esmaspäev, 19. märts 2012

Prantsuse köögiviljahautis ratatouille

Ratatouille on Lõuna-Prantsusmaalt pärit köögiviljaroog, mis on levinud laialt maailmas. Restoranides pakutakse ratatoiulle'd enamasti pearoa ühe komponendina liha või kala kõrvale. Samas võib ratatouille ka neile, kes liha või kala (igapäevaselt) ei söö, olla suurepärane vitamiinirikas pearoog. Ratatouille tundub olevat päris toitev - ometigi koosneb see vaid köögiviljadest. Igati sobilik toit praegusel aastaajal.

Ratatouille võtmekomponendid on tomat ja baklažaan; ülejäänud köögiviljad varieeruvad. Kõrvits, mille mina hautisele lisasin, pole kindlasti ratatouille klassikaline koostisosa, kuid valik täiesti õigustas end. Pole varem tomati ja kõrvitsa kooslust osanud hinnata - see on minu jaoks nüüd uus ja kindlasti kordamisele minev avastus.

Ratatouille valmistusmeetodeid on mitmeid - osad koostisosad võib küpsetada ahjus ning lisada hautisele lõppjärgus, samas võib ka kogu roa haudepotis valmistada, lisades komponente nende küpsemisaja järgi. Mina valmistasin ratatouille potis; valmis üsna kiiresti - alla poole tunni.

Vaja läheb (3-4 le):
oliiviõli ja võid
2 sibulat
pool baklažaani
3 küüslauguküünt
1 suurem paprika
ca 200-250 g purustatud tomateid
ca 250 g kõrvitsat
peotäis kirsstomateid
1 väike suvikõrvits
tšillipipart
meresoola
1 tl muscovado suhkrut
värskelt jahvatatud musta pipart
värsket basiilikut
värsket pune

Haki kõik ratatouille koostisosad suupärasteks tükkideks (sibulast ja küüslaugust lõikasin õhukesed viilud ning kirsstomatid jätsin terveks - siis püsib mahl tomatites sees). Kuumuta haudepotis õli ja või (võib loomulikult ka vaid ühe rasvainega teha) ning lisa sibulad; hauta madalal kuumusel ca 3-4 minutit, lisa baklažaan ja küüslauk, hauta veel umbes sama kaua. Seejärel lisa potti paprika, lase haududa mõned minutid. Nüüd võib lisada purustatud tomatid, seejärel kõrvitsa. Mõne minuti pärast ka kirsstomatid ja suvikõrvitsad. Kõrvits ja suvikõrvits võiks hautise valmides säilitada oma kuju mitte olla hautatud liiga lödiks. Maitsesta hautist meresoola, musta pipra ja tšillipipraga; lisa maitsete tasakaalustamiseks ka veidi muscovado suhkrut. Soola vajavad igasugused tomatiga hautised minimaalselt, nendes on maitset küllaga. Viimasena sega hautisesse värsked hakitud ürdid. Serveeri ratatouille nt grillitud kala või lihaga; aga sobib hästi ka pasta kastmeks või eraldiseisva roana (kõrvale nt ciabatta viil).

teisipäev, 13. märts 2012

Kõrvitsasalat

Enne eelmise aasta jõule tuli meil mõte teha kõrvitsasalati võistlus. Pidime suguvõsaga jõululaupäeval kokku saama meie juures Murastes ning kõik leibkonnad pidid kaasa võtma oma valmistatud kõrvitsasalati, mille hulgast plaanisime pimetestiga välja selgitada parima soorituse ja retsepti. Osalema pidid seega: mina, minu õde, Renee ema, minu ema ja minu vanaema; ja veel nalja viluks pidime tooma poest ühe Salvesti kõrvitsasalati ka.

Kuigi aega kõrvitsasalati valmistamiseks oli nädalaid, avastasin ma loomulikult endale omaselt viimasel minutil ehk siis päev enne jõule, et mul pole veel kõrvitsasalat tehtud. Mul tiksus tegelikult iga õhtu meeles, et kõrvitsasalat vaja valmis teha, aga lükkasin ja lükkasin seda kogu aeg edasi, kuna suurt kõrvitsat lahti lõigates peaks selle korraga ära lahendama. Toimetusi oli enne jõuluõhtut palju, just seetõttu andsin südaöösel siiski alla - tundsin, et ma ei jõua selle kõrvitsaga enam maadelda ja mu uneaeg on kallim. Mina olin mängust väljas. Mõtlesin enda lohutuseks, et vähemalt ei jää minu tõttu jõululaualt midagi puudu, kuna viis kõrvitsasalati purki on siiski veel tulemas.

Kui mu õde koos ema ja isaga meile jõudis, hakkas ta oma kõrvitsapurki otsima, kuid tulutult - ei tulnud see välja ühestki kotist ega ka autost. Hoolega tehtud kõrvitsasalat oli ununenud tema koju lauanurgale. Küll õde halas, kuna tahtis nii väga võistelda - ikkagi tema esimene enda tehtud kõrvitsasalat. Seega oli juba kaks osalejat mängust väljas. Kohe selgus ka tõsiasi, et isa polnud poest ostnud Salvesti kõrvitsasalatit (oli see tahtlik või mitte, aga tema polnud meie võistlusest sugugi vaimustunud, kuna kõrvitsasalat on temal ainuke asi, mida ta süüa ei suuda). Järgmisena tuli oma kõrvitsasalatiga lagedale vanaema. Aga oh üllatust - tema oli kõrvitsasalati asemel kaasa võtnud hoopis ebaküdooniakompoti, mis oli välimuselt suhteliselt sarnane kõrvitsasalatile. Kõrvitsasalati võistlus hakkas kujunema juba halenaljakaks. Lõpuks jäid võistlustulle vaid minu ema ja Renee ema kõrvitsasalatid. Minu ema lähenes loominguliselt - pani palju erinevaid vürtse, kuid testi käigus selgus, et oli liiga julge valik ja kõik ootasid midagi traditsioonilisemat. Renee ema oli aga pannud täppi - just klassikaline kõrvitsasalat, ka oma värvuselt ideaalne - ilus kuldkollane.

Kuna ühe kõrvitsa lõikusin lahti nüüd Hugo sünnipäeva puhul, meenus mulle kohe ka Renee ema tehtud kõrvitsasalat. Maitsed igati paigas - tunda nii vürtse kui äädikat, parajalt magus ja krõmpsuv. Uurisin retsepti järgi.

Kõrvitsasalat:
1 kg puhastatud kõrvitsat
1 l vett
250 g suhkrut
4 sl äädikat
8 tera nelki
1/2 kaneelikoort
1/2 muskaatpähklit
väike jupp ingverit


Koori kõrvits ning lõika see ühesuurusteks tükkideks (minul umbes 1,5 x 1,5 cm). Valmista marinaad - sega äädikas ja suhkur veega ning kalla marinaad potis olevatele kõrvitsakuubikutele. Mässi kõik maitseained marlisse, seo niiduga kinni ning pista ka see koos eelnevaga potti. Marli sisse pakkides ei pea maitseaineid hiljem ükshaaval välja noppima; kui aga maitseained purki panna, muudavad need kõrvitsa värvust pruunikaks. Lase kõrvitsal marinaadis seista üleöö. Hommikul kuumuta kõrvitsad koos marinaadiga keemiseni ning keeda max 2 min, siis jääb kõrvits kergelt krõmpsuv, aga mitte täiesti kõva. Vana kõrvits (nüüd juba uue aastanumbri sees) pidavat olema kõvem ja vajama rohkem kuumutamist; sügisesele kõrvitsale piisab ehk ka lihtsalt keema laskmisest.
Eemalda marli sees maitseained ning jaota kõrvits koos vedelikuga steriliseeritud purkidesse. Mähi kuumad purgid teki sisse järelküpsema ning eemalda tekk alles siis, kui purgid jahtunud (minul kulus selleks ööpäev).

esmaspäev, 5. märts 2012

Kõrvitsapidu ja kaeraküpsised kõrvitsaga

Meie pere neljas ja kõige noorem liige sai möödunud nädalal 6-kuuseks. On aeg teha tutvust esimeste maitsetega tahke toidu maailmast. Sümboolselt Hugo poole-aastase sünnipäeva puhul lõikasin lahti Hugo vanaema kasvatatud kõrvitsa, mida hoidsin alles spetsiaalselt tema jaoks. Tõsi, kui ikka suur kõrvits lahti lõigata, tuleb ka ise hulk kõrvitsaretsepte välja otsida.
Tutvumine esimese toiduga

Katsetan Hugoga toidu püreestamise asemel baby led weaning metoodikat, mille järgi laps õpib tahket toitu tükkidena ISE sööma.

Esimeste päevade põhjal tundub, et ise söömine pakub Hugole huvi.

Poja sünnipäeva tähistasime kõrvitsapeoga - kõrvits oli läbiv toiduaine nii soolastes kui magusates roogades, mida sel päeval lauale panin. Kõrvitsarisoto on oma tuntud headuses, magusaks aga avastasin nami-namist kõrvitsaküpsised (ilma munata), mis hakkasid nii väga maitsema, et olen neid juba kolm korda järjest küpsetanud. Kohandasin retsepti veidi tervislikumaks - nisujahu asendasin osaliselt täistera kaerajahuga - just seetõttu meenutavad need küpsised vanu häid kaeraküpsiseid. Kõrvits küpsistes olulist maitset ei anna (järgi proovitud - söövad ka need, kes muidu kõrvitsat suu sisse ei pane), kõrvitsapüree täidab pigem sidusaine rolli.

Kaeraküpsised kõrvitsaga:
100 g võid
150 g heledat muscvado suhkrut
200 g keedetud ja püreestatud kõrvitsat
1 tl vanilliekstrakti (leidsin Marks & Spencerist lausa ökomärgiga vaniljeekstrakti)
125 g nisujahu
100 g täistera kaerajahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
1 tl kaneeli
100 g rosinaid


Soovitan kasutada taina tegemiseks köögikombaini abi - läheb oluliselt kiiremini. Vahusta toasoe või suhkruga. Lisa püreestatud kõrvits ja vanilliekstrakt. Sega omavahel jahud, küpsetuspulber ja kaneel ning lisa tainale. Töötle tainas ühtlaseks. Viimasena sega sisse rosinad. Tainas jääb üsna vedel, see on ok (mina algul lõin kahtlema, kas ikka töötab retsept - töötas). Tõsta tainast teelusikaga väikesed pätsikesed ahjuplaadile. Jäta küpsiste vahele vahed, kuna need valguvad küpsedes veidi laiali. Kahe erineva partiiga avastasin, et laialivalgumine sõltub sellest, kui vedel või paks on kõrvitsapüree. Mina tegin umbes 3 cm läbimõõduga küpsised, sel juhul sai antud kogusest 48 küpsist.
Küpseta 200-kraadises ahjus 15-18 minutit (sõltuvalt sellest, kas tahad seest veidi pehmeid või täiesti krõbedaid küpsiseid).