kolmapäev, 26. august 2015

Soe suvikõrvitsasalat vürtsikate krevettidega

Tõenäoliselt kõik, kellel on kodus mõni suvikõrvitsataim, “võitlevad” praegu suvikõrvitsauputusega, kuna isegi üksainus taim suudab vilju produtseerida sellisel kiirusel, et raske on nende tarbimisega sammu pidada. Eriti, kui meespere suvikõrvitsaid toiduks ei tunnista. Ma ei tea, mis teema meestel nende suvikõrvitsatega on või vastupidu vaadates – ehk ei mõista mehed, mis teema naistel nende suvikõrvitsatega on, et nad neid neid terve suvelõpu söövad.
Nii need suvikõrvitsad sirguvad; iga paari päeva tagant uus.

Suvikõrvitsa vilju tasub korjata siis, kui need on veel peenikesed ning ca 20 cm pikkused, siis on nende maitseomadused ka kõige paremad ning seemned pole sees veel jõudnud suureks kasvada. Olen märganud, et ka pelgalt ühe ööga võib suvikõrvits kasvada nii palju, et alamõõdulisest suvikõrvitsast võib järgmiseks päevaks sirguda juba veidi liiga jäme isend. Üldiselt olen aga sel aastal suutnud oma suvikõrvitsakasvatust pidevalt seirata ja nende kasvu pidurdada puhtalt sellega, et korjan nad väiksena ära, aga jätan viljad terrassile varjulisse kohta õuetemperatuurile. Säilivad ilusti ja ei närtsi.
Sellised õhukesed laastud saab suvikõrvitsast juurviljakoorijaga.

Meie pere suvetoidu klassika on hakkliha-juustukattega suvikõrvitsad (neid püüan ka teha ikka pigem väikeste suvikõrvitsatega) ning neid söövad osaliselt isegi meie pere mehed. Vahel aga tahaks midagi uut, midagi kerget ja kiiret, kui jooksen päeval aia ja toa vahet. Küüslauk-tšilli-petersell on kindel ja toimiv maitsekombinatsioon krevettidele, aga proovin seda ka suvikõrvitsaga ning liidan sinna juurde need samad vürtsikad krevetid. Ei mingit saia krevettide juurde, lihtsalt suvikõrvits. Kes toidugruppide järgi dieeti peab, siis puhtalt paleo. Nimetagem seda siis soojaks salatiks või vokiroaks, aga roa olemus jääb ikka samaks – kiirelt kuumust näinud vürtsikad krevetid ja suvikõrvits.

Vaja läheb (2-le):
1 väike suvikõrvits (ca 20 cm pikkune)
ca 20 tiigerkrevetti
2 küüslauguküünt
1 tšillikaun (sõltuvalt tšilli tugevusest võid kogust vähendada)
punt peterselli
võid ja/või oliiviõli praadimiseks
meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart

Viiluta suvikõrvits juurviljakoorijaga õhukesteks laastudeks. Haki tšilli, küüslauk ja petersell peenikeseks. Puhasta krevetid või kui kasutad sügavkülmutatud puhastatud krevette, siis sulata need.

Kuumuta pann, lisa pannile kas vaid oliiviõli või oliiviõli ja killuke võid, lisa 2/3 küüslaugu ja tšilli kogusest ning kohe ka krevetid. Prae paar minutit, sega, puista peale meresoola ja jahvata värsket pipart ning viimasena lisa 2/3 peterselli kogusest. Tõsta krevetid kaussi. Samale pannile nirista veel veidi oliiviõli (kui pann on liiga kuivaks jäänud), lisa ülejäänud tšilli ja küüslauk ning tõsta pannile suvikõrvitsalaastud. Sega suvikõrvitsalaaste kuumal pannil mitte kauem kui 1 minut, maitsesta soola, pipra ja peteselliga ning tõsta serveerimisnõudesse. Suvikõrvits ei tohi jääda liiga löts, vaid peab säilitama kergelt pringi oleku. Kuna kuumana suvikõrvits nö küpseb edasi, eemalda see pannilt pigem varem kui hiljem. Suvikõrvitsa peale tõsta vürtsikad krevetid. Naudi soojalt.

esmaspäev, 17. august 2015

Sealiha marinaad sojakastme ja sinepiga

Vahel on tarvis grillõhtuks valmistada mõnda sellist liha, mida söövad ka konservatiivsema maitsega inimesed. Sea kaelakarbonaad sobib sellistel puhkudel ideaalselt tooraineks ning lihale tuleb teha vaid marinaad.

Proovisin sel korral sealihale sojakastme ja sinepiga marinaadi, jätsin liha pea terveks ööpäevaks külmkappi marineerima ning järgmisel õhtul läks grillimiseks. Sööjad kiitsid.

Vaja läheb:
1,5 kg sea kaelakarbonaadi
ca 2,5 dl õli
0,75 dl sojakastet
0,75 dl valge veini äädikat
1 sl Dansukkeri Demerara suhkrut
värskelt jahvatatud musta pipart
soola
4 tl Põltsamaa sinepit
3 mugulsibulat
soovi korral maitserohelist (nt tilli ja/või peterselli)

Lõika kaelakarbonaad ca 3x3 cm suurusteks tükkideks. Alternatiivina šašlõkitükkidele võib lõigata ka õhukesed viilud ristikiudu, mida saab grillida grillresti vahel. Pane klaas- või metallnõusse lõigutud lihatükid. Marinaadi tegemisel ei ole soovitav kasutada plastmassnõud, kuna happeline äädikas reageerib plastmassiga. Kalla lihatükkidele õli, veiniäädikas, sojakaste ja mudi lihatükid ühtlaselt läbi. Puista marinaadile ka demerara suhkrut, musta pipart ja veidi soola (arvesta, et sojakaste on ise soolane). Mõõda välja sinepi kogus ning kanna see ühtlaselt lihatükkidele ja mulju liha veelkord läbi. Viimasena lisa marinaadile lõigutud mugulsibulad ja soovi korral ka värsked ürdid.

Jäta marinaad seisma vähemalt paariks tunniks kuni üle öö. Kui soovid kiiremat tulemust, suurenda veiniäädika kogust, mis pehmendab ja annab lihale kergelt hapukat maitset.


reede, 7. august 2015

Kreeka salat

Olen praegu täielikult Kreeka salati lainel, kuna põhiline tooraine tuleb enda aiast ja kasvuhoonest – kõik see on nii värske ja maitsev! Just hea tooraine teebki Kreeka salati imeliseks. Ma ei väsi kiitmast enda kasvatatud kasvuhoonetomatite maitset. See pikk ettevalmistusaeg, mis algas juba märtsi lõpus, on lõpuks ära tasunud (kindlasti mitte rahaliselt, ikka emotsionaalselt) ja kasvuhoonest saab noppida eri värvuse, suuruse ja mahlasusega tomateid. Kui meenutan varasemaid aastaid, siis juuli lõpus olen teinud juba korralikku kogust tomateid talveks sisse; sel külmal suvel aga hakkasid juuli lõpus tulema esimesed tomatid võileiva peale ja sel nädalal jagub neid juba ka salatiks. Kurgid on ka pärast pikka kiratsemist hoo sisse saanud ja tundub, et ühe ööga kasvab sõrmejämedusest kurgist täisküps kurk. Paprikataimed on sel aastal aga hiigelmõõtudes.

Lisaks olen vaimustuses sellest, et õppisin hiljuti sööma toorest (kuumtöötlemata) sibulat. Ja mulle kohe tõeliselt maitseb sibul Kreeka salatis koos krõmpsuva kurgi ja paprika ning mahlase tomatiga.

Minu lemmik salatikaste praegusel ajal on külmpressitud oliiviõli, valge veini äädika (või sidrunimahla) ja täisterasinepi kooslus. Lisaks veidi suhkruroosiirupit, et tasakaalustada hapusust. Kasutan seda kastet erinevate salatite juures ja väga hea on see ka Kreeka salatiga.

Vaja läheb (2-le):
1-2 keskmist lihatomatit
peotäis (erinevat värvi) kirsstomateid
3 lühikest kurki
1 punane sibul
½ paprikat
näpuotsaga meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart
150-200 g Feta juustu
(lisa soovi korral ka häid oliive)

Täisterasinepiga salatikaste:
3 sl külmpressitud oliiviõli
1 sl valge veini äädikat või sidrunimahla
½ tl täisterasinepit (sinepiseemned pole purustatud)
1 tl Dansukkeri suhkruroo siirupit

Viiluta tomat, kurk ja paprika ning pane need laiapõhjalisse kaussi. Punane sibul viiluta kas õhukesteks viiludeks või tõmba sellest juurviljakoorijaga õhukesed laastud (sibul hoia kahvli otsas, nii ei vigasta sõrmi), lisa ka see salatile. Tükelda Feta juust ja lisa see salati peale. Jahvata salatile värskelt musta pipart ning puista vaid õige veidi soola (Feta juust on soolane).

