Noarootsis on kõrvitsaliste-uputus - heas pinnases (ilma väetisteta) ja suure hoole all kasvab nii kõrvitsaid, suvikõrvitsaid, spagetikõrvitsaid kui ka isendeid, mis on omavahel ristunud ja millele nime anda ei oska. Need taimed on vallutanud kogu hiiglasliku hunniku, mille otsas nad kasvavad, roninud alla, "voolanud" mööda kartuli- ja kaalikapõldu ning võtnud iga päevaga enda alla üha suuremaid valdusi.
Sain koju kaasa ühe ümmarguse kõrvitsalise - Renee ema võttis selle spagetikõrvitsa (spagetikõrvitsatest kirjutasin eelmisel suvel) taime küljest, kuid kujult ja struktuurilt meenutas see juba tavalist kõrvitsat. Selle huvitava isendi täitsin seente ja aedvilja-hakklihaseguga - ehk panin hakkliha sisse suurel hulgal kõikvõimalikku praegusel ajal aias kasvavat kraami ning sain omamoodi värvilise hakkliha, mida oli nõus sööma isegi Anee, kes muidu hakkliha suu sissegi võtta ei suuda.
Vaja läheb:
1 suurem suvikõrvits või spagetikõrvits
võid
oliiviõli
meresoola
purustatud musta pipart
300 g kukeseeni
3 peenikest porrut
2 väikest sibulat
0,5 dl valget veini
240 g veisehakkliha
2 porgandit
1 tomat
4 küüslauguküünt
jupp tšillipipart
värkset tüümiani
värsket estragoni
parmesani juustu
Lõika kõrvitsaline pooleks - sobivad nii spagetikõrvitsad kui suured ja väikesed suvikõrvitsad. Urgitse seemnetega sisu välja ning määri olenevalt isendist "kausike" või "laevuke" seest oliiviõliga kokku ja pusita peale meresoola. Tõsta kõrvitsad pannile ning pane 200-kraadisesse ahju eelküpsema. Mina valmistasin täidise kolmes järgus - esmalt praadisin kukeseened võis ja lisasin neile soola; tõstsin praetud seened taldrikule. Järgmisena tükeldasin kolm peenikest porrut ja kaks sibulat, panin need pannile ja ehmatasin veiniga ning jätsin madalale kuumusele ca 10-ks minutiks hauduma, vahepeal segasin ka. Viimasena praadisin hakkliha, lisasin oliiviõli, riivitud porgandi, hakitud küüslaugu ja tšilli, tükeldatud tomati ning natuke soola, pipart, värsket tüümiani ja estragoni. Segasin hakklihale hulka ka hautatud porru ja sibula ning saingi mõnusa värvilise hakkliha, milles on aedviljad selges enamuses. Selleks ajaks olid kõrvitsad ahjus olnud ca pool tundi. Tõstsin "kausikeste" sisse hakkliha-aedviljatäidise ja seened ning küpsetasin veel ca pool tundi (küpsetusaeg oleneb kõrvitsa suurusest - seda saab kahvliga vahepeal kontrollida). Vahetult enne ahjust väljavõtmist puistasin kõrvitsakausikeste peale riivitud parmesani. Minule meeldis eriti, et hakklihaga oli segatud väga palju aedvilju, need maitsestavad hakkliha väga mõnusaks ja mahlaseks.
Meie spagetikõrvitsad ei hakanud vilju andma :( Ei teagi, milles asi, kasvukeskkond on väga hea. Kabatšokilisi tuleb hulgem, aga neid üldse. Emal kasvavad isegi baklažaanid (no need väga ei armasta siinset kliimat, kuigi see suvi on olnud väga hea). Tahaks ka spagetikõrvitsat - huvitav, millal meie kaubandus sinnamaale jõuab, et pakub erinevaid suvikõrvitsaid...
VastaKustutaKas meresoola all pead silmas toda jämedat soola n.n. lambasoola vää?
VastaKustutaKas peale meresoola leidub ka maismaa soola?:)))
Loe palun erinevate soolade kohta siit: http://maitseelamused.blogspot.com/2010/01/sool-meie-igapaevatoidus.html
VastaKustutaMeresoola kasutan muidu nii jämedate teradena, mida jahvatan läbi veski peeemaks kui ka juba peenestatud meresoola.
Kas sa Aet,küpsetad ka biolagunevaid plastikuid?
VastaKustutaHow do you make biodegradable plastic?
http://wiki.answers.com/Q/How_do_you_make_biodegradable_plastic
You'll need 1 tablespoon of cornstarch, 1 tablespoon of water, and a couple drops of cooking oil. Just mix everything up and microwave it for about 20-30 seconds on high. Then take it out, let it cool for about a minutes, and kneed the plastic with your hands. You'll be able to mold it into a shape, and after 20 hours or so, it should be hard.
It will decompose and disappear if you bury it in your yard ;)
Ei
VastaKustutaKas sa Aet tead seda lugu,et kusagil kümme aastat tagasi Tartu teadlased leiutasid biolaguneva kile?
VastaKustutaMeedias oli artikkel mille pealkirjaks oli"Ma söön oma mütsi ära".Selles oli juttu,et jah oma mütsi söömine on igati reaalne sest teraviljavalkudest saab toota
pakendeid ja riideid...Tänu sellele leiutisele saab katta kõik Eestimaa põllud teraviljaga ja maksta normaalset hinda
teravilja eest...
Elektritsaabtasuta - sa võiksid jääda ikka sinna Inno ja Irja rämpsblogisse stampspämmijaks...
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustuta