esmaspäev, 15. detsember 2014

Toorjuustu-kookose-aprikoositäidisega trühvlid

Neile, kes jõuludel kingikotti isetehtud söödavaid maiustusi poetada plaanivad, pakun välja ühe uue trühvliretsepti. Antud kogusest saab ca 15 väiksemat trühvlit.


Vaja läheb (15 tk): 
50 g toorjuustu
40 g valget šokolaadi
20 g kookoshelbeid
10 g (digestive) küpsiseid
20 g kuivatatud aprikoose
70 g tumedat šokolaadi (nt 70% kakaosisaldusega Fazer Pure Dark)

Sega toasooja toorjuustu hulka sulatatud valge šokolaad (sulata vesivannil, max 40 kraadiga, muidu läheb tükki), kookosehelbed, purustatud digestive küpsised ja peenelt hakitud kuivatatud aprikoosid. Sega mass ühtlaseks ning pane vähemalt pooleks tunniks külmkappi tahenema. Tahenenud massist veereta pallikesed. Sulata vesivannil mõrušokolaad ning veereta pallikesi paarikaupa mõrušokolaadis (rohkem korraga ära kuuma šokolaadi sisse pane, muidu sulavad üles). Tõsta trühvlid fooliumi peale tahenema, soovi korral kaunista nt kookoshelvestega. Vajadusel säilita külmkapis kinnises karbis.

neljapäev, 20. november 2014

Tomatihautis läätsedega

Käisin ühel toredal Biomarketi korraldatud kaunviljade teemalisel toidukoolitusel, mille juhendajaks oli Kaie Mei. Kuna koolituse korraldajaks oli Biomarket, siis kogu tooraine, mida toidu valmistamiseks kasutasime, oli mahe. See läheb kokku minu mõtteviisi ja valikutega. Lisaks ühisele toidutegemisele jagati koolitusel ka teoreetilisi teadmisi. Kaunviljadest lähenesime eriti süstemaatiliselt läätsedele, maitstes ja õppides valmistama erinevaid läätsesorte. Üks läätseretsept mulle sealt meeldima hakkas ning seda jõudsin juba kodus valmistada ja jagan nüüd teistelegi. 

Mina kasutan kaunvilju toidus üsna sageli, eriti talvisel aja. Mungubade idandamine on talvisel ajal selline millegi ise “kasvatamise” ja värskuse otsimise pidev vajadus. Põldoad maitsevad mulle ka; täiesti retseptitud – lihtsalt soolaga keedetuna. Kui kuivatatud ube peab eelnevalt pikalt (vähemalt 8 h) leotama, siis läätsed leotamist ei vaja ning on söömisvalmis hiljemalt poole tunni pärast (aeg, mis kulub keetmisele). Erinevat värvi läätsed annavad lugematult kasutusvõimalusi. Mina olen katsetanud toite enamasti punaste ja mustade Belguga läätsedega. Läätsed maitsevad mulle enim al dente olekus (ma ei tea, kas läätsede keetmisel kasutatakse üldse sellist terminit). Keedan neid sageli vähem, kui pakendil toodud aeg. Eriti just punaseid läätsi – minu arvates piisab juba 5-7 minutist. See muidugi oleleb toidust (nt Dal valmistatakse just purukskeenud läätsedest).

Läätsed on kindlasti tervislik tooraine toidu valmistamiseks – need sisaldavad kiudaineid ning on seega kasulikud seedimisele. Lisaks on läätsedes mitmeid vitamiine (enamasti B-grupp) ja mineraale (kaalium, fosfor, kaltsium). Läätsed on valgurikkad, samas aga on neis vähe rasvu ja süsivesikuid. Kes toitumisele teaduslikust küljest läheneb, saab juba aru, et seega on läätsed väärtuslik toiduaine dieedi korral ning liha mittetarbimise korral.