Sega kokku salatikaste – kalla väikesesse purki vajalik kogus külmpressitud oliiviõli, valge veini äädikat (või sidrunimahla), täisterasinepit ja suhkruroo siirupit. Sulge purk kaanega ning loksuta salatikaste ühtlaselt kreemjaks. Nirista salatikaste salatile.


Retsept valmis koostöös Dansukkeriga.

teisipäev, 4. august 2015

Maitsestamata jogurt chia seemnete ja suvemarjadega

Minu jaoks on maitsestamata jogurt chia seemnetega ja erinevate marjadega olnud umbes pool aastat üks lemmikumaid ja sagedasemaid hommikusööke (idee ühest Mari-Liisi blogipostitusest). Ma olen nimelt see inimene, kel hommikuti pole üldse isu ja süüa suunan vaid väga väikese koguse ja väga väheseid toite. Millegipärast on need toidud just piimatooted, mida ma hommikuti süüa tahan.  Olin aastaid sõltuvuses Pajumäe rosinatega kohupiimakreemist, samuti meeldib mulle väga Farmi koorene jogurt murakatega. Aga need mõlemad sisaldavad liiga palju suhkrut.

Kui ma talvel oma toidus suhkru kogust hakkasin vähendama, otsisin ka hommiksöögiks alternatiive. Lihtne oleks ju asendada magusad piimatooted maitsestamata jogurti ja marjadega või hoopis keefiriga tehtud kamaga, aga mul on lapseeast saati totaalne tõrge hapude piimatoodete vastu. See on midagi analoogset, nagu osadel inimestel on blokk seest punase veiseliha või sinimerekarpide vms vastu.

Maitsestamata jogurti saab ka suhkrule alternatiivsete magusainete nagu mee või agaavisiirupiga magusaks muuta, kuid enamasti ei rahulda mind Eesti jogurtite tekstuur. Olen saanud väga häid maitsestamata jogurteid Rootsis ja Hispaanias, mis ei ole nii hapud nagu Eesti maitsestamata jogurtid ning ka nende tekstuur on ideaalne – siidine ja täpselt õige paksusega. Eesti jogurtid on enamasti kas liiga vedelad või siis tärklise või želatiiniga paksendatud. Need abiained aga ei anna minu arust ideaalset tulemust. Olen läbi proovinud tõenäoliselt enamik Eestis müüdavaid maitsestamata jogurteid ning mu lemmikuteks on kujunenud:

  • Farmi koorene maitsestamata jogurt (1 l tetrapak), rasvasus 5% (see võib tunduda veidi rasvane, eriti, kui lisada jogurtile ka müslit)
  • Valio Gefilus maitsestamata jogurt (380 g tops), rasvasus 2,5 %
  • Tere Natural maitsestamata jogurt (380 g tops)

Chia seemnetega saab jogurtit paksemaks muuta, kuna chia seemned eraldavad želeetaolist massi, mis jogurtit paksendab. Chia seemned ise aga maitset ei anna. Chia seemned on üks nn supertoitudest, sisaldades märkimisväärse koguse oomega-3 rasvhappeid, kiudaineid ja antioksüdante. Neid soovitatakse süüa just paisutatuna. Chia seemneid müüakse enamikes ökopoodides, aga olen neid näinud ka suurtes poodides kuivatatud puuviljade letis.

Chia seemnete kogusega ja samuti ajaga saab jogurti paksust reguleerida. 1 tl chia seemneid 1 dl jogurti kohta öö otsa hoides + 2 tl agaavisiirupit on minu välja timmitud kogus, mis mulle kõige rohkem maitseb. Kui on jogurtit tarvis kiiremini, siis lisa chia seemneid veidi rohkem.

Olen oodanud selle postitusega just vaarikaajani, kuna minu lemmik on chia seemnetega jogurt koos vaarikatega. Vaarikate all mõtlen metsvaarikaid või tavalisi aedvaarikaid, kuid mitte neid turul müüdavaid tumepunaseid tugeva tekstuuriga marju, mida ka vaarikateks nimetatakse. Teine lemmik on sama jogurt vähemagusa kirsi- või ploomimoosiga. Talvel sobivad jogurtile peale panemiseks ka sügavkülmast võetud kergelt sulanud vaarikad, mis pole veel kuju kaotanud.


Vaja läheb:
1 dl maitsestamata jogurtit
1 tl chia seemneid
1-2 tl agaavisiirupit (või vedelat mett)
vaarikaid või teisi meelepäraseid marju

Sega maitsestamata jogurti hulka chia seemned ja agaavisiirup (või vedel mesi). Lase seista vähemalt paar tundi kuni üleöö. Serveerimisel pane peale meelepäraseid värskeid marju. Proovi kindlasti ka vaarikatega!