlaselt koogis.

Ühenda omavahel vahustatud munad, küpsetuspulbriga segatud nisujahu ja sulatatud või ning sega tainas ühtlaseks. Sega tainasse ettevaatlikult, ilma liigse kloppimiseta, ka jahuga segatud õunad ja pohlad. Vooderda ahjuplaat küpsetuspaberiga, pintselda paber õliga ning kalla tainas ahjuplaadile.

Küpseta kooki 180-kraadises pöördõhuga ahjus 20 minutit. Koogi valmimise ajal valmista kate. Katte jaoks sulata potis või, lisa potti suhkur ja sulata, kuni suhkrukristallid lagunevad. Lisa potti mandlilaastud, jahu ja sega mass ühtlaseks. Vedelda katet piima või rõõsa koorega, et seda oleks kergem koogile määrida.

Kui kook 20 minutit küpsenud, võta kook ahjust ja laota sellele ettevaatlikult ja ühtlaselt õhukese kihina mandlikate (ära kalla koogi keskele kogu portsu, siis vajub kate koogi sisse ja lõhub koogi).  Küpseta veel samal temperatuuril umbes 17-20 minutit, kuni mandlikate muutub pealt kuldseks.

Serveeri kooki kergelt jahtununa. Parim samal päeval söömiseks.

Jõulukeeks kuivatatud puuviljadega

Kuivatatud puuviljadega keeksid sobivad hästi jõululauale magustoiduks. Selles keeksis on sees kohe õige palju puuvilju, mida on eelnevalt alkoholis leotatud. Keeks peaks seisma vähemalt paar päeva (kuni paar nädalat) külmkapis ja imenduma, siis tulevad maitsed eriti hästi esile ja keeks muutub mahlasemaks.

Ma olin algul skeptiline selliste pikalt säilitatavate küpsetiste suhtes, sest ma hindan pea kõikide toitude juures nende värskust. Mulle on seni tundunud, et keeks on kõige parem siis, kui see on ahjust tulnud, koorik on krõbe ja see on vaid kergelt maha jahtunud. Olen aga näinud retsepte, kus keeks tuleb fooliumisse mässida, külmkappi panna ja mitmeks nädalaks ära unustada. Ikka see katsetamine ja uute nippide teadasaamine on see, mis seda pikalt seisvat keeksi enne jõule küpsetama ajendas.

Selle retsepti alge on Nami-Namis, aga ma olen selles veidi nisujahu asendanud pähklijahuga ja suhkrukogust vähendanud, samuti pisut tehnikat muutnud. Mulle tundus, et mida kauem keeks seisab, seda magusamaks see läheb, seega teise satsi küpsetasin juba vähendatud suhkrukogusega. Antud kogus suhkrut retseptis on juba vähendatud (algselt 200 g).

Vaja läheb:
600 g kuivatatud puuvilju (ploomid, rosinad, aprikoosid, jõhvikad)
2 dl rummi või Amarettot

250 g võid
4 muna
100-150 g suhkrut
200 g nisujahu
75 g sarapuupähkli jahu (jahvata ise kas kohviveskis või saumikseri purustajas)
2 tl küpsetuspulbrit

Tükelda suuremad kuivatatud puuviljad, kalla neile peale rumm ja jäta üheks ööks imenduma (või kui plaanid keeksi küpsetada õhtul, siis pane puuviljad likku hommikul). Mina kasutasin keeksis kuivatatud ploome, kuivatatud aprikoose, kuivatatud jõhvikaid ning tumedaid ja heledaid (suuri) rosinaid.

Umbes tund enne keeksi küpsetamist tõsta või toasoojusesse, mõõda pool suhkrukogusest ja kalla või peale. Kui või on toasoe, mikserda see koos suhkruga ühtlaseks massiks. Lisa või-suhkrusegusse munakollased ning vahusta mass segamini.

Teises anumas vahusta munavalged ülejäänud suhkrukogusega. Sega kokku ka nisujahu, küpsetuspulber ja sarapuupähkli jahu (kui ei soovi pähklijahu kasutada, asenda see nisujahuga). Sarapuupähkli jahu saab ise valmistada – purusta sarapuupähklid kas kohviveskis või köögikombaini/saumikseri purustajas. Kalla segatud kuivained vahustatud või segusse ning sega ühtlaseks. Lisa alkoholis leotatud puuviljad, sega veelkord. Viimasena sega tainasse vahustatud munavalged ning kalla tainas võiga määritud suuremasse keeksivormi. Sellest kogusest tuleb 1,5kg-ne keeks.

Küpseta keeksi esimesed 15 minutit 200-kraadiga, seejärel 45 minutit 175-kraadiga ning viimased 15 minutit 160-kraadiga. Lase keeksil jahtuda, mässi fooliumisse ja tõsta külmkappi imbuma. Keeks muutub iga päevaga aina mahlasemaks ja magusamaks.

Metspähklitega šokolaadikook

Harva, ikka väga harva tuleb ette, et ma midagi magusat, kohe sellist päris kooki küpsetan. On toimiv tõetera, et küpsetamisest hoidumine on parim viis, kuidas mitte (liigset) magusat süüa. Aga nüüd detsembri keskel, kui mul koolis paus ja aega jälle veidi rohkem kodus toimetada, olen jõudnud juba üsna palju küpsetada. Piparkoogitainas on valmis, osa juba lastega koos äragi küpsetatud. Jõulukeeks on ootel ja sünnipäevakook õele ka tehtud.

See õe sünnipäevakook sai üks õige tummine šokolaadikook. Sees ohtralt kakaod ning vahel ja peal šokolaadikreem. Ühegi teravilja jahu tainas pole, selle asemel on metspähklijahu, mis annab koogile mõnusa pähklise maitse. Ja ega koogi pealgi pole pähklitega koonerdatud. Retsept pärineb raamatust "Maailma parimad koogid" (Roger Pizey).

21 cm läbimõõduga kook/ 12 tükki:
50 ml vett
25 g kakaopulbrit
½ pikuti poolitatud vanillikauna
110 g võid
110 g suhkrut
3 muna
85 g sarapuupähklijahu
½ tl küpsetuspulbrit

Kaunistuseks:
75 g sarapuupähklilaaste

Kreem:
110 g 70%-list šokolaadi
120 ml 35% rõõska koort
40 g tükeldatud võid

Aja vesi keema, lisa kakaopulber ja sega ühtlaseks pastaks, lisa sisse ka vanilliseemned. Jäta segu jahtuma.

Tõsta või toasoojusesse, lisa võile kolmandik suhkrukogusest. Vahusta, kui see on muutunud pehmeks. Lisa vahustatud võile munakollased ning jätka vahustamist. Jahvata sarapuupähklid jahuks - purusta sarapuupähklid kas kohviveskis või köögikombaini/saumikseri purustajas. Nüüd sega või-suhkru-munasegusse pähklijahu ja jahtunud kakaopasta.

Vahusta munavalged ülejäänud suhkrukogusega ja sega tainasse.

Vala tainas kas keskmise suurusega keeksivormi või 21 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi (vormi ääred määri võiga). Kuna kook tuleb hiljem horisontaalselt keskelt lahti lõigata, ei tohiks kook olla liiga õhuke.

Küpseta kooki 45 minutit 170-kraadises ahjus. Lase jahtuda ja lõika keskelt pooleks.

Rösti pähkleid ahjus ca 10 minutit. Lõika pähklid viiludeks nii palju, kui see noaga võimalik on. Aga võib kasutada ka lihtsalt purustatud pähkleid (kuigi esimesed jäävad efektsemad).

Valmista šokolaadikreem koogi peale ja vahele. Sulata või, lisa selle sisse šokolaad ning nirista ettevaatlikult vahukoor. Kuna tooraine erinevate temperatuuride tõttu võib šokolaad tükki tõmmata, on soovitav vahukoor eelnevalt kuumutada ja siis sulašokolaadile lisada. Määri kreem lahtilõigatud koogi vahele, külgedele ja peale. Puista koogi peale ja külgedele ka röstitud sarapuupähkliviilud. Lase koogil jahtuda ja serveeri külmkapikülmalt. Šokolaadikook sobib hästi kange kohvi või musta teega.

Krõbe kaerahelbekook

Krõbe kaerahelbekook on midagi müslibatooni ja koogi vahepealset ning sobib seega söömiseks kasvõi hommikusöögiks jogurti kõrvale. Samas sobib see ka näiteks piknikule kaasavõtmiseks, kuna kooki saab edukalt süüa näpu vahelt.

Vaja läheb:
2 munavalget
1 sl ekstrapeent valget suhkrut
75 g võid
100 g kaerhelbeid
50 g nisujahu
50 g tatrajahu
25 g tumedat muscovado suhkrut
100 g rosinaid

Vahusta munavalged koos väikese koguse ekstrapeene valge suhkruga kohevaks vahuks. Retseptis on kasutatud kahte erinevat suhkrut. Tume muscovado suhkur annab küpsetisele karamellise maitsenüansi, kuid on liiga niiske ja raske, et see lisada munavalgetele vahustamise ajal. Koos suhkruga vahustuvad munavalged aga paremini, seetõttu kasutan munavalgete ühtlasemaks vahustamiseks ekstrapeent valget suhkrut.

Seejärel sulata või. Mõõda ühte suuremasse kaussi vajalik kogus kaerahelbeid, nisu- ja tatrajahu (võib kasutada ka vaid ühte jahu), tume muscovado suhkur ja rosinad. Kalla kuivainete hulka sulatatud või ning sega mass ühtlaselt võiga kokku. Viimasena lisa tainale vahustatud munavalged ning sega, kuni tainas on ühtlane. Tõsta tainas küpsetusvormi ning vormi tainas lusikaga ühtlaseks õhukeseks kihiks. Selle koguse jaoks sobib ümmargune 24 või ka 26 cm läbimõõduga küpsetusvorm, aga ka kitsas ja piklik (11x35 cm) lahtikäiv vorm. Kuna tainas ei ole vedel ja ei valgu laiali, saab seda kooki küpsetada ka küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadi peal. Küpseta kaerahelbekooki 180-kraadises ahjus 20 minutit.

Retsept valmis koostöös Dansukkeriga. Vaata retsepte ka D-kokaraamatust.

Rabarbri-mandlikook

Pea igal kevadel avastan või leiutan uue rabarbrikoogi, mis jääb kogu selle aasta rabarbrihooaja lemmikuks. Mulle meeldib kookides kasutada lisaks nisujahule ka teisi jahusid – nii avastab uusi ja põnevaid maitseid ning leiab asendust liiga sageli kasutuses olevale nisujahule. Seekord tegin rabarbrikoogi mandli- ja nisujahu seguga.

Sõime kooki suure seltskonnaga, kus oli erinevas vanuses ja ka erineva maitse-eelistusega inimesi, aga selline kook maitses eranditult kõigile. Koogi pealmine kiht on krõbe ja magus, rabarber annab koogi sisemusele hapukust ja mahlasust, mandel aga mõnusat maitset ja tekstuuri.

Vaja läheb: 
200 g võid
150-200 g demerara suhkrut (olenevalt magusalembusest)
3 vabaltpeetava kana muna
100 g mandleid
100 g nisujahu
1 kuhjaga tl küpsetuspulbrit
lusikaotsaga vanillipulbrit (mina kasutan ilma suhkruta puhast vanilli, saadaval ökopoodides)
75 g hapukoort
300 g rabarberit

Tõsta suhkrust 2 sl eraldi kaussi (see läheb hiljem koogi peale). Vahusta umbes pool järgijäänud suhkrukogust munadega kohevaks vahuks ning teine pool suhkrut vahusta (teises kausis) toasooja võiga ühtlaseks massiks (ei pea olema kaalutud kogused; piisab, kui silma järgi poolitada).

Purusta mandlid köögikombaini või saumikseri purustajas umbes täisterajahu jämeduse tekstuuriga massiks. Sega omavahel purustatud mandlid, nisujahu, küpsetuspulber ja vanillipulber.

Kalla segatud kuivained või ja suhkru segusse ning sega käsitsi või töötle mikseriga madalatel pööretel ühtlaseks massiks. Lisa hapukoor ning jätka aeglastel pööretel taina töötlemist. Nüüd lisa tainale vahustatud munad ja sega tainas taas ühtlaseks. Viimasega sega taina hulka hakitud rabarber.

Kalla tainas 28 cm  (peaks mahtuma ka 26 cm) läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi ja raputa koogi pealmisele kihile eelnevalt kõrvale tõstetud demerara suhkur, mille jämedakoelised terad kuumuses ei sula. Pane kook 200-kraadisesse ahju ning alanda ca 15 minuti pärast kuumust 180 kraadile. Küpseta kooki kokku 1 h.

Pähklikook "Nostalgia"

President Toomas Hendrik Ilves annab tänavu Eesti Vabariigi 96. aastapäeva eel Eestile osutatud teenete tunnustamiseks 99 inimesele riiklikud autasud. Selgus, et ühena IT-valdkonna edendajatest saab Valgetähe teenetemärgi ka minu kallis abikaasa. Oleme siiralt liigutatud sellise auväärse tunnustuse üle. 

Selle toreda uudise puhul otsustasin Reneed üllatada. Renee väga suur magusasõber pole, kuid mõned küpsetised talle siiski maitsevad. Nt cannelé'd, kuid nende ettevalmistamiseks on tarvis vähemalt ööpäev aega. Tuli mõelda midagi, mis valmiks kiiremini. Meenus võikreemiga pähklikook, mida müüakse Selveris "Pähklikook Nostalgia" nime all. Reneele maitseb see väga. Ta on varem mitu korda maininud ka, et ma seda ise teha prooviksin, kuid ma pole vedu võtnud. Nüüd tundus, et põhjus on olemas ja tahtsin teha midagi, mis talle väga meeldiks. Improviseerisin ja katsetasin, kas saan samalaadse koogi valmis. Tarvis on vaid biskviiti, võikreemi ja maapähkleid. Etteruttavalt olgu öeldud, et kook tuli välja just selline nagu lootsin.

Biskviit:

5 muna

5 sl suhkrut

5 kuhjaga sl nisujahu

1 kuhjaga tl küpsetuspulbrit

Võikreem:

250 g võid

100 g kondenspiima

120 g tuhksuhkrut

1 tl vaniljesuhkrut

Kate:

200 g maapähkleid

Esmalt valmista biskviit. Vahusta munad (kollane ja valge koos) suhkruga tugevaks vahuks. Sega vahustatud munadele võimalikult õrnalt sisse nisujahu (mille sisse on segatud küpsetuspulber). Kalla pool tainakogusest 26 või 28 cm läbimõõduga lahtikäivasse küpsetusvormi. Et biskviiti hiljem kergemini kätte saada, kasuta küpsetusvormi põhjas küpsetuspaberit. Küpseta biskviiti 180-kraadises pöördõhuga ahjus umbes 20 minuti. Jälgi, et liialt ei pruunistuks. Aita biskviit vormist välja ning küpseta ka teine pool tainakogusest. Jäta biskviitpõhjad jahtuma. Rösti 180-kraadises ahjus maapähkleid umbes 7 minutit. Haki noaga või tee purustajaga pähklid väikesteks tükkideks. 

Valmista võikreem. Lõika toasoe või väiksemateks tükkideks ja vahusta mikseriga, kuni mass on ühtlane. Lisa võile tuhksuhkur ja vaniljesuhkur ning vahusta veel. Viimasena lisa kondenspiim ning vahusta, kuni ained ühilduvad. Kondenspiim ja või peaksid olema samal temperatuuril, siis ühilduvad need lihtsamalt. 

Kui biskviitpõhjad jahtunud, lõika need keskelt laiupidi pooleks. Selleks on hea kasutada nt kala fileerimise nuga, mis on õhukese teraga ja libiseb biskviidist hõlpsalt läbi. Määri ühele biskviitkihile kiht võikreemi, lisa peale teine biskviit, määri ka sellele võikreemi jne. Kata ka koogi pealine kiht ja küljed võikreemiga. Puista koogi peale ja vajuta külgedele röstitud ja hakitud maapähklid.

Lase koogil mõned tunnid külmkapis imbuda ja taheneda. Sobib säilitamiseks ka üleöö. 

