Kõrvitsarisoto kukeseente ja vinnutatud kirsstomatitega

Kui esimesed õunad valmima hakkavad, on tunda, et sügis on lähedal, kui aga kõrvitsad juba parajas suuruses ning esimesed kollased lehed puudelt langevad, on sügise märgid juba ilmselged. Sügisesed jahedad ilmad tekitavad mõtteid teistsuguste toitude osas, tahaks midagi sooja ja kreemjat. Mõtted liikusid kõrvitsarisoto suunas, millele sai sisse pandud veel viimaseid värskeid kukeseeni sel aastal. Kukeseenesõpradel on talvevarud sügavkülmas juba olemas, eks; kui ei, siis nüüd on viimane aeg.

Vaja läheb (3-4 le):
250 g risotoriisi
2 väikest sibulat
oliivõli
1 dl valget veini
2 küüslauguküünt
500 g kõrvitsat (puhastatult)
50 g võid
ca 0,7 l aedviljapuljongit
150 g kukeseeni
peotäis peterselli
50 g parmesani
0,5 muskaatpähklit
purustatud musta pipart
ca 0,7 kg kirsstomateid

Alusta toidu tegemist vinnutatud kirsstomatite valmistamisega - tomatid valmivad poolekslõigatuna (lõikepind üleval) 130-kraadises ahjus olenevalt suurusest umbes 60-75 minutit. Need sobivad ideaalselt kõrvitsarisoto juurde. Järgmisena kõrvitsapüree - hauta pannil või sees (osa võist jäta ka kukeseentele) kõrvitsakuubikuid ja küüslauguküüsi umbes 15 minutit ning püreesta need seejärel. Prae võis kergelt läbi ka kukeseened (eriti armsad on risoto sees väikesed seened, mida ei pea pooleks lõikama). Pane paksupõhjalisse potti oliivõli ning kuumuta selles hakitud sibulaid, lisa ka risotoriis, samal ajal pidevalt segades. Kalla potti valge vein ning lase sellel aurustuda, seejärel kalla peale pool puljongist ning jäta tasasele tulele podisema. Kui puljong riisi imendunud, lisa teine osa puljongist. Kui riis on keenud al dente, kalla sellele peale kõrvitsapüree, hakitud petersell, lisa purustatud muskaatpähkel, riivitud parmesan ja kukeseened. Enne söömist laota risotole vinnutatud kirsstomatid, puista risotole peale veel värskelt purustatud muskaatpähklit ja riivitud parmesani, soovi korral ka musta pipart.