Tomatihautis:
2 mugulsibulat
3-4 küüslauguküünt
4-5 cm jupp ingverijuurt
1 värske tšilli või u 1 tl tšillihelbeid
õli praadimiseks
1 tl vürtsköömneid
meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart
ca 1 kg värskeid tomateid (võib asendada kas osaliselt või täielikult purustatud konservtomatitega)
peotäis värsket koriandrit

Serveerimiseks läätsesid. Sobivad erinevad läätsed, vali neist ühed või ka soovi korral mitu erinevat (keeda eraldi):
Rohelised läätsed – keeta ca 18-20 min
Le Puy läätsed – keeta ca 18-20 min
Beluga läätsed (musta värvi) – keeta ca 15 min
Punased läätsed – keeta ca 5-7 min

Soovi korral serveeri juurde veel keedetud riisi ja/või liha.

Pese esmalt läätsed hoolikalt jooksva külma vee alla puhtaks kuni need enam ei aja vahtu välja. Keeda läätsed vastavalt eelpool toodud minutitele. Kuna läätsed annavad keeduveele ja üksteisele värvi, keeda erinevat värvi läätsed eraldi vees. Nt mustad Beluga läätsed värvivad kõik teised toorained tumedaks. Minule maitsesid selle toiduga enim Le Puy ja Beluga läätsed. Le Puy (kirjanduses ka Du Puy) läätsed on samuti rohelised läätsed, kuid need kasvavad vaid kindlas piirkonnas Prantsusmaal ning selle nimega tohib müüa vaid neid kindlaid rohelisi läätsesid. Olen proovinud ka Rimis müüdavaid rohelisi mahemärgiga läätsesid, need polnud nii head kui Le Puy läätsed.

Hautise jaoks tükelda sibul ribadeks ja viiluta küüslauk. Haki tšilli ja ingver peenelt (võid ingveri ka riivida).

Kuumuta (vokk)pann tuliseks, kalla pannile õli ning hakitud sibularibad ning pruunista need kergelt. Seejärel lisa küüslauk, ingver, tšilli ja vürtsköömned. Lisa pannile hakitud tomatid ja/või tomatikonserv. Hauta ca 10 minutit. Tomatikonserv annab hautisele rohkem mahlasust. Vahetult enne serveerimist puista hautisesse värsket koriandrit

Serveerides tõsta tomatihautise peale läätsed (võib need ka sisse segada). Seda toitu võib täiesti sellisel kujul süüa, aga kui on soov midagi kõrvale veel võtta, siis sobib ka riis ja/või liha.

Koolitusele osalema kutsus Biomarket. Biomarketi edasiste (Kalamajas toimuvate) toidukoolitustega saab tutvuda siin.


teisipäev, 4. november 2014

Kondenspiimavahvlid

Kihilised kondenspiimavahvlid on minu lapsepõlvemagustoit. Ja nagu ikka, tahavad vanemad nostalgilisi positiivseid mälestusi ka enda lastele edasi anda. Nende valmistamine on nii lihtne, et seda ei saa isegi retseptiks nimetada, pigem meeldetuletuseks neile, keda see magustoit samuti kõnetab. Vahvlikihtide vahele kondenspiima määrimisega saab hakkama iga laps ning lapsed on just need, kellele see maiustus kõige rohkem maitseb. Korduvalt järgi proovitud.

Ma ei mäleta, kas siis, kui ma väike olin, oli keedetud kondenspiima ka poest saada (minu arust keedeti see koos purgiga kodus karamelliseks massiks), aga praegu saab poest väikestes topsides keedetud kondenspiima osta. Hoiab kokku palju aega ja elektrit. Vahvliplaate müüakse leiva-saia osakonnas pea igas suuremas poeketis.



Vaja läheb:
100 g vahvliplaate
2 topsi keedetud kondenspiima (2x190g)


Määri kondenspiim ühele vahvlikihile, tõsta peale teine vahvlikiht ning määri ka sellele kondenspiim jne. Optimaalne kõrgus, mida hammustama ulatub, on 5-6 kihti vahvleid. Tõsta vahvlid külmkappi vähemalt tunniks, kuni kondenspiim imendub vahvlite vahele.