Pekaanipähklikattega õunakook

Selle aasta uutmoodi õunakoogiavastus tuleb Soomest vanaema juurest. Pekaanipähklikattega õunakooki pakkus ta meile, kui tal viimati külas käisime. Tavaliselt on vanadel inimestel oma kindlad retseptid, mida nad on aastakümneid teinud ja millele nad on kindlaks jäänud. Eks ole minu vanaemalgi omi kindlaid toite, mida ta iga kord pakub - nagu nt kõigi lemmik rullbiskviit, mida keegi teine ei suuda nii õhulisena teha. Aga väga sageli katsetab ta ka uusi retsepte. Selle õunakoogi retsepti kirjutasin kohe üles ja tegin ise ka kodus.

Põhi:
ca 400 g (3-4 tk) hapusi õunu
2 sl sidrunimahla
150 g võid
2 dl suhkrut
3 muna
1 tl sidrunikoort
4 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
0,5 dl piima

Kate:
125 g pekaanipähkleid
3/4 dl nisujahu
1/2 dl fariinisuhkrut
25 g võid

Tükeldada õunad ja vala sidrunimahlaga üle. Vahusta või ja suhkur, lisa ükshaaval munad. Lisa sidrunikoored. Sega jahu ja küpsetuspulber ning sõelu tainasse. Lisa piim. Viimasena sega tainasse õunad.
Katte jaoks haki pekaanipähklid kombainis, lisa või, jahu ja suhkur, jahvata ühtlane mass. Kook mahub nii 24 kui 26 cm lahtikäivasse vormi. Vala tainas küpsetusvormi ning puista peale pekaanipähkli kiht. Küpseta 175 kraadi 50-55 min.

Põldmarja-ricottakook

Sel nädalal olin ühes teiste toidukirjutajatega kutsutud Nami-Nami Pille juurde Eesti-teemalisele aiapeole. Nimelt oli Rootsi televisioon tegemas filmi Eesti toidust.

Igaüks võttis kaasa midagi enda valmistatut, mis iseloomustaks Eesti toitu. Kuna olin just tulnud Noarootsist ja korjanud põldmarju, otsustasin teha põldmarjakoogi. Põldmarja-toorjuustukooki olen teinud päris palju, sel korral tahtsin aga midagi uut - proovisin teha ricottakooki, mille sees tuntavalt palju põldmarju.

Põldmarjad omandavad parimad maitseomadused kuumtöödeldes. Toorelt on marjad hapud ja mitte sellised, mida võiks nõrkemiseni süüa. Põldmarjamoos on aga minu arvates üks parimaid moose üldse.

Olen sel nädalal juba neli sellist kooki küpsetanud (üks neist digestive-küpsise põhjaga) ning väga paljude tuttavate ja pereliikmetega seda kooki söönud. Anee arvates on see parim kook üldse, ta suutis lausa kolm tükki korraga ära süüa. Blogis on nüüd minu arvates parim versioon sellest koogist.

Kook on taotluslikult võimalikult valge - et kohupiima/ricotta/toorjuustukooki heledana küpsetada, on vaja ahjus madalat temperatuuri. Minule maitseb kook enim esimesel päeval, kui see on just maha jahtunud ja on umbes toatemperatuuril. Siis on kook ka kõige õhulisema tekstuuriga.

Põhi:
130 g võid
3 dl nisujahu
3 sl suhkrut
näpuotsaga meresoola

Täidis:
2 muna
1 dl rafineerimata roosuhkrut
100 g hapukoort
100 g kondenspiima
400 g ricottat (8%) (Otto)
300 g põldmarju

Esmalt valmista koogipõhi. Lihtsaim ja kiireim viis on seda teha köögikombaini abiga, kuhu tuleb vaid kõik komponendid korraga sisse panna ja ühtlaseks massiks jahvatada. Alternatiivina saab koogipõhja ka hakkides ja näppude vahel ühtlaseks massiks mudides. Valmis tainas suru käte abil koogivormi ja mulju ühtlaselt; kata ka koogivormi ääred, kuna täidis ei tohi ulatuda üle taina äärte. Küpseta põhja 180-kraadises ahjus 10 minutit.

Põhja küpsemise ajal valmista täidis. Vahusta munad suhkruga (tugevat vahtu pole vaja, piisab, kui vahustada paar minutit), seejärel lisa järgemööda hapukoor, kondenspiim ja ricotta.

Kalla pool täidist eelküpsetatud koogipõhjale, puista koogile marjad ning kata teise osa täidisega.

Alanda kooki ahju pannes ahjus kuumust 150 kraadile ja küpseta kooki pöördõhufunktsiooniga (jaotab õhku ühtlasemalt ja lühendab veidi küpsetusaega) 30-35 minutit.

*Küpsetasin koogi 28 cm läbimõõduga lahtikäivas pirukavormis. Poole kogusega saab aga koogi, mis mahutub 20 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi (põhja jaoks valmista tainast sel juhul 2/3 antud kogusest).

Kuivatatud puuviljade ja pähklitega karamelline kondenspiimakook

See on üks imemagus kook, mille eest pean tänama Tassikese Marjut, kes mul paar nädalat tagasi külas käis ja seda kaasa tõi. Tema omakorda kohtas seda ideed ühe raamatu tegemise käigus. Head asjad väärivad ikka jagamist - seega siin on minu versioon sellest kondenspiimakoogist. Koguseid ei pea kindlasti grammipealt järgima ning kuivatatud puuvilju ja pähkleid koogi jaoks võib valida neid, mida parasjagu sahtlist leiab.

Ma ei teagi, kas kook on sellele maiustusele õige nimi - mulle tundub ikka, et kooki tehes peab midagi vahustama või kokku segama, aga selle koogi tehnoloogia on nii lihtne, et sellega saab hakkama ka iga laps - lihtsalt puista kõik komponendid küpsisepõhjale.

Mind kui suurt karamellisõpra see kook igal juhul võlus - nii olengi seda juba kordi küpsetanud ja pakkunud erinevatele inimestele, kes meil viimastel nädalatel külas on käinud ning üllataval kombel maitseb see kook kõigile. Kuna see on hästi magus kook, siis täiesti piisab ühest tükist koos musta kohvi või musta teega. Arvan, et see kook peaks isu äratama kõigis neis, kes armastavad karamelli või iirist - just selliseks kondenspiim küpsedes muutub.

Vaja läheb:
185 g digestive küpsiseid
75 g võid
500 g kondenspiima
ca 200 g kuivatatud puuvilju (nt rosinaid, jõhvikaid, viigimarju, ploome, aprikoose)
50 g pähkleid (nt metspähkleid, pekaani pähkleid, mandleid)
100 g mõrušokolaadi
20 g mandlilaaste

Purusta küpsised ja sega need sulavõiga. Suru küpsisepuru koogivormi põhja. Minul oli kasutusel 30x22 ristkülikukujuline vorm, kuid saab teha ka lahtikäivas vormis (26 cm läbimõõduga vormi peaks koguseid veidi vähendama). Nirista küpsisest põhja peale ühtlaselt kondenspiim ning puista sisse kuivatatud puuvilju, pähkleid, šokolaaditükke ja mandlilaaste. Küpseta 180-kraadises ahjus umbes 25 minutit, kuni kondenspiim hakkab pinnale immitsema ja muutub iirisetaoliseks.

Lase jahtuda ja lõika tükkideks (soojana ei saa lõigata, mureneb). Säilib külmkapis hoides päris kaua.

Kakao-kohupiimakook ja kokasaade Lusikas

Nii, armsad sõbrad, nüüd telerite ette! Homme hommikul kell 10.00 Kanal 2-s kokasaates Lusikas kokkan koos Tuuliga minu kodus Murastes (saade kordusena pühapäeval kell 11.50 Kanal 11-s). Toimetasime köögis viis tundi, kuid kokku tuleb sellest umbes pooletunnine saade. Endal ka põnev, milline see saade siis välja kukub :)

Külla saabub Tuuli

Valmistasime minu talviseid lemmikuid - röstitud aedviljasuppi punaste läätsedega ja õlikastmega kartulisalatit. Ahju läksid tatraküpsised (proovige neid kindlasti röstimata tatra jahust - nt Zerna talu tatrajahu) ning kakao-kohupiimakook, mille retsept pärit Nami-namist (seal turbakoogi nime all), kuid veidi koguseid muudetud.

Nii see saate tegemine käis...

