pühapäev, 6. september 2009

Lambapraad küüslaugu ja kadakamarjadega

Lisaks erinevatele aedviljadele ja kanamunadele saime me Noarootsist sel korral kaasa ka lambaliha. Varsti ei pea poes enam üldse käima :). See väike talleke toodi Renee vanematele tegelikult kompensatsiooniks selle eest, et läbi metsa tunginud 200-pealine veisekari tegi ühel ööl Renee ema maheaedviljakasvatuse maatasa.
Kotti oli pistetud lammas, raiutuna neljaks tükiks. Sellist vaatepilti nähes on mul küll tunne, et nüüd hakkan taimetoitlaseks. Renee koos oma emaga tükeldas lambaliha, mina piilusin kõrvalt, julgemata näppugi liha vastu panna, otsides aga samal ajal internetist korralikke lambakarree pilte, et näidata Reneele, millist tükki tuleb raiuda. Nägin nüüd ka oma silmaga, kus asetsevad lamba sisefileed (need mõlemad sai Anee endale).
Saime mõned karreetükid ning kintsu küljest suure ahjupraetüki endale koju kaasa. Renee ema leotas eelnevalt liha õrnas äädikavees, et lambalt "kasukamaitset" vähemaks saada. Olen selliste suurte lihatükkide valmistamises täiesti kogenematu, ma tegelikult ei armasta süüa palju liha ning üldiselt kasutan ise vaid loomade/lindude (sise)fileesid, mis ei vaja pikka küpsetamist ega hautamist. Ei oska sellise suure tükiga nagu midagi ette võttagi, eriti, kui see on lammas, mida tuleb väga oskuslikult valmistada. Just sel nädalavahetusel oli mul aga kaasas sõbrannalt laenatud Anni Arro Sepamaa Talu Köök (I osa), kust leidsin ka lamba ahjuprae retsepti, muutsin küll veidi koguseid. Marinaadis käisid sees muuhulgas kadakamarjad - kust mujalt neid veel saab kui Noarootsist maja tagant; ainult et nende korjamine on väga valus ja tülikas. Marinaad tuleb lambalihale teha päev enne liha küpsetamist.



Vaja läheb (neljale):
1 kg lamba ahjupraetükk
2 spl kadakamarju
rosmariini
5 küüslauguküünt
soola
purustatud musta pipart
4 spl külmpressitud oliivõli
2 spl palsamiäädikat

Lisandiks:
1 suvikõrvits
2 paprikat
3 porgandit
palsamiäädikat
oliivõli
rosmariini
soola
musta pipart

Esimesel õhtul panin lambaliha marinaadi - tükeldasin küüslauguküüned, osad neist pistsin lambaliha sisse, lõigates lihasse sisse väikesed sälgud, osad puistasin lihtsalt lambale peale. Purustasin meresoola - sellisele tükile läheb marinaadiks soola ikka päris ohtrasti, samuti musta pipart. Kadakamarjad tegin uhmris nuiaga katki ning määrisin need lambalihale peale. Puistasin ka rosmariini ning valasin külmpressitud oliivõli ja palsamiäädikat. Määrisin lihatüki mõlemalt poolt marinaadiainetega kokku ning jätsin ööseks külmkappi. Hommikul pöörasin lihale teise külje, et ka sinna marinaad imbuks. Panin liha kaanega suletavasse ahjupotti; sellise suurusega lambalihatükk vajas 180-kraadises ahjus küpsemiseks aega ligi 3 h; vahepeal tuli lihatükk lihtsalt ümber keerata, rohkem sekkumist liha küpsetamine ei nõua.
Liha kõrvale küpsetasin ahjuplaadil porgandi- ja paprikaviile ning suvikõrvitsalaaste, mis olid läbi segatud oliivõli, palsamiäädika, küüslaugupulbri, soola ja rosmariiniga.
Pika marineerimise tulemusena oli lambalt "kasukamaitse" kadunud - just nii, nagu soovisin - samas oli tuntav, et tegu on siiski lambaga, mis oli küpsenud väga maitsvas marinaadis. Kutsusin ka õe lambapraadi sööma, kes küll pole tavaliselt kõige suurem lihasõber (oleks ta seda tükeldatud lammast näinud, poleks ta seda kindlasti söönud, mina aga suutsin end kokku võtta), kuid imekombel maitses talle liha nii hästi, et küsis veel juurdegi. Neljakesi saimegi lambast jagu, maitses kõigile väga hästi. Karreetükid on järgimised, mille ette võtan, tehnoloogia saab olema aga hoopis teine, tahaks neid jätta seest õrnalt roosaks, aga ei tea, kas sellega hakkama saan, ka marinaadi pole veel välja mõelnud.

4 kommentaari:

  1. Meil oli eile laste kooliminekupidu ja ma tegin ka ahjupotis lambapraadi:) Ma teen sellevõrra teisiti, et ei marineeri - sellel lambalihal, mis me ostame, ei ole kunagi "kasukamaitset" ja ma küpsetan 130 kraadi juures 4 tundi. Hea roog selles mõttes, et saab ise valmis. Maitsev ka muidugi:)

    VastaKustuta
  2. Aga huvitav, millest see "kasukamaitse" tuleb lammastele; nende toitumisest?

    VastaKustuta
  3. Lambarasva spetsiifiline maitse. Noorematel on seda maitset vähem - kõige parem on alla aastaste tallede liha. Vanemal lambal tuleb lihtsalt igasugu rasvaribakesed liha küljest ära lõikuda. Mida rohkem lõigud, seda vähem spetsiifilist maitset. Puhtal punasel lihal on seda imevähe - igatahes maitseainete kõrvalt ei tohiks tunda.

    VastaKustuta
  4. Aitäh, Liisu! Sellel lihatükil oli säilinud väga vähe rasva - seetõttu siis ei saanudki "kasukamaitse" säilida. Tegemist oli ka tallekese mitte vana lambaga. Rasva puudumine seletab sel juhul ka lamba sisefilee "kasukavaba" maitse.

    VastaKustuta