Pasta ja pesto

Pasta ja pesto - see on mu praeguse perioodi "sõltuvustoit". Mul on tegelikult pidevalt mingi toit, mida ma teatud perioodil (ca paar kuud järjest) pidevalt ihaldan ning tunnen, et pean seda saama vähemalt korra nädalas. On see siis seotud organismis mingi aine vajadusega või on see emotsionaalne… Kooslus tomat-basiilik-mozzarella on troonilt lükatud ning asemele on tulnud pasta ja pesto. Rõdul kasvab selleks tarbeks pottide viisi basiilikut, et vajadusel sealt lehti korjamas käia.

Olid ajad, mil ma arvasin, et pesto ei ole üks meeldiv toit. See arvamus kujunes mul poest ostetud purgipestot proovides ning püsis aastaid. Kui ma millalgi esimest korda enda tehtud pestot maitsesin, muutus mu avamus pestost kardinaalselt - koos kvaliteetse pastaga moodustab see ideaalse terviku.

Pesto (nimetatud ka kui basiilikupesto, roheline pesto, liguuria pesto, pesto alla genovese) pärineb Itaaliast, täpsemalt Liguuriast. Sealt pärit retseptid annavad protsentuaalse täpsusega ette, millised kogused milliseid koostisaineid pestos käib; isegi basiiliku sort on täpselt defineeritud. Minu pesto kogused on umbkaudsed, osaliselt tuletatud liguuria pestost.

Pesto:
50 g basiilikut (paras ports lehti)
1 dl extra virgin oliiviõli
20 g röstitud seedermänni seemneid
30 g Parmesani juustu
20 g Pecorino Romano juustu (väga soolane lambapiimast valmistatud juust)
1 küüslauguküüs
veidi teralist meresoola

Esmalt rösti kergelt seedermänni seemneid (pannil või ahjus) ja jahuta need. Nopi basiilikutaimelt suur hunnik lehti (kindlasti kuivi) ning peenesta need lõiketeraga köögikombainis. Autentsem on basiilik purustada uhmris, kuid see võtab mitmeid kordi rohkem aega ning mina olen sellest aja- ja jõuvarusid nõudvast tegevusest loobunud. Põhimõtteliselt võib ka kõik komponendid köögikombaini sisse panna ja puruks jahvatada, kuid mina tunnen, et parim on siiski juustud (kui Pecorino juustu pole, võib selle osa asendada ka Parmesaniga) eelnevalt peene riiviga riivida ning küüslauguküüs läbi küüslaugupressi ajada. Kui basiilik juba peenike, lisa ka kõik ülejäänud komponendid järgemööda köögikombaini, viimasena nirista sisse oliiviõli.

Et saada täiuslikku pasta ja pesto kooslust, tuleks valida kindlasti mõni kvaliteetsem pasta (odavad ja valest jahust pastad rikuvad toidu ära; ka erinevad täisterajahust pastad pole koos pestoga just kõige parem koolsus). Öelgu need itaallased mida tahes, millist pastat ja pestot koos süüa tohib, aga minu vaieldamatuks lemmikus on pesto koos fusilli pastga (ostan Prismast Monsurro fusillit) - pesto poeb iga pastakeeru vahele ning nii ühendub toit mõnusaks tervikuks. Mainin igaks juhuks ka, et pasta küpsusaste peab kohe kindlasti jääma al dente (hamba all peab ikka väikest krõmpsu tundma); pastat keeta pigem minut vähem kui minut kauem. Pasta kurnata ning kallata koheselt kaussi ja segada pestoga (mitte mingil juhul keedetud pastat külma vee all pesta). Parmesanisõltlastele riivida peale veel paremsani. See toit on imeline.