Veidi ka kaadritagusest elust. Saate tegemise ajal otsustas ahi keelduda minuga koostööst - oh seda õudust - leidis ka aja! Olin just enne oma ahju kohta paar paha sõna öelnud, kuna ahi küpsetas ühest nurgast rohkem ja tegi kõva mürinat. Aga seda, et see otsad annab just saate tegemise ajal, tundus kui paha unenägu. Valmistasime juba ette plaan B-d - röstime supi jaoks aedviljad toagrilli vahel ning samas sai küpsetatud ka broilerifilee (ja mis hiljem selgus, oli veel parem kui ahjus tehtud) ning kooki ja küpsiseid küpsetama plaanisime suunduda juba kokasaate Lusikas stuudiokööki. Aga oh seda imet - järsku käis ahjul õrn piiks ning ahi otsustas minuga taas suhelda! Poole saate ajal õnneks kusagile ümber kolima ei pidanud ning edaspidi ma ainult kiidan oma ahju. Pealegi on viga nüüd tuvastatud - Renee ja mu isa urgitsesid ahju oma pesast välja ning selgus, et üks pöördõhu ventilaatori laager oli läbi ja sellest see mürin ning kõrvetamine ka tingitud oli.

Kakao-kohupiimakoogi retsept jäi mul kunagi silma, kuna mulle selle valmistamise viis tundus mulle väga põnev - koogi põhja ja katteks käib külm ja jämeda riiviga riivitud tainas, mille tekstuur säilib hästi ka küpsedes ning eriti mõnus on just koogi küpsisene kate. Täidises meeldib mulle kasutada Pajumäe kohupiimakreemi.


Põhi ja kate: 

200 g nisujahu 

3 sl kakaopulbrit 

100 g rafineerimata roosuhkrut

125 g võid

1 muna


Täidis: 

2 vabaltpeetava kana muna

465 g Pajumäe vanilje kohupiimakreemi (1 suur karp)

75 g rafineerimata roosuhkrut 

2 sl nisujahu
peotäis rosinaid (soovi korral)

Valmistame kakao-kohupiimakooki


Sega sulavõi ja suhkur, lisa kakaopulber, jahu ja muna. Sõtku sõrmedega tihe mass, jaota kaheks ja vormi kaks ümmargust tainapätsi. Pane kile sisse mähituna külma tahenema vähemalt üheks tunniks (see on oluline, kuna muidu on tainast keeruline riivida). Täidise jaoks vahusta munakollased ja suhkur tihedaks vahuks, mikserda juurde kohupiim ja jahu (soovi korral sega sisse ka rosinad). Viimasena lisa ettevaatlikult eelnevalt vahustatud munavalged. 
Võta külmkapis tahenenud-kõvenenud tainapätsid. Riivi üks tainapäts küpsetuspaberiga kaetud 26 cm läbimõõduga koogivormi aluspõhjaks. Kata kohupiimaseguga ning riivi peale teine tainapäts - jälgi, et koogi pind oleks ühtlaselt riivitud seguga kaetud. Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 30 minutit. Serveeri oma maitse järgi kas leigelt või külmalt. Mõnele maitsevad leiged kohupiimakoogid (mulle), mõnele aga kindlasti külmad.

Saadet saab järelvaadata Kanal 2 lehelt.

Banaani-mustsõstrakeeks

Head asjad sünnivad vahel täiesti juhuslikult. Kaks küpset pruunitäpilist banaani puuviljavaagnal tekitasid mõtte, et võiks need keeksi sisse pista. Sügavkülmas on mul sel aastal päris palju mustsõstraid - ka need sai keeksile lisatud. Keeks sai seest mahlane ning pealt krõmpsuv; maitses eriti Reneele. Keeksi pealmisele kihile meeldib mulle puistata suureteralist demerara suhkrut, mille kristallid kuumuses ei sula.

Vaja läheb:
2 muna
1 dl rafineerimata roosuhkrut
100 g võid
2 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
ca 200 g banaani (2 banaani)
150 g mustsõstraid
1 tl maisitärklist
2 tl suureteralist rafineerimata roosuhkrut



I etapp: vahusta munad (kollane ja valge koos) suhkruga korralikult vahule. Sulata või ja püreesta kahvliga küps banaan. Sega omavahel nisujahu ja küpsetuspulber. Hüpita mustsõstraid maisitärklise sees.
II etapp: sega kõik kokku. Lisa vahustatud munadele kuivained, sega kergelt läbi. Seejärel lisa banaan ja mustsõstrad ning viimasena sega sisse sulavõi. Kalla tainas võiga määritud keeksivormi ning puista peale suureteralist rafineerimata roosuhkrut (nt pruunis pakis Billington's demerara) - sellest jääb keeksile krõbe ja magus pealispind, mis muudab keeksi eriliselt maitsvaks.
III etapp: küpseta keeksi pöördõhu funktsiooniga 180-kraadises ahjus (või 200 kraadi ilma pöördõhuta) alumisel siinil ca 45 minutit (kuni pealt on kuldpruun).

Meeletult mustikane mustikakook

Täna valmis üks tõeliselt mustikane mustikakook, mis pole veel täielikult jahtudagi jõudnud, aga juba ma kirjutan retsepti üles ja jagan seda blogis. Jahtuda pole jõudnud ka mu emotsioonid, kuna kook tuli välja tõeliselt maitsev ja mis mind imestama pani - siis imekombel ei voolanud selle täidis laiali.
Mulle väga maitsevad koogid, milles on "ebaproportsionaalselt" palju marju, kuid sageli kipuvad need koogid liiga vedelad olema. Tundub, et proovitud kogus kartulitärklist ning imeõhuke hapukoorekiht koogi peal hoidsid kooki kenasti koos.

Kogused 20 cm läbimõõduga vormi jaoks
Tainas:
85 g võid
2 dl nisujahu
2 sl rafineerimata roosuhkrut
lusikaotsaga meresoola
vajadusel niisutamiseks 1 sl vett

Täidis:
350 g mustikaid
3/4 dl - 1 dl rafineerimata roosuhkrut
1 kuhjaga sl kartulitärklist
100 g hapukoort
1 tl vaniljesuhkrut

Suurendades kõikide komponentide koguseid kolmandiku võrra, on kook sobilik 26 cm läbimõõduga (lahtikäivasse) koogivormi või 28 cm läbimõõduga madalasse pirukavormi.


Tainast võib valmistada köögikombaini abiga, pannes kõik komponendid masinasse ning vuristades lõiketeraga ühtlaseks massiks. Kuna tegin väikese, 20 cm läbimõõduga vormi mahutuva koogi, siis ei hakanud köögikombaini selle pärast määrima ning hakkisin taina käsitsi valmis. Minul on muretaina hakkimiseks üks huvitav "konks", mis on ka siin all pildil. Mu ema on samasuguse konksuga alati tainast valmistanud ning teades, kui hõlpsasti sellega tainas valmib ja kuidas ma seda konksu pikalt otsinud olen (seda ei müüda enam kusagil poodides), oli mu vanaema nõus enda nõukaajast pärit konksu mulle loovutama. Külm või, suhkur, sool ja jahu kaussi ning hakkides muretainas valmibki. Kui tundub liiga kuiv, võib veidi vett sisse tilgutada. Valmis tainast tuleb hoida vähemalt pool tundi kile sees külmkapis ning seejärel suruda ühtlase kihina lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtesse. Koogivormi põhja on soovituslik panna ka küpsetuspaber, et kooki oleks hiljem lihtne teisele alusele libistada. Põhja küpsetada 200-kraadises ahjus ca 10 minutit. Samal ajal sega hapukoor 1 sl suhkru ja vaniljesuhkruga. Mustikad sega kartulitärklise ja ülejäänud suhkruga. Kalla mustikad eelküpsetatud koogipõhjale ning määri pealmisele kihile magus hapukoor. Küpseta 200-kraadises ahjus ca 20-25 minutit (jälgi, et hapukoor ei pruunistuks). Mina nautisin kooki leigelt, isegi siis ei vajunud täidis laiali, vaid seisis kenasti koos.

Valge šokolaadi ja maasikatega toorjuustukoogikesed

Alati pole suureks toorjuustukoogi küpsetamiseks põhjust ega ka piisavalt palju inimesi seda söömas. Ühel täiesti tavalisel päeval, kui tuli isu toorjuustukoogi järgi, tegin kooki väiksema koguse ning jaotasin selle suure vormi asemel väikestesse kuumakindlatesse portsjonvormidesse (ehk ramekin-vormidesse). Küpsetamata ja želatiiniga tarretatud toorjuustukoogid pole mu lemmikud, seega valmistan mina toorjuustukooke alati madalal temperatuuril vesivannil küpsetades.
Maasikahooajal läksid toorjuustukoogi sisse marjadena loomulikult maasikad ning lisaks ka valge šokolaad.

Põhi (6 väikest portsjonvormi):
100 g digestive küpsiseid
50 g võid

Täidis:
1 muna
50 g rafineerimata roosuhkrut
250 g mascarponet
75 g hapukoort
2 sl sidrunimahla
100 g valget šokolaadi
100 g maasikaid

Purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Jaota võiga segatud küpsisepuru võrdselt portsjonvormide põhja ja suru tihkeks. Täidise jaoks vahusta muna kergelt suhkruga; jätka vahustamist madalate pööretega ja lisa osade kaupa toasoe mascarpone, hapukoor ja sidrunimahl. Sulata vesivannil valge šokolaad (valge šokolaadi sulamiseks piisab 40-45 kraadist, kõrgematel temperatuuridel läheb šokolaad tükki mitte ei sula). Lisa sulatatud šokolaad eelnevale segule ning sega ühtlaseks. Kalla segu portsjonvormidesse ning puista sisse (võimalikult väikesed) maasikad.
Küpseta vorme vesivannil 150-kraadises ahjus ca 45-50 minutit. Jahuta ja serveeri külmalt.

Sidrunikook

Improviseerisin taas sidrunitega; piirangu seadis suhteliselt tühi külmkapp. Sidrunikook, mis mõttevälgatusest sündis, maitseb kindlasti neile, kel lemmikud just hapukad koogid. Oma maitselt ja ka tekstuurilt meenutab see sidrunikook väga Key Lime Pied. Koogi põhjaks võib kasutada alternatiivina ka digestive küpsiseid.

Põhi:
150 g nisujahu
50 g täistera nisujahu
100 g võid
2 sl rafineerimata roosuhkrut
75 g hapukoort
1 tl veiniäädikat
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola
veidi munavalget küpsenud põhja määrimiseks

Täidis:
4 vabaltpeetava kana munakollast
3 sl rafineerimata roosuhkrut
200 g kondenspiima
250 g hapukoort
2 sidrunit (120 ml mahla)
2 sidruni riivitud koor (vaid kollane osa)
1 tl vaniljesuhkrut

Lihtsaim viis põhja valmistada on panna kõik ained köögikombaini ning lasta tainasegajal moodustada ühtlane tainas. Käsitsi tainast tehes tuleb esmalt hakkida või, suhkur ja jahud ühtlaseks, seejärel segada hulka ülejäänud ained ning muljuda tainas käte vahel pehmeks tainapalliks. Hoia tainast vähemalt pool tundi külmkapis. Seejärel rulli tainas ümmarguseks ning tõsta see ettevaatlikult lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtesse (sobib 24-26 cm läbimõõduga vormidesse).
Kuumuta ahi 200 kraadini, aseta koogipõhja peale küpsetuspaber ja raskuseks näiteks kuivatatud oad või herned (nii ei vaju koogi servad alla ja põhi jääb ühtlane) ning küpseta umbes 15-20 min. Alternatiivina (ja kiireima lahendusena) võib valmistada koogi põhja digestive küpsistest ja võist.
Koogipõhja küpsemise ajal valmista täidis. Selleks vahusta munakollased suhkruga, lisa madalatel pööretel mikserdades järgemööda kondenspiim, hapukoor, sidrunimahl ja -koor ning vaniljesuhkur. Võta koogipõhi ahjust, eemalda küpsetuspaberiga raskus (oad/herned) ning pintselda koogi põhi ja ääred munavalgega - siis ei muuda vedel täidis koogi põhja liiga märjaks. Kalla täidis koogile ning küpseta 180-kraadises ahjus umbes 20-25 minutit. Täidis ei tohi pruunistuda; peab kuumana jääma kergelt võdisev. Jahuta kook ja naudi (külmkapi)külmalt.

Selle aasta lemmik rabarbrikook

Siin on minu selle aasta uus lemmik rabarbrikook - seest mahlane-hapukas ja pealt krõmpsuv ja magus. See rabarbrikook on inspireeritud Tosca koogist, kuid kogused ja lõplik koostis sündis tegevuse käigus. Kooki on juhuse tahtel sattunud üks banaan, mis oli puuviljavaagnas üle küpsemas, kuid just sellest banaanist tulenev eriline maitsenüanss meeldis kõigile koogisööjatele. Kes kooki teha proovib, siis banaan pole siin retseptis väheoluline, pange see kindlasti sisse.

Vaja läheb:
3 muna
2 dl rafineerimata roosuhkrut
3 dl nisujahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
1,5 tl vaniljesuhkrut
125 g võid
1 küps banaan
ca 400 g rabarbrit

Kate:
75 g võid
1 dl rafineerimata roosuhkrut
1 sl nisujahu
2 sl vahukoort
75 g mandlilaaste
25-50 g kookoshelbeid

Vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks. Sulata või ja lase veidi jahtuda (liiga kuuma võid ei ole soovitav munade hulka lisada). Sega nisujahu, küpsetuspulber ja vaniljesuhkur omavahel ning lisa munavahule. Seejärel lisa veidi jahtunud või ja sega tainas ühtlaseks. Viimasena lisa kahvliga katkitambitud küps banaan ning tükeldatud rabarber. Kuigi tundub, et rabarbrit on rohkem kui tainast, ei jää kook siiski vesine vaid mõnusalt mahlane. Kook mahutub 26 cm läbimõõduga ümmargusse koogivormi.
Tõsta kook 200-kraadisesse ahju ja küpseta umbes 20 minutit. Koogi küpsemise ajal valmista magus ja krõbe kate. Sulata potis või, lisa suhkur ja nisujahu; sega vispliga ühtlaseks. Kalla potti ka mandlilaastud ja kookoshelbed ning vajadusel niisuta veidi (vahu)koorega. Kalla kate koogile ja küpseta sama temperatuuri juures veel umbes 15 minutit, kuni kook on pealt kuldne.

Imeliselt kreemjas toorjuustukook

Nädalavahetusel sai käidud klassi kokkutulekul, kus oli väga meeldiv kohata kunagisi koolikaaslasi. Saime tegelikult kokku ka poole aasta eest, mil meil möödus lõpetamisest 10 aastat, aga juba siis tundus, et juttu jätkub kauemaks ning peagi võiks veel kohtuda. Kuigi läbi Facebooki saab teada, kes on lapse saanud või kusagil kaugel reisil käinud, on silmast silma kohtumine ikka toredam.

Kokkutulekule pidid kõik võtma kaasa veidi söögipoolist. Mina küpsetasin leiva ja tegin maitsevõid ning lisaks lubasin ka koogi küpsetada. Toorjuustukook maitseb paljudele, seega otsustasin selle kasuks. Minule maitsevad vaid küpsetatud toorjuustukoogid, kuna toored/läbikuumutamata rasvased piimatooted (nagu seda on mascarpone või vahukoor) tekitavad mulle suulakke rasvakihi, mis rikub kogu maitseelamuse.

Minu kunagised toorjuustukoogid olid selgelt liiga pruunid, mis oli tingitud valest küpsetamistemperatuurist. Mõni retsept on mu blogi algusajast siin isegi olemas, kuid soovitan siiski toorjuustukoogi puhul kasutada madalamat küpsetustemperatuuri ja vesivanni (minu ahjul piisab 150 kraadist). Toorjuustukookide küpsetamisest on väga hea ülevaade Perenaine.ee-s, sealt panin minagi nii mõndagi kõrva taha. Küpsisepõhja paksust saab igaüks ise reguleerida, mõnele maitseb paksem küpsisepõhi (mulle), mõnele õhem. Eelistan magusate kookide küpsetamisel mascarponet, millele pole soola lisatud. Munad on ikka vabaltpeetavate kanade munad, mis annavad toorjuustukreemile armsa helekollaka värvuse. Marjade lisamine on täiesti maitse küsimus - võib lisada nii sisse (mitte palju, kuna muidu hakkavad marjad vedeldama toorjuustu), võib lisada peale ja tarretada need või serveerida marju/keedist koogi kõrvale. Minul oli veel veidi järgi suvel korjatud põldmarju, nii sündiski põldmarjadega toorjuustukook.

