teisipäev, 12. mai 2009

Viljalihaga astelpajumahl - maitsev nii kuumalt kui külmalt

Astelpajumari on üks suuremaid C-vitamiini allikaid. C-vitamiin on teadagi vesilahustuv vitamiin, millest organismi varud ei kogune ning mida tuleb seetõttu tarbida igapäevaselt. Astelpajumarju pidevalt süües saab ennetada haigusi; samas, kui gripp või mõni muu külmetushaigus kallal, on väga oluline anda organismile suur kogus C-vitamiini - selleks sobivadki astelpajumarjad suurepäraselt. Mina teen talv läbi astelpajumarjadest viljaliha sisaldavat mahlakontsentraati. Valmistan korraga ca 0,5-0,75 l kontsentraati, mida jooma hakates lahjendan. Astelpajumari on ju paljalt süües väga hapu ja vänge mari, see tuleb lihtsalt kuidagi meeldivamaks muuta. Vanasti puistasin neid lihtsalt tee sisse ning surusin lusikaga katki; häirisid aga nahad ja seemned, mis pidevalt suhu lipsasid.

Vaja läheb:

ca 7 dl astelpajumarju
1 dl vett
0,5 dl suhkrut

Panen jääs astelpajumarjad ja vee potti, lisan sulanud marjadele suhkru ning lasen vaid korraks keema. Võtan tulelt ning lasen kogu massi saumikseriga võimalikult peeneks (et nahad oleks katki ning järgi jääksid vaid seemned - neid viimased saumikser ei purusta). Võtan väga väikeste aukudega sõela ning valan saadud vedeliku läbi sõela teise nõusse, sõelale jääva viljaliha pressin lusikaga läbi sõela mahla sisse nii, et sõelale jäävad järgi vaid seemned. Saadud segu on VÄGA hapu, seega ei seisa see ka eriti kaua - külmkapis olles kuni kaks nädalat. Seepärast on ka kogused, mida korraga teen suhteliselt väikesed. Astelpajumahla saab ka kauem seisvaks teha, kui lisada palju rohkem suhkrut, mis toimib säilitajana. Mina kasutan enda tehtud astelpajukontsentraati peamiselt hommikuse "tee" valmistamiseks - ma ei vala seda kusagile tee hulka maitsestamiseks, vaid teengi astelpajumahlast sellise kuuma joogi. See on nii vänge, et panen kruusi põhja 1 osa kontsentraati ja u 6-7 osa keevat vett. Lasen veidi jahtuda - kuni kuumuseni, millesse tohib ka mett panna - panen suure kuhjaga teelusikatäie. Mulle meeldib õrn mee maitse selles joogis, sellepärast teengi selle vähese suhkruga ning lisan hiljem magustamiseks mett. Tuleb välja magushapu ülimalt maitsev kuum jook, mis on väga mõnus vitamiiniannus igasse hommikusse. Tundub, et mulle ei saa sellest kunagi küllalt, ma joon seda umbes septembrist kuni maikuuni IGA hommik, mil ma kodus olen. Teine toit, millest ma ei tüdine, on Pajumäe rosinatega kohupiimakreem - koos astelpajuteega moodustavad need mu igahommikuse maitsva hommikusöögi. Panen ka lapse seda mahla endaga üsna tihti jooma, vahel viskab tal küll üle ning tuleb teha väike paus, vahel joob ta seda aga külmalt. Aga suvel mu organism seda mahla üldiselt ei nõua - eks siis ole väga palju muid C-vitamiini allikaid.
Mõtte selle mahla valmistamiseks sain Taarapõllu talu astelpajumahlast (on samuti kontsentraat), lihtsalt tuletasin oma peas, kuidas seda teha võiks. Koduse mahla puudumisel ostan vahel ökopoest ikka seda Taarapõllu talu astelpajumahla.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar