Vahepeal tulid käiku igasugused tomati- ja keefirimarinaadid ning grill-lihad ja šašlõkid hakkasid mulle taas maitsema. Äädikamarinaadist hoidsin ma aga siiani eemale.
Hiljuti sain teada oma organismi liialt madalast hemoglobiinitasemest, mis on ilmselt tingitud minimaalsest liha tarbimisest ning mõtlesin selle peale, milline liha mind isutaks. Esimesena tuli pähe just see äädikamarinaadis sealihašašlõkk. Kirjutan oma imelikud maitse-eelistused juba mitmeid kuid lapseootuse arvele - millegipärast isutavad mind sel korral just kummalised nostalgiamaitsed lapsepõlvest.
Vaja läheb:
1 kg sea kaelakarbonaadi
2 mugulsibulat
3 küüslauguküünt
2 tl meresoola
purustatud musta pipart
1 tl rafineerimata roosuhkrut
2 sl 30%-ist äädikat
1 dl vett
tilli ja/või peterselli
õli
Lõika sea kaelakarbonaad umbes 3x3 cm tükkideks. Aseta liha (soovitavalt mitte plastmassist) nõusse. Viiluta mugulsibul ja haki küüslauk ning lisa lihale. Lahjenda äädikas 1 dl vees ning lisa lihale. Lisa sool, suhkur ja purustatud must pipar, soovi korral ka hakitud till ja/või petersell ning sega liha läbi. Võib ka kätega muljuda. Lase lihal marinaadis seista vähemalt üle öö või terve ööpäev. Aja liha vardasse, nirista peale veidi õli ja grilli kuumal sütel.
Pildid klõpsis Kaisa-Maarja.
Äädikamarinaadile kuulub ka minu süda! Viimastel aastatel olen sellest küll eemale hoidnud ja Mari-Liisi fantastilist sealihašašlõkki teinud, mis õnnestub alati suurepäraselt.
VastaKustutaKuidas liha jäi? Mahlane? Hea meelega prooviksin nüüd Sinu retsepti:)
Liha jäi ikka mahlane. Liha mahlasus oleneb muidugi ka grillija meisterlikkusest, aga grillimisega mina ise ei tegele. See rohkem meeste töö :)
VastaKustutaAjab igatahes suu vett jooksma!
VastaKustutaMe oleme ka juba teist suve suured šašlõkisõbrad: teeme just seda sama valge veini marinaadis sealiha, millest Merit räägib. /Merit, rõõm kuulda, et sullegi see meeldib:)/. Aga just eelm nädalavah arutasime, et peaks vana head äädikamarinaadi ka proovima, puhtalt nostalgitsemiseks:)
VastaKustutaVäga ilusad fotod Kaisa-Maarjalt.
Unustasin veel kirjutada, et mul on ka alati raseduse ajal hemoglobiin väga madal olnud. Kindlasti sa tead ka, et rauda saab lihadest kõige rohkem veiselihast ja maksast.
VastaKustutaJa muidugi peet, maasikad, granaatõun, mustad sõstrad. Aga lõpuks olen ikka alati rauapreparaate võtnud:)
Minul käisid ka neelud kõiksugu lapsepõlvemaitsete järele, sh paksu keeduvorstiviilu ja kurgiviiluga rukkileib :O
VastaKustutaPS Kui Ferrum Leki (?) soovid, siis mul on 1 terve pudel täiesti üle (siirupit siis).
Tänud raua teemal kaasa rääkimast. Seda, millest inimorganism rauda saab, olen uurinud, kuna Aneel oli esimesel eluaastal hemoglobiin väga madal. Teine teema on hoopis raua omastamine ja sageli ongi probleem sellest, et organism ei suuda rauda omastada, kuna puuduvad selleks vajalikud vitamiinid ja mineraalid. Et organism rauda omaks võtaks (kannaks ka rauadepoosse), on tarvis koos rauaga süüa ka ohtralt C-vitamiini.
VastaKustutaKuigi taimses toidus leidub ka rauda, on selle omastamine organismi jaoks raskem. Samas ma just Mari-Liisi nimetatud taimsete toitudega püüangi enamasti rauataset tõsta, peet küll hakkab juba nüüd suve algul välja jääma, kuna see liiga vana. No ja siis natuke ka punast liha.