Põhi:
180 g digestive küpsiseid
90 g võid

Täidis:
500 g mascarponet (Saaremaa)
220 g hapukoort
3 muna
1,5 dl rafineerimata roosuhkrut
2 tl vaniljesuhkrut
poole sidruni mahl
põldmarju

Kate:
ca 0,5 dl punasesõstra mahla
0,5 tl agar-agarit
3 kuhjaga sl põldmarjamoosi (või suhkrut + põldmarju)

Purusta küpsised ja sega need sulatatud võiga. Lõika lahtikäiva koogivormi (24 cm läbimõõduga) põhja järgi küpsetuspaberist ring ning aseta see vormi põhja. Kalla vormi võiga segatud küpsisepuru ning mulju see ühtlaseks kihiks. Vahusta munad suhkruga (valge ja kollane koos); vaht ei pea olema tugev, piisab 1-2 minutist mikserdamisest. Lisa vahustatud munadele lusikatäite kaupa toasoe mascarpone, hapukoor, sidrunimahl ja vaniljesuhkur. Vahusta mass ühtlaselt kreemjaks ning kalla koogipõhjale. Kreem jääb nii tugev, et marjad ise põhja ei vaju. Kui soovid marju koogi sisse peita, vala algul pool mascarpone segust, seejärel puista koogile marjad ja vala teine pool. Küpseta toorjuustukooki ahju alumisel siinil veevannis (veevanni tegin ahjuplaadile) 150-kraadiga ca 1 h. Kook peab veidi võdisema, kuid vedel ei tohi enam olla, samuti ei tohi kook pealt pruunistuma hakata. Kui küpsetad kooki lahtikäivas koogivormis, vooderda vorm väljastpoolt fooliumiga, et vältida vee imendumist kooki (teistes vormides küpsetades pole vooderdamine vajalik). Koogi valmides eemalda see kuumaveevannist ning pane kook umbes pooleks tunniks lahtise uksega ahju tagasi (liiga kiire temperatuuride muutmine võib tekitada toorjuustukoogile lõhed). Jahuta kook ning hoia enne serveerimist külmkapis (hea oleks üks öö).

Jahtunud ja tahenenud koogile valmista peale kate. Vala potti mahl (mul oli punasesõstra mahl), kuumuta see ja sega sisse agar-agar (jälgi, et ei moodustuks tükid). Kasutasin tarretise valmistamiseks želatiini asemel looduslikku agar-agarit, kuna mulle želatiin toitudes lihtsalt ei istu. Lisa põldmarjamoos ja kuumuta keemiseni. Jahuta segu veidi maha, kuna keeva katet toorjuustukoogi peale pannes sulaks koogi pealmine pind ära. Arvesta, et agar-agar taheneb 40 kraadi juures, seega kalla kate koogile enne, kui see tahenema hakkab. Hoia kooki veel enne serveerimist külmkapis.
Loomulikult võib koogi teha ka teiste marjadega, soovitavalt võimalikult tugevamaitselistega.

P.S. Toorjuustukoogi lõikamisel kasuta sooja/kuuma nuga ning tõmba nuga iga kord puhtaks, kui hakkad uut tükki lõikama - siis jääb iga koogitükk selgete ja puhaste servadega.

Brita kook

Suvisel vaarikahooajal käisin kordi Perenaine.ee lehel Brita koogi fotot imetlemas - see on üks isuäratavamaid koogipilte üldse. Perenaiste Brita koogi pilti vaadates on vastupandamatu soov seda kohe arvutiekraanilt ampsata, eriti tühja kõhuga :) Mingil hetkel otsustasin virtuaalse söömise asendada reaalsega ning proovisin Brita kooki ka ise teha. Olin sel ajal vahetult lõpetanud katsed munavalgetega ehk suutnud lõpuks valmis saada õnnestunud beseerulli ning selle kogemuse najal olin üsna kindel, et Britaga ma hätta ei jää. Aga ju siis võtsin koogitegu liiga vabalt, mistõttu seisin silmitsi oma esimese nurjunud Brita koogiga. Mu emotsionaalne tase ei oleks pärast viite ebaõnnestunud beseerulli välja kannatanud samu katseid Brita koogiga. Ei tea täpselt, milles viga oli, aga alumine kiht sai liiga kõva (tagantjärgi oletan, et vahustasin munakollaseid liiga vähe ja ei lasknud võil täielikult jahtuda).

Mu mõtetes oli Brita kook aga jätkuvalt; ostsin isegi tükikese Stockmannist ja nurrusin seda süües, kuid mingi kartus ise küpsetamise ees oli ikka veel. Olin veendunud, et Brita kook on parim just vaarikatega, kuid vaarikahooaeg sai tasapisi läbi ning ma olin Brita koogi mõttes juba järgmisesse suvesse kandnud. Eile hommikul ostsin aga turult suure karbitäie hilise sordi vaarikaid, lihtsalt niisama söömiseks, kuid koju jõudes elustus Brita koogi idee taas. Retsept loomulikult eelpool mainitud leheküljelt. Suhtusin valmivasse Britasse aupaklikult ning võtsin tänutäheks ahjust välja õnnestunud koogi. Kuna läksime õhtul sõpradele külla 2-nädalast titat vaatama, siis võtsime koogi külakostiks kaasa. See imeline kook pani kaheksa inimest rahulolevalt mõmisema.

Alumine kiht:
3 munakollast (vabaltpeetavate kanade munad aitavad koogil eriti kollaseks muutuda)
1 terve muna
1 dl rafineerimata roosuhkrut
150 g võid
2,5 dl nisujahu
1 tl vanillisuhkrut
2 tl küpsetuspulbrit

Beseekiht:
3 munavalget
1,5 dl rafineerimata roosuhkrut
1 dl mandlilaaste

Täidis:
2-4 dl vahukoort (oleneb, kui vahukoorene kellelegi maitseb)
1 sl rafineerimata roosuhkrut
1 tl vanillisuhkrut
275 g vaarikaid


Mikserda munakollased, terve muna ja suhkur kohevaks vahuks. Kuna munavalge on munakollaste hulgas, võtab vahustamine päris kaua aega (vaht jääb siiski vedelam kui vahustatud munavalged). Lisa sulatatud ja jahutatud või (koogi õnnestumiseks on oluline, et munad ja või oleks sama temperatuuriga), seejärel eelnevalt läbi segatud kuivained. Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Tainas on väga kleepuv ja raskesti vormitav, kuid spaatli abil saab selle koguse ahjuplaadi suuruseks vormida (jääb õhuke, aga kerkib ahjus). Beseekihiks mikserda munavalged ning lisa vahustades vähehaaval suhkur. Jaga mass lusika abil kuhjakestena tainale ja silu spaatliga ühtlaseks kihiks. Raputa peale mandlilaastud ja küpseta alumisel siinil 175-kraadises ahjus 20 minutit. Tõsta kook restile jahtuma. Lõika täiesti jahtunud kook keskelt pikkupidi pooleks. Vahusta vahukoor, lisa suhkur ja vanillisuhkur. Kata üks koogi pool pealt vahukoorega, lisa (vajadusel kergelt purustatud) marjad ning tõsta teine koogi pool peale. Tõsta kook vähemalt neljaks tunniks külmkappi imenduma. Õnnestunud Brita kook on seest õhuline ja kerkinud, vahukoorest ja marjadest mahlane ning pealt krõbeda-mureneva beseekoorikuga.

Kook on igal juhul parim valmistamise päeval. Kui ma muidu väldin vahustatud koort praktiliselt kõikides kookides, siis sel korral olin sunnitud vahukoore koogile lisama olude sunnil. Brita koogi vahele võib panna ka vanillikastet või vahukoore-kohupiima segu, kuid mul polnud piisavalt munakollaseid ega kohupiimapastat, mistõttu tuli leppida vaid vahukoorega. Lisasin vahukoorele teelusikatäie ehtsat vanillisuhkrut, et vähegi selle maitset täiustada. Tuleb tunnistada, et see on esimene kook, kus mulle vahukoor vastu ei hakanud - vastupidi, vahukoor on selle koogi vahel ideaalne, aga seda peab tasakaalustama paras kogus marju (mina lisasin neid rohkem kui algses retseptis).

