kolmapäev, 13. mai 2009

Täidetud broilerifilee ahjus

Tahtsin teha täna pere täiskasvanutele fetasalatit, Aneele aga oli mul planeeritud broilerifilee aedviljadega, kuna tema kasvavale organismile on vaja tihemini liha kui me ise seda sööme. Kui üles kööki läksin, mul mõtteid veel peas polnud - külmkappi vaadates tuli aga sel samal hetkel kiire improvisatsioon.

Vaja läheb:
1 broilerifilee
kild (kollast) paprikat
1 päikesekuivatatud tomat
värsket peterselli
tüümiani
oliiviõli
küüslaugusoola
pipart
parmesani
1 munavalge
nisujahu

Tegin broilerifileele keskele lõike nii, et tagumine ots hoiaks liha ülemist ja alumist poolt kinni, kuid et lõige oleks võimalikult suur, kuna siis mahub rohkem täidist sisse. Tükeldasin paprika ja päikesekuivatatud tomati väikesteks kuubikuteks, hakkisin peeneks julge portsu peterselli ning tirisin tüümianiokstelt lehekesi. Segasin saadaud kraami veidi oliiviõliga. Puistasin broilerifilee vahele küüslaugusoola, pealmistesse külgedesse panin meresoola ja purustatud musta pipart. Panin lusikaga täidise filee vahele ning kastsin mõlema poolega kergelt klopitud munavalge sisse, seejärel puistasin mõlemale poole peale õhukeselt riivitud parmesani, niisutasin veel munavalges ning lõpuks veeretasin nisujahust läbi. Neid protseduure tuleb teha väga ettevaatlikult. et broilerifilee vahelt täidis välja ei voolaks. Olin kuumutanud juba pannil oliiviõli ning tõstsin täidetud ja muna-jahu-parmesanirüüse mässitud filee pannile, praadides mõlemalt poolt ca 1 minuti, et "rüü" kinnituks. Seejärel tõstsin ahjuvormi, tilgutasin peale veel oliiviõli ning küpsetasin 200 kraadiga ahju keskosas ca pool tundi, kuni filee oli mõnusalt kuldne ja särisev. Veidi enne valmimist lisasin lapse jaoks tükeldatud paprika ja suvikõrvitsa samale pannile lihast eritunud mahlade sisse küpsema. Valmis toit tundus nii isuäratavana, et sõin ka ise seda, kuigi ma tavaliselt spetsiaalselt lapsele tehtud toitu ei söö. Liha oli pealt mõnusalt krõbeda koorikuga ning seest mahlane ja maitseküllane. Kõht sai täis ning mõte salatist lükkus teise päeva, täis kõhuga ma ei suuda järgmist soolast toitu valmistada, tühja kõhuga on emotsioonid ikka hoopis teised.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar