teisipäev, 22. september 2009

Tiramisu

Märkasin turul müügil Eestis harva nähtavaid värskeid viigimarju ning ostsin mõned kaasa. Mõtlesin, et need võiksid sobida mõne kreemise magustoidu peale, niisama süües on värsked viigimarjad suhteliselt maitsetud ning igavad. Kuivatatud kujul nende maitse aga kontsentreerub ning need on minu arust kuivatatud puuviljadest vaieldamatult parimad - aga ikka need suhkrustamata ökopoes müüdavad viigimarjad mitte suurpoodide tugeva suhkruvaaba all müüdav jama. Turult koju sõites mõtlesin magustoitude peale ning siis meenus, et olin ostnud Savoiardi küpsised, plaaniga teha kunagi, kui isu peale tuleb, Tiramisu. Tundsin, et aeg on käes. Tiramisu valmistasin nami-nami retsepti järgi, vähendasin küll kogust, kuna sööjaid nii palju polnud.

Vaja läheb (5-le):
140 g Savoiardi küpsiseid
2,5 dl kanget kohvi
0,5 dl Amerettot

Kreem:
2 munakollast
0,5 dl peeneteralist suhkrut
250 g mascarponet
1 dl 35% rõõska koort
0,5 tl vaniljesuhkrut

Kaunistuseks:
1-2 spl kakaopulbrit
1 värske viigimari


Vahustasin vahukoore ning lisasin selle hulka vaniljesuhkru. Teises kausis vahustasin munakollased suhkruga paksuks heledaks vahuks ning lisasin vaikselt mikserdades toasooja mascarpone ning vahukoore. Segasin kuuma kohvi ning Amaretto ja lasin jahtuda. Kui kasutada õigeid Savoiardi küpsiseid, seisab Tiramisu ilusti püsti ning seda võib vabalt teha ka mõne taldriku või aluse peale, ilma, et ääred seda toestaksid. Kastsin Savoiardi küpsised ükshaaval kohvi-Amaretto vedeliku sisse ning ladusin nendest aluspinna. Ettevaatust - küpsised imavad vedelikku ülikiiresti ning need tuleb hetkega vedelikus ümber pöörata ja kiiresti taldrikule tõsta. Mitut küpsist korraga leotada ei tasu, need lihtsalt sulavad koost. Kunagi proovin kindlasti Savoiardi küpsiseid ka ise valmistada… Tiramisu põhale määrisin umbes pool kreemist ning ladusin seejärel peale ülejäänud küpsised, neid hetke samas vedelikus leotades. Küpsisekihile tuli jälle peale kreemikiht ning lõpuks puistasin Tiramisu üle kakaopulbriga. Kaunistasin Tiramisu viigimarjaga, mille lõikasin neljaks. Lasin Tiramisul külmkapis 4 tundi imenduda - sellest ajast täiesti piisas; parim on see ära süüa valmistamisega samal päeval. Fantastiline Itaalia köögi maiuspala on see Tiramisu - kuidas ikka saab ühe maa köök olla niivõrd maitsev; mul on kindlasti mõttekaaslasi…

5 kommentaari:

  1. Võtan ka juba pikemat aega hoogu Tiramisu tegemiseks :) Ja nõustun täielikult - Itaalia maitseelamused on parimad! Edu kokkamisel.

    VastaKustuta
  2. nii imeilus ja kindlasti väga maitsev.
    aga viigimarjade kaitseks tahaks öelda, et ma sain mõni aasta tagasi Barcelonas imemaitsvaid värskeid viigimarju. järsku need meil müüdavad on jamavõitu lihtsalt? nagu Lissaboni mango ei maitsenud üldse nagu meie poemango...

    VastaKustuta
  3. Ma olen ka vist juba neli korda selle nädala jooksul viigimarju ostnud. Stockmannis eelmisel nädalal avastasin- ja seal olid vaid 49 kr/kg, aga kohalikus turuletis on 70-100, oleneb päevast. Ja ei ole neid häda midagi, on nii nägu kui ka tegu (vähemalt nendel Türgi omadel; mingid Hispaania viigimarjad on vist ka liikvel).
    Ja tore, et tiramisu maitses. See on üks hää retsept tõesti :) Viigimari näeb väga kaunis selle peal välja..

    VastaKustuta
  4. Aitäh teile.
    Viigimarju olen ma kunagi Türgis ka söönud, mis maitsesid seal paremini kui siia kaugele transporditud viljad. Samas värskeid viigimarju ei kipu mitu tükki niisama ära sööma, küll aga mitmeid teisi puuvilju. Aga kuivatatud viigimarjad, nagu mainisin, need on ülihead.
    Üldiselt kipuvad kõik viljad oma kasvukoha lähedal ja ilma pikalt transportimata kõige maitseküllasemad olema (korjatakse need siis ju küpselt).

    VastaKustuta
  5. Nii isuäratav Tiramisu ja kaunid viigimarjad:) Tahaks ka tükikest:)

    VastaKustuta