P.S. Äkki keegi oskab seletada, kuidas kook nime saanud?

Evelin Ilvese hõrgutav kabatšoki-šokolaadikook

Esmaspäeva hommikul postitas Evelin Ilves Facebooki oma hõrgutava kabatšoki-šokolaadikoogi retsepti, mis maitseb tema sõnul "universaalselt nii pisikestele kui suurtele, nii eestlastele kui välismaalastele, ka neile, kellele koogid üldse ei maitse". Kui presidendi institutsioon on varem tundunud ametlik ja tavainimesele kauge, siis Facebooki-ajastu on toonud nii Evelini kui Toomas-Hendriku rahva sekka. Eriti soe ja inimlik on Evelini näoraamat ja loomulikult ka reaalne elu, mida see peegeldab. Selles elus on taimede tärkamist ja lillede õitsemist, pisarat silmanurka toovaid isa-lapse hetki, vana jalgratta uuele elule aitamist, Eestimaa looduse ilu imetlemist ja nüüd üllatusena ka pere lemmikretsepte.
Igal juhul tekitas Evelini koogiretsept palju elevust ning isegi Elu24 oli järgmiseks päevaks koogi ära testinud ja heaks kiitnud. Minul läks esmaspäeval vaid mõni tund, kui sama kook juba mu ahjus küpses. Põnev tundus suur kogus kabatšokki magusa koogi sees. Ja kuna kabatšokke tuleb praegu meie koju uksest ja aknast, siis proovin neile kuidagi kasutust leida.

Vaja läheb:
5 dl nisujahu
1 dl jämedaid kaerahelbeid
4 dl suhkrut
1,5-2 dl magustamata naturaalset kakaopulbrit
2 tl soodat + natuke sidrunimahla
1 tl küpsetuspulbrit
1/2 tl soola
1 tl jahvatatud kaneeli
4 muna
3,5 dl taimeõli
7,5 dl riivitud kabatšokki (suvikõrvitsat)
1,5 dl purustatud pähkleid või mandleid
soovi korral värskeid või kuivatatud marju (mina lisasin ca 0,5 dl kuivatatud jõhvikaid)

Sega eraldi kausis omavahel jahu, kaerahelbed, sooda, küpsetuspulber, sool, kakao ja kaneel. Vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks, nõrista sinna segades õli, seejärel jahusegu. Lõpuks sega käsitsi segades sisse riivitud kabatšokk, pähklid ja marjad. Kuna mina tegin poole kogusest, siis mahtus see ära 20 cm läbimõõduga ümmargusse vormi, terve kogus peaks mahtuma vähemalt 26 cm läbimõõduga vormi. Küpseta umbes 1 h 175-kraadises ahjus. Evelin kirjutas, et kook säilib vähemalt nädala ning seda võib ka glasuurida.
Mind üllatas, et kook kerkis eriliselt hästi ja muutus küpsedes sügavpruuniks nagu üks eriti šokolaadine kook, aga tegelikult moodustab koogist suure osa ju kabatšokk. Mina sõin esimesel päeval kooki vaniljejäätisega, teisel päeval oli kook veidi kuivem, mistõttu tegin toorjuustust ja tuhksuhkrust koogile katte ning puistasin kattele veel purustatud pähkleid. Maitset on keeruline kirjeldada - see on minu jaoks midagi täiesti uut, igal juhul kakao ei domineerinud ning kabatšokk andis väga põneva maitsenüansi. Renee pakkus koostisosi ära arvates, et kook on tehtud tatrajahuga.

Beseerull - kaua tehtud kaunikene

See lugu sai alguse juba ligi kaks kuud tagasi, kui ühel päeval tõi Renee Boulevardi kohvikust kaks koogitükki - üks toorjuustukook ning teine kirssidega beseerull. Mina loomulikult arvasin, et toorjuustukook on parem, kuid võtsin huvi pärast ampsu ka beseerullist - ja ma ei suutnud juba pärast esimest ampsu ära imestada, kui maitsev see oli! Vahetasime taldrikud ära :) Igasugused rullkoogid on mind seni külmaks jätnud. Võtsin järjest suussulavaid ampse ning juurdlesin, et kuidas see küll tehtud on… Selgelt oli aru saada, et tegu on beseega ning kuidagi on see suudetud rulli keerata. Aga kuidas küll beseed rulli keerata, ei suutnud ma algul aru saada!? Minu senised teadmised ütlesid, et maisitärklise ja veiniäädikaga võib besee küll seest nätskeks muuta, aga pealt jääb ju besee ikka nii krõmpsuv, et vähimgi rullikeeramise katse lõhuks besee tükkideks. Oletasin, et äkki on munavalgetele lisatud veidi nisujahu, küpsetusaega võrreldes Pavlovaga oluliselt lühendatud ja küpsetustemperatuuri tõstetud. Juba peagi asusin esimesele katsele teha samasugune kirsimoosi ja (vist) kohupiimakreemi-mascarpone täidisega beseerull.

Nurjaläinud beseerull nr 1
Kasutasin besee tegemiseks 4 munavalget (ikka vahustatult), koonerdasin suhkruga (ca 1 dl) ning segasin vahustatud munadele hulka 1 tl nisujahu. Määrisin segu küpsetusapaberiga kaetud ahjuplaadile laiali ning küpsetasin (mälu järgi) 175-kraadises ahjus ca 30-35 minutit (jälgisin, et besee ei pruunistuks). Besee küpsemise ajal valmistasin ka kohupiimakreemist ja mascarpone'st ühtlase segu ning varem olin valmis keetnud vähemagusa kirsimoosi. Olin veendunud, et pean selle beseerulli just kirssidega tegema, nagu ma ka seda algsel kujul saanud olin. Kuna arvasin, et ahjust välja võttes taheneb besee kohe kõvaks ja krõbedaks, siis oletasin, et täidis tuleb sinna vahele määrida koheselt ja besee võimalikult kiiresti rulli keerata. Samas ütles loogika, et kohupiima ja mascarpone kuumale pinnale määrida pole hea mõte. Aga ma ei näinud muud valikut. Kui hakkasin beseed rulli keerama (mis oli juba täidise määrimisega lössi vajunud), selgus, et besee ei mõtlegi paberi küljest lahti tulla - see ei olnud mitte natuke kinni, vaid ei tulnud absoluutselt lahti. Mõtlesin, et valikud on see kohe prügikasti visata või keerata koos paberiga rulli - valisin viimase. Jahutasin rulli maha ja panin sügavkülma tahenema, et selle küljest lõpuks paberit paremini kätte saada. Välja tuli maitse poolest täiesti söödav ollus, kuid enne söömist tuli igalt lõigult paber välja nikerdada ning besee polnud loomulikult enam krõmpsuv ega isuäratava väljanägemisega.


Nurjaläinud beseerull nr 2
Mõtlesin, mis mul valesti sai minna. Peast käis läbi mitmeid variante, alates besee valest koostisest, valest suhkrust, valest küpsetustemperatuurist ja -ajast ning paberi mittemäärimisest. Otsustasin minna selle õige beseerulliga uuesti tutvuma - ikka Boulevardi kohvikusse. Sain veelkord maiustada selle sama imemaitsva beseerulliga (seal kannab nime Lihavõttekook) ning pealekauba järgneva infosaagi: besee sees on mandlijahu, küpsetatud 200 kraadiga 18 minutit, rulli vahel kirsimoos ning mingi valmis cheesecake mix (pidavat olema midagi kohupiima ja mascarpone sarnast või segu). Olin õnnelik nii taaskord kogetud imelise maitseelamuse üle kui eriti just olulise info üle (mis kujutas endast laias laastus retsepti ja valmistamisõpetust).
Ja kodus algasid taaskord katsed munavalgetega. Ikka 4 munavalget, ca 1 dl suhkrut (rafineerimata variant), veidi maisitärklist ja ca 2 sl mandlijahu. Sel korral määrisin ka küpsetuspaberi õliga kokku, et besee kinni ei jääks. Otsustasin küpsetustemperatuuri ja -aega järgida just saadud juhiste järgi - 200 kraadi ja 18 min. Juba ca 5 min enne aja täitumist nägin, et besee hakkab liialt pruunistuma, kuid ootasin selle 18 minuti täitumise siiski ära. Samasugune täidis oli juba ootamas, sest ma olin jätkuvalt arvamusel, et besee tuleb koos täidisega kuumana rulli keerata. Besee tuli kenasti plaadi küljest lahti, kuid täidise panemise ajal vajus lössi. Järjekordne nurjaläinud beseerull.

