Esmaspäev, 14. november 2016

Caponata

Olen järjekordses Itaalia köögi vaimustuse perioodis (neid on mul olnud ennegi). Vaimustuse periood tähendab minu jaoks sügavamat huvi mingi maa või piirkonna (antud juhul Itaalia) köögi ja söögikultuuri vastu. Samuti pidevat uute ja ka järgiproovitud retseptide kodus katsetamist ja ka (Itaalia)-õhtuid koos pere ja sõpradega.

Seekordne Itaalia köögi kõrgendatud huvi tekkis ilmselt koos itaalia keele õpingute alustamisega selle aasta sügisel, millest omakorda koorus plaan veeta selle aasta sügisvaheaeg Itaalias. Kahtlesime küll veidi ilmastikutingimustes, kuid õnneks oli oktoobri viimasel nädalal Lazios ja Toskaanas üle 20 kraadi sooja. Turiste oli vähe, ühtegi majutust ette broneerida polnud vaja (kuigi seiklesime koos lastega) ja toit oli hea, nagu Itaalias ikka. Mul on meie Itaalia tegemised ja käimised märkmetena kirjas ja kui ma oma kiirete toimetuste kõrvalt jõuan, siis katsun ikka ka meie reisiblogi täiendada.

Täna ja siin toidublogis jagan aga caponata retsepti, mis pärineb Sitsiiliast. Traditsiooniliselt oli caponata valmistatud neist andidest, mis saarel kasvasid ja valmistati seda just perioodil, mil kõik viljad olid oma parimas küpsusastmes.

Meil on küll kodumaiste tomatite periood läbi, aga minu arust on just hautised sellised toidud, kus köögiviljad võivad väga heaks muutuda ka siis, kui nad toorelt pole oma tippvormis.

Caponatat süüakse nii kuumana kui ka jahtununa. Kuumana lisandiks pearoa juurde, külmana aga nt ciabatta peal suupistena. Mina eelistan caponatat just jahtununa (parim on toasoe, aga kindlasti mitte külmkapikülm, kui rasv hakkab juba tahenema).

Caponata (2- le pearoaks või 4-le suupisteteks):
1 baklažaan
oliiviõli
1 väiksem punane sibul
1 küüslauguküüs
½ varsselleri vart
½ tl kuivatatud pune
meresoola
1/3 tl suhkrut
värskelt jahvatatud musta pipart
2 tl hakitud värsket peterselli
6-8 kirsstomatit (või kaks suurt tomatit)
1 sl (valget) veiniäädikat
ca 8 rohelist oliivi
3 tl kappareid
1 sl seedermänniseemneid

Tükelda baklažaan umbes 1,5 cm x1,5 cm kuubikuteks. Haki punane sibul, varsseller, petersell ja küüslauk peenikeseks. Poolita kirsstomatid või lõika suured tomatid umbes poole kirsstomati suurusteks tükkideks.

Kalla kuumutatud potti oliiviõli ning prae paar-kolm minutit pidevalt segades baklažaanikuubikuid. Baklažaan imab endasse rohkelt õli. Parima tulemuse saavutamiseks lisa õli vajadusel juurde järkude kaupa. Kui baklažaan on liiga kuival, ei tule toit nii maitsev, samuti võib häiriv olla üleliigne õlikogus.

Kui baklažaani veidi praetud, lisa potti ka hakitud sibul, varsseller ja küüslauk. Sega läbi, alanda kuumust ja jäta potis olev segu ca 5-ks minutiks hauduma.

Nüüd lisa hakitud tomatid ja maitsesta caponata soola, pipra, peterselli ja punega. Hauta veel umbes kümme minutit ning lõpus timmi maitset veiniäädika ja vajadusel ka veidikese suhkruga.

Lisa caponata hulka ka oliivid ja kapparid ning puista peale röstitud seedermänniseemneid.

Caponata sobib serveerimiseks kuumalt lisandiks liha või kala juurde. Taimse variandina sobib caponatat serveerida ka riisi või pastaga. Jahtununa pakutakse caponatat aga suupistena (antipasto) koos ciabattaga.