Koogikesed Prantsusmaalt - Cannelé

Prantsuse köögist tuntud cannelé koogikesed on mind kummitanud päris pikka aega. Avastasin enda jaoks sellised koogikesed millalgi eelmise aasta lõpus. Kohe tundusid need hästi põnevad. Siis aga lugesin välja, et nende vorme üldse Eestis ei müüdagi... Kuni leidsin Juci toidublogist vihje, et need on lõpuks Eestis müügile saabunud Kiika Kööki poodi vanalinnas. Lugesin Nami-Nami foorumist detailset kirjeldust mitme inimese poolt, mis kogemused neil canneléde küpsetamisega on - see on nagu omaette teadus, canneléd on päris pirtsakad koogid ning nii taina, vormi kui ahjutemperatuuriga tuleb teha kindlad protseduurid. Arvan, et ma mõlgutasin veel canneléde asjus mõtteid ligi kuu aega, põrkasin nendega ikka ja jälle kellegi toidublogi lugedes kokku ning lõpuks otsustasin selle vormi endale ikka endale koju osta ja nende tegemine ise järgi proovida. Nende kuju on ka nii eriline!

Vaja läheb:
5 dl piima
25 g võid
125 g nisujahu
225 g suhkrut
2 muna
2 munakollast
2 tl vaniljesuhkrut või pool vaniljekauna
2 sl Amarettot või rummi

1. päev:
Retsept on väga lihtsate koostisainetega, tundub uskumatu, et sellest võiks midagi väga head välja tulla. Ajasin piima keema ning lisasin või. Kloppisin kokku munad, suhkru ja jahu. Seejärel lisasin piima peene joana muna-suhkru-jahusegu hulka ning segasin pidevalt vispliga. Viimasena lisasin Amaretto ja vaniljesuhkru. Originaalretseptis käib küll sees vaniljekaun, mida tuleb piimas leotada, aga kuna mul seda kodus polnud, panin vaniljesuhkrut. Samuti käib canneléde sees tegelikult rumm, aga ma lihtsalt kogemata panin sinna sisse Amarettot... Välja tuli väga vedel tainas, aina uskumatuna tundus, kuidas sellest midagi nii erilist küpsetada saab. Sellega oli põnevus haripunkti kruvitud ning jätkulood canneléde küpsetamisest tulevad alles järgmisest päevast, kuna tainas peab külmakapis seisma vähemalt 24 h.

2. päev:
Ööpäev möödas, võtan külmikust cannelé taina ja vormi (lugesin, et mõni peab oluliseks panna külm tainas külma vormi). Vormid tuleb täita 3/4 ulatuses, kuna küpsedes tainas kerkib; täis vomidest voolaks tainast lihtsalt välja. Küpsetamistemperatuure on pakutud ka palju erinevaid. Proovisin esiteks sellist varianti, et esimesed 15 minutit küpsetasin 220 kraadi juures ning siis alandasin temperatuuri 185 kraadi peale, kasutasin ahjul pöördõhu funktsiooni. Koogikesed kerkisid ja olid pealt ümmargused, mõtlesin, kas need ka tagasi vajuvad, sest nad peaksid ju seisma nö ülemise poole peal... 5 minutit enne 1 tunni täitumist võtsin välja, kuna tundusid juba liiga pruunid olevat, soovitav on muidu 1 h küpsetada. Uurisin, kas saab neid kohe koogivormist kätte; sai väga hästi sellest silikoonvormist. Natke liiga kumerad jäid siiski pealt ning keeruline oli neid seisma panna, külgedelt ning teisest otsast nägid aga väga ilusad välja. See, kas neid süüakse soojalt või külmalt on samuti vaieldav. Proovisin kohe soojalt ühe ampsu - esimene maitse meenutas natuke vahvlit, seda tekitas see pealmine karamelline koorik, seest oli nätske, nagu peab, sisemine pool meenutas veidi pannkooki või kohupiimamuffinit. Mingit märki seesolevast vanillist ega alkoholist nagu ei tundnud. Tundub, et cannelédega mässamine oli minu jaoks suurem põnevus kui lõpuks maitseelamus, mis ma nendest sain; ootasin midagi enamat, aga äkki siiski oli viga kahe komponendi väheses muutmises. Järgmisel korral kasutan kindlasti päris vaniljekauna ning rummi. Maitsesin hiljem neid ka külmalt; vist ikka maitsesid soojad paremini. Tainast jäi veel järgi suur ports. Tänaseks aga panin küpsetustöökoja kinni. Olin lugenud, et tainas kõlbab kasutamiseks kuni 72 h pärast valmistamist ja läheb seistes aina paremaks. Otsustasin järgmisel päeval teha uue katse. Lisasin allesolevale tainale veel 2 spl Amarettot, et alkoholi maitse paremini esile tuleks ja tõstsin tagasi külmkappi.

3.päev:
45 tundi taina tegemisest hiljem... Täna läks tainas toasooja vormi ning proovisin küpsetada 200 kraadi juures tund aega nagu enamikes seletustes kirjas. Siiski võtsin canneléd ahjust välja 50 minuti pärast - olid juba parajalt pruunid. Neid muide süüakse erineva küpsetusastmega, heledatest väga tumedateni välja, ma eeldan, et siis peab koogikese sisemise poole struktuur ka erinev olema. Kummutasin ahjust tulles kohe vormi teistpidi ning kõik canneléd lupsasid ilma probleemideta välja. Täna enam vormi ei määrinud võiga, eile aga küll, kuna kasutusel oli see esimest korda. Veel oli veidi tainast järel - sellest tuli välja 6 canneléd - kokku siis retseptis olevast kogusest 22 koogikest. Nüüd panin taina otse ahjust tulnud kuuma vormi ning küpsetasin 185 kraadi juures, kuna kõrgematel temperatuuridel kippusid need liiga tumedaks minema. Vaid viimasel korral ei kerkinud peale ümarat mütsikest ning koogikesed seisid ahjust välja tulles ideaalselt püsti. Maitse osas aga muudatusi ei täheldanud, kuigi tainas oli kauem seisnud ning saanud lisakoguse alkoholi. Sai selgeks, et minu ahjuga on neid parim küpsetada 185 kraadi juures 1 h. Aga põnev ettevõtmine oli, ei kahetse :)