Nurjaläinud beseerull nr 3
Kuuldes mu kahest ebaõnnestunud katsest valmistada beseerulli, juhatas Renee ema mind Toidutares selle retsepti juurde. Kuigi ma muidu tavaliselt googeldan ja loen enda jaoks uute toitude kohta, siis sel korral millegipärast ei otsinud varem ise infot. Sain teada, et beseerull tuleb siiski maha jahutada ning alles siis rulli keerata. Mandlilaastud olid asetatud hoopis besee pinnale, mitte aga segatud jahvatatuna vahustatud munavalgete hulka. Toidutare retseptis oli päris suur kogus suhkrut - 4 dl 6 munavalge kohta. Mina proovisin panna 2 dl 4-le munavalgele, lisasin ka veidi sidrunimahla ja maistärklist. Määrisin enne küpsetuspaberi õliga kokku, kui vahustatud munavalged sellele laiali määrisin. Puistasin munavalgeplaadile peale mandlilaaste ning katsetasin 175-kraadises ahjus 15 minutit küpsetada. Kui besee ahjust välja võtsin, vajus see kohe lössi - jäi vaid mõne millimeetri paksune "tallanahk", mida sai siiski jahtununa ka rulli keerata, kuid see peaks ju kuidagi tulema ikka krõmpsuva ja kuiva pinnaga. Kusjuures Toidutare beseepilt ei ole ka just see, mis see olema peaks - no kujunduslikult on see ok, aga besee pole see õige. Ma ei jätnud jonni, otsustasin uute munavalgete tekkimisel (kollaseid läheb ju pidevalt jäätisesse või Caesari salati kastmesse) jätkata katsetusi.


Nurjaläinud beseerull nr 4
Sain aru, et nii ma enam edasi minna ei saa. Lugesin nami-nami foorumist läbi hulga munavalgete-teemalisi jutuajamisi. Ka google otsingust märksõnaga "meringue roulade" üritasin leida fotosid õigetest beseerullidest. Jõudsin välja ühe youtube videoni, mis õpetas otsast lõpuni tegema beseerulli - valminud rull nägi see õige välja. No rohkem puust ja punaseks ei saa ette teha. Videost saadud info: 4 munavalget, 225 g suhkrut, veidi sidrunimahla, soola ja maisitärklist ning 140 kraadi ja 1 h. Küpsetustemperatuur ja -aeg erines oluliselt eelnevatest kordadest. Ja siis umbes poole küpsemise ajal, kui ma läbi ahjuukse imetlesin ilusti kerkivat beseed, meenus mulle, et ma olin unustanud lisada maistärklise. No miks küll nii??? Tund aega küpsenud besee oli veel ilusti valge, küll aga pealt täiesti jäik ning rulli keerata seda ei õnnestunud. Arvasin, et nurja läks see unustatud maisitärklise tõttu. Üks tore neljakandiline Pavlova sai sellest vähemalt. Aga lõpuks peab see rull ju siiski välja tulema. Ma tahan teada, kuidas saab beseed rulli keerata!

Nurjaläinud beseerull nr 5
Kuna eelmine beseerull läks nurja minu arvates lihtsalt maisitärklise unustamise tõttu, siis sel korral otsustasin lisada nii maisitärklise kui julgesin lisada ka jahvatatud mandleid (oli vist ca 30 g). Küpsetasin ikka 140 kraadiga ja 1 h. Välja võttes sain kohe aru, et see ei keerdu rulli. Jäik, mis jäik. Ja mandlijahu tegi selle veel jäigemaks ning seest pruunistus besee liiga palju (pealt oli küll hele). Kuidas küll saab üks küpsetis olla nii ülejõu käiv, ei saanud ma aru. Kaua võib peaga vastu seina joosta… Järeldused viiendast küpsetamisest - jätan suhkru ja munavalgete koguse samaks, mis eelmisel korral, kuid tõstan veidi temperatuuri ja vähendan küpsetamise aega; mandlijahu ei lisa, aga lisan maisitärklise, sidrunimahla ja soola.

Õnnestunud beseerull:
4 munavalget
225 g suhkrut (toimib ka peeneteraline rafineerimata suhkur)
1 tl sidrunimahla
näpuotsaga soola
2 tl maisitärklist
veidi õli küpsetuspaberi määrimiseks

Täidis:
ca 150 g kohupiimakreemi (Nopri vaniljekohupiim)
ca 150 g mascarpone'i
ca 1,5 dl paksemat kirsikeedist/moosi


Panin detailselt kirja etapid õnnestunud beseerullist, kui kellelgi peaks olema soov see esimese korraga valmis meisterdada :)
Lisa munavalgetele näpuotsaga sool ja sidrunimahl ning hakka neid miksriga vahustama. Kui hakkab juba valge vaht moodustuma, lisa suhkur ning vahusta edasi, kuni munavalged on saanud läikivaks vahuks, millest vispleid välja tõmmates moodustuvad valged tipud. Vahustusaste peab olema õige - liiga vähe vahustades libiseb munavalge veel kausist välja, liiga kaua vahustades hakkab munavalge struktuur lagunema. Ma olen ise mitmed korrad munavalget üle vahustanud - sel juhul eralduvad vahustatud munavalgest lusikaga tõstes vahused "pilvekesed"; õige vahustusaste on aga selline, kui munavalge on veniv ja ühtlane mass (näeb välja nagu tahenemata sefiiri). Päris keeruline on õiget vahustusastet sõnades kirjeldada (peaks vist selle teinekord pildile püüdma).

Kuumuta ahi 150 kraadini. Vahustatud munavalgetele sega ettevaatlikult hulka maisitärklis. Määri ahjuplaadil olev küpsetuspaber pealt kergelt õliga kokku ning kalla sellele vahustatud munavalged. Vormi spaatliga ristkülikukujuliseks. Küpseta beseed 150-kraadises ahjus 25 minutit (istusin sel korral ahju kõrval ja jälgisin toimuvat - tegin ka korraks ahjuukse 25 minuti pärast lahti, ning vajutasin beseed - tundus olevat õige küpsetusaste). Võta besee välja, pane sellele peale puhas küpsetuspaber ning kummuta besee pealmine pool allapoole (et see jääks omakorda beseerulli pealmiseks kihiks - just see pool beseest on krõbe). Lase jahtuda umbes 20-30 minutit ning määri vahele täidis. Mina segasin omavahel kohupiimakreemi ja mascarpone (suhkrut ei lisanud, kuna Nopri vaniljekohupiim on magus), aga vabalt võib kasutada ka vahukoore-kohupiima segu või lihtsalt vahukoort. Kirsikeedise valmistasin ise, keetsin kirsid hästi vähese suhkruga, kuna besee ise on magus, veidi lisasin ka tarretisesuhkrut, et liiga vedel ei jääks. Keerasin besee rulli ja imetlesin tehtut. Kuigi ma juba beseed ahjust välja võttes ja katsudes sain aru, et sel korral on see nüüd see õige, ei julgenud ma enne täidise vahelekeeramist hõisata, et mul beseerull siiski välja tuli. Aga tuli - just selline, mida ma algusest peale oodanud olin. Beseerulli juures mängib lisaks maitsele (tegelikult oli ka juba esimene beseerull maitselt päris ok) väga olulist rolli ka besee tekstuur - see peab olema pealt kuiv ja krõbe ning seest nätske. Beseerull on mõeldud söömiseks võimalikult kiiresti pärast täidise vahelemäärimist - järgmisel päeval on kogu võlu kadunud.

Kuidagi juhtus nii, et kõiki neid beseesid alates esimesest nurjaläinud rullist kuni viimase õnnestunud rullini said maitsta mu vanemad. See, et ma neid 5 korda järjest "üllatasin" ebaõnnestunud küpsetistega, tegi nalja juba kõigile ja nii see besee ka nurjaläinud beseerulli nime külge sai. Ema, isa ja õde olid külas ka sel õhtu, mil beseerull oli lõpuks oma täies hiilguses. Nautisime seda hilistel õhtutundidel jahedal rõdul istudes.