Põldmarjamoos

Korjasin nädalavahetusel Noarootsist veidi üle ühe kilogrammi põldmarju ning pistsin osa saagist sügavkülma, ülejäänu aga keetsin moosiks. Üldiselt valmistan ma hoidiseid minimaalselt ning enamasti ongi need just konservatiivsed (ei miksi erinevaid vilju ja maitseid) moosid mu lemmikmarjadest. Loodan ja usun, et jõuan kunagi ka sinna faasi, et hakkan hoidiste vallas rohkem katsetama.
Põldmarjamoos on üks mu lemmikmoosidest - ja põldmari on kindlasti parim just keedetud kujul (nagu ka murakas).
Põldmarju saab sageli ka turult - nägin päev hiljem turul käies, et üks tädi müüs väga ilusaid põldmarju vaid 60 kr/kg. Kuna olin neid just ise korjanud, siis ei hakanud ostma. Kindlasti korjan põldmarju sel aastal veel, kui nädalavahetustel Noarootsis käin. Sel aastal on mu sügavkülmavarudest ikka päris märkimisväärne osa enda korjatud marjad.

Põldmarjamoos:
ca 900 g põldmarju
ca 350 g suhkrut (sellest umbes 4-5 sl moosisuhkrut)

Pane põldmarjad ja suhkur potti ning keeda umbes 15-20 minutit. Kuna põldmarjad eritavad palju mahla, siis moos tuleb väga vedel (pigem nagu kompott). Kui on soov saada veidi tahkem moos, siis võib osa suhkrust lisada moosisuhkru näol (või kasuta vaid moosisuhkrut). Kalla kuum moos steriliseeritud purkidesse ja sulge õhukindlalt.

P.S. Suhkrut kasutasin moosis suhteliselt vähe, aga ka selline kogus pani mu südame verd tilkuma - ma pigistaks pigem silma kinni, et mitte näha/teada, palju moosis tegelikult suhkrut on. Hirmuäratavalt suur suhkru kogus on kindlasti üks põhjuseid, et ma nii vähe moose keedan ja söön.