Mungubade idandamine

Perioodil, kui Eesti kliimas midagi ei kasva, tuleb kodustes tingimustes midagi värsket välja nuputada. Juba mitu talve olen idandanud ise mungube. Maitselt on need veidi herneste, veidi pähkli sarnased - igatahes on idandid väga mõnus, värske ja tervislik amps keset talvist vitamiinivaegust. Idudest saab E- ja D-vitamiiini, mineraalidest kaaliumi ja magneesiumi; idud on kiudainerikkad ning puhastavad organismi. Mungubasid kasutan peamiselt toorsalatites, olen ka lisanud woki'desse vahetult enne valmimist (neid ei tasu kuumutada, kuna vitamiinid kaovad). Laps nokib neid ka paljalt, meelitan teda sööma, nimetades mungubasid hellitavalt talvehernesteks.


Idandamiseks läheb vaja:
1 dl mungube
vett
pimedat ruumi/kappi
klaaspurki
jupp marlit ja kummi

Mina panen tavaliselt korraga idanema 1 dl kuivi mungube, mille kogus idanedes kasvab umbes 4-5 kordseks. Õhtul panen pooleliitrisesse purki mungoad ning valan peale vähemalt poole rohkem vett ning jätan ööseks seisma. Hommikul kallan vee ära, panen purgile kummiga marli peale ning pesen oad veelkord kraani all läbi (juba purgi sees, nii saab loksutada ja läbi marli vee ära kallata). Seejärel keeran purgi alaspidi ja asetan taldrikule. Mungoad peavad jääma märjad, kuid mitte ujuma veeloigus. Pistan tagumisse kapinurka ning pesen 2-3 korda päevas läbi (nii iga päev), kuna muidu kuivavad liigselt ja lähevad haisema või hallitama. Oad on valmis kolmanda päeva lõunal-õhtul, olenevalt toatemperatuurist, idu pikkus võiks olla ca 0,5-1 cm. Mungubasid ei tasu idanema panna liiga külma ruumi (nt sahvrisse), temperatuur võiks ikka olla üle 20 kraadi.
Mungubasid müüakse kõikides Tallinna ökopoodides, lisaks olen neid ka Prismas märganud.