Rohkete lisanditega hommikumüsli

Need üksikud hommikud, kui mu lemmikkohupiim otsas on, pean mõtlema midagi muud söödavat välja. Mul tegelikult hommikul üldse pole isu, kui muidugi välja arvata Pajumäe kohupiima, seda ma kohe tõesti tahan, muud toidud ajavad nina kirtsutama. Kahjuks pole ma ka pudrusööja, katsetasin oma näljaperioodil kõiki putrusid ning kohe üldse ei maitsenud (arvan, et tuli päris tõene hinnang, sest sel perioodil maitsesid mitmed asjad, mille poole ma tavapärases toidukülluses ei vaatagi). Siiski saab kaerahelvestest teha ka midagi paremat kui lihtsalt limane puder - müslit. Muidugi saab müslit ka poest osta, kuid ise tehes saab sellele lisada just endale meelepäraseid lisandeid.

Vaja läheb:
2 spl jämedaid kaerahelbeid
1 spl sojahelbeid
1 spl päevalilleseemneid
1 spl mahedamaitselist õli (nt päevalille- või rapsiõli)
2 tl rafineerimata roosuhkrut
3 tükeldatud kuivatatud ploomi
1 spl kuivatatud mustikaid
2 tl rosinaid
1 spl kookoslaaste

Kogu müslikraam on mul ökopoest pärit, muidugi võib ka tavapoe omast teha, aga nt kuivatatud mustikaid ja sojahelbeid, vist ka kookoslaaste, pole ma tavapoodides näinud. Kui päevalilleõliga tekib esimene assotsiatsioon jubedast poslamasla maitsest, siis ökopoe päevalilleõli on hoopis midagi teist - see on sisuliselt maitsetu õli, mis sobib just neisse toitudesse, kus õli maitse ei tohiks tuntav olla. Lisaks sisaldab päevalilleõli rohkelt D-vitamiini, mida on meie pika ja päikesevaese talve ajal muudest allikatest suhteliselt keeruline ammutada; kasutasin seda õli lausa lapsel titeeas apteegis müüdava, hormooniks peetava, D-vitamiini asemel (lisaks õlile veel rohkesti võid, kala, õues viibimist ja liikumist).
Müsli tegin nii - kuumutasin panni ning panin pannile õli, sinna sisse panin kaera- ja sojahelbed, kohe ka päevalilleseemned ning suhkru. Müsli saab valmis paari minutiga, seega tuleb kõik lisandid ruttu hulka panna. Järgmisena läksid kuivatatud ploomid (lõikusin tükkideks), rosinad ja kuivatatud mustikad. Keerasin juba tule alt ära ning viimasena lisasin kookoslaastud, segasin veel kõik hoolikalt läbi. Süüa kõlbab kohe, kui keelt enam ära ei kõrveta. Kuna müsli sisse sai rohkelt kuivatatud puuvilju ja seemneid, siis on see väga toitev eine, süsivesikute kogus on meeletu, aga just neid peakski üks hommikusöök sisaldama. Mina vist pole harjunud süsivesikutega oma tavapärase valgulise hommikusöögi kõrval. Kõike ära süüa ei jõudnud, Anee aitas ja sõi pärast kausitäit tatraputru veel müslit koos minuga.