neljapäev, 23. oktoober 2014

Kaeraküpsised

Kas keegi on märganud ja proovinud peamiselt ökopoodides müüdavaid kodumaise tootja “Pagar võtaks!” küpsiseid-kooke-leibu? Ütlen kohe, et see ei ole tasutud reklaam; mind ajendab kirjutama ikka isiklik vaimustus millegi suhtes. “Pagar võtaks!” küpsetab vaid mahetoorainest ning nende sortimendis on läbi aegade tuntud klassikud nagu kihiline küpsis, köömnepulgad või kaeraküpsised. Lisaks klassikutele valmistavad nad igasuguseid uue aja küpsetisi – olgu need siis nisuvabad, gluteenivabad, piimavabad (kookosrasvaga) jne. Müstiliselt suur sortiment, mis on tarbija seisukohast väga tervitatav, kuid ettevõtte poolt kindlasti ebaefektiivne ja ressursimahukas, arvestades, et need küpsetised valmivad käsitööna. Hind ka peegeldab seda.

Ma ei ole nende pikast tootenimekirjast kindlasti kõiki küpsetisi proovinud, aga need, mida olen maitsnud, on väga hästi tehtud. Ühed lemmikud on köömnepulgad. Me võtame neid vahel lennukisse või pikemale autosõidule näksimiseks kaasa.

Selle sama tootja kaeraküpsiseid pole ma ise proovinud, aga need tunduvad isuäratavad. Koostist lugedes ja välimust vaadates tundub mulle, et suudan ise samasuguseid järgi teha. Neid kaeraküpsiseid küpsetasin mitu plaaditäi kaasa, kui läksime Anee klassiga rabamatkale. Värske õhk, tuulevaikus, madalad päikesekiired, jõhvikad – seda kõike pakkus üks oktoobrikuine hommik meile, matkalistele. Selle kõige keskel kadusid küpsised mõne minutiga.  


Vaja läheb:
150 g võid
75 g kaerahelbeid
125 g kaerajahu
ca 85 g suhkrut (sobivad erinevad suhkrud – valge, demerara, muscovado, fariinisuhkur; tumedad annavad sügavama maitse)
1 muna





Mikserda või ja suhkur ühtlaseks massiks. Lisa muna, kaerajahu ja kaerahelbed, ühenda ained ühtlaseks massiks. Tõsta tainast teelusikaga ahjuplaadile väikesed pätsikesed ja vajuta sõrmedega lamedaks. Küpseta 180-kraadises pöördõhuga ahjus ca 15 minutit (kuni küpsised muutuvad kuldpruuniks).

esmaspäev, 6. oktoober 2014

Vähese suhkru ja mandlilaastudega beseeküpsised

Besee küpsetamise võtan ette ainult ja üksnes seetõttu, kuna teistest toitudest jääb aeg-ajalt munavalgeid üle. Mina ise ülimagusate munavalgeküpsetiste nagu makroonide ega Pavlova asutajate klubisse ei kuulu, aga lastele maitseb besee igal kujul. Mulle teeb loomulikult muret, et nad saavad beseed süües hirmuäratava koguse suhkrut. Suhkrukogus, mis nelja munavalge kohta enamikes retseptides kohata võib, on valdavalt 200 g ringis või veel rohkemgi. Vähese suhkruga ei pidavat besee tekstuur õige jääma. Ma seadsin selle väite kahtluse alla ning proovisin küpsetada beseed nii, et munavalgete ja suhkru grammiline kogus oleks sama. Mul olid M suuruses munad ning neli munavalget kaalus 135 g; sama koguse lisasin ka suhkrut. Lisasin ka suure koguse mandlilaaste ning beseeküpsised õnnestusid ideaalselt. Ja olid ootuspäraselt vähem magusad. Maisitärklis ja veiniäädikas on lisatud põhjusel, et küpsised jääks seest veidi nätsked; kui tahad täiesti krõbedat beseed, ära neid lisa.