Raualisandit võtta ei taha. Jällegi kogemus Aneega, kuidas hiljem kaks kuud võitlesime võõrutusnähtudega. Seda sama Ferrum Leki kirjutas arst Aneele. Aspartaami sisaldab see kusjuures (siis ei osanud veel iga pudeli pakendeid lugeda). Arst soovitas mulle ka ühte taimset preparaati, kuid lugesin selle koosist ja olid samad taimsed asjad, mida niikuinii söön (lisaks säilitusaine). Proovin siiski toitumisega rauda normi saada, eks kontrollin jälle paari kuu pärast verd ja vaatan, kas mõjub.
Mmmm saslokk. Lapsepolve jaanipäevad tulevad meelde. Aitäh retsepti eest. Proovin kindlasti järgi teha.
VastaKustutaAet, raua saamiseks/omastamiseks hea nipp. Hommikusöögiks või siis niisama päevaseks maiustuseks kohupiim koos maasikate ja astelpajudega. Mul rauaga probleeme polnud, aga tegin seda endale nö profülaktika mõttes.
VastaKustutaSamuti avastasin enda jaoks eelmisel palaval suvel punase lihaga toorsalatid, kuhu lisasin c vitamiini annusesks kas mustsõstraid, apelsiniviile või astelpajusid.
telle, kaltsium viib rauda hoopis kehast välja. Mitte, et ma kohupiima ei sööks, aga just piimatoodetega tuleks madala hemoglobiinitasemega ettevaatlik olla. Samamoodi on kaltsium (raseda) organismi jaoks olulise tähtsusega. Nii, et selline nokk kinni, saba lahti olukord.
VastaKustutaAet nägin teisipäeval Nõmme turul ühel müüjal väikesi värskeid Eesti peete müügil. Kahetsen, et ise ei ostnud.
VastaKustutaTänud, hoian teinekord turul käies silmad lahti :)
VastaKustutaMina olen ka juba värskeid kodumaiseid peete turul näinud!
VastaKustutaTere!
VastaKustutaMinul tekitas küsimuse see koht retseptis: "Aseta liha (soovitavalt mitte plastmassist) nõusse."
Miks plastmassnõu ei sobi marineerimiseks?
Helle
Helle,
VastaKustutaMarinaadides on sageli söövitavad või tugevalõhnalised ained (nagu nt äädikas) ning plastmass teadagi ei kannata selliseid aineid - selle osakesed satuvad siis söögiga inimese kehasse. Plastmassnõudesse jääb ju alati ka väga tugev marinaadi vms toidu lõhn külge, mida hiljem välja pesta keeruline. Seega tavaline pott või mõni muu metallnõu sobib marinaadi hoidmiseks paremini.
Aet teeb peaaegu samamoodi nagu mina aga palun jätke sinna see vesi panemata, ei tee see 30%line äädikas lihale midagi halba. Ise olen küüslaugu ära jätnud ja lisanud 1 tl suhkrut, suhkur on hea komponent, toob maitsed paremini esile.
VastaKustutaVäga tähtis on liha lõikamine, kui teil on kealakarbonaad lõikelaual, siis näete, et suur lihatükk jaguneb pisikesteks sektsioonideks, proovi neid nii vähe kui võimalik läbi lõigata, püüa ainult üksteise küljest eraldada. See on tähtis sellepärast, et hiljem grillides võimalikult vähe mahla välja jookseks.
Palju on väikesi nüansse, mis kõik hetkel meelde ei tule.
Ahjaa, üks tähtis lüke veel. Kui liha on grillitud, siis pange lihatükid potti, kaas peale ja uuesti tulele natukeseks hauduma. Kaas pange kindlasti peale! Hautab lihatükid mõnusalt pehmeks.
Head grillimist kõigile!
Ivo
Tänud nippide eest, Ivo. Kuulan alati huviga sellist sorti tähelepanekuid ja panen midagi kõrva taha. Varsti on grillihooaeg jälle käes, eks katsetan siis.
Kustuta