Vaja läheb:
135 g munavalgeid (4 tk)
135 g peeneteralist suhkrut
65 g mandlilaaste
1 tl maistärklist
0,5 tl valge veini äädikat


Vahusta munavalged suhkruga ühtlaseks ja venivaks vahuks. Sega nüüd juba käsitsi vahustantud munavalgete hulka mandlilaastud, maisitärklis ja valge veini äädikas. Tõsta teelusikaga ahjuplaadile väikesed tupsukesed. Küpseta beseeküpsiseid 100-kraadises pöördõhuga ahjus 1 h 30 minutit.

esmaspäev, 29. september 2014

Pesto, päikesekuivatatud tomatite ja suvikõrvitsalaastudega pasta

Pasta, pesto, päikesekuivatatud tomatid ja suvikõrvitsalaastud – selline kooslus jäi mulle meelde Portugalist ühest fine dining restoranist. Kuigi pasta ja Portugal ega ka pasta ja fine dining tegelikult ei tohiks omada mingit seost. Ise tõenäoliselt sellist valikut poleks teinud, aga kuna meil oli 3-aastane laps kaasas ning ma olin teda nädal aega söötnud enda valikul mereandidega alates kaladest kuni kaheksajalgadeni, tellisime talle üle pika aja ühe pasta. Maitsesin loomuliult ka ise – see oli väga hästi valmistatud, mis omakorda inspireerib ju ise järgi katsetama.

Pasta peale läheb tarvis väikest suvikõrvitsat, mille seemned veel ei ole välja arenenud ning mille koor õrnake. Minul kasvab peenras sel aastal üksainus suvikõrvitsataim, millelt olen korjanud juba ligi 20 suvikõrvitsat. Kiratses terve külma juunikuu ning tundus lausa, et sureb välja, aga juuli lõpust kuni tänaseni on olnud väga viljakas. Ühe sellise noore suvikõrvitsa järgi jooksin õue, kui hakkasin pastat tegema. Vaid mõni minut pärast korjamist oli suvikõrvits juba õhukesteks laastudeks fileeritud ning valmis pannile minema. Sellist “elus” isendit ei raatsi pikalt küpsetada – vaid kergelt kuuma ja kohe söögiks.

Lihtsama vastupanu teed minnes võib pestot ka poest osta, kuid värskelt valmistatud pesto on kindlasti kordades parem. Köögikombainiga valmib see kiiresti samal ajal, kui pasta keeb.

Ja ei mingit liha ega kala. Päikesekuivatatud tomati tükid on tugevamaitselised ning justnagu liha asemel. Sobib taimetoitlastele, kel juust menüüs.



Vaja läheb (3-le):
300 g pastat
ca 5 päikesekuivatatud tomatit õlis
meresoola
1 väike suvikõrvits

Pesto:
1 pott basiilikut (ca 35-40 g lehti)
ca 30 g piinia- või seedermänni seemneid (röstitult)
ca 40 g parmesani juustu
1 küüslauguküüs
ca 0,75 dl külmpressitud oliiviõli

Pane pasta vesi keema ning asu pestot valmistama. Rösti piinia- või seedermänniseemneid 180-kraadises ahjus ca 4 minutit (ära pruunista). Riivi parmesani juust ning purusta küüslauk. Pane köögikombaini basiilikulehed, röstitud seemned, purustatud küüslauk ja riivitud parmesan – jahvata kõik peeneks. Lase köögikombainil töötada ning nirista pesto sisse oliiviõli kuni pesto on ühtlaselt kreemjas. Soola eraldi lisada pole vaja, parmesani juust on piisavalt soolane. Pane vahepeal pasta potti (lisa keeduvette ka soola) ning jäta küpsusaste al dente, mitte mingil juhul ära liiga pehmeks keeda, sellise toidu puhul on see eriti oluline. Tükelda päikesekuivatatud tomatid väiksemaks ning viiluta suvikõrvitsast juurviljakoorijaga õhukesi laaste. Kasuta võimalikult väikest ja noort suvikõrvitsat, siis on maitse ja tekstuur parimad. Kuumuta pann, nirista pannile veidi päikesekuivatatud tomatite purgist õli (või lihtsalt oliiviõli) ning keeruta suvikõrvitsalaaste pannil umbes üks minut, maitsesta vähese soolaga. Suvikõrvitsaid ei tasu liialt närtsitada, väheke kuumust õhukestele viiludele on juba piisav.


Kurna pasta ning sega selle sisse pesto ja päikesekuivatatud tomatid. Tõsta pasta taldrikusse ning pane peale suvikõrvitsalaaste.