Amaretti küpsised

Amaretti küpsised (gli amaretti/i biscotti amaretti) on Itaalia päritolu maiustused. Küpsised koosnevad mandlijahust, suhkrust ja munavalgest, olles koostise poolest sarnased makroonidele. Seega, kes makroonidest vaimustuses on, võiks proovida ka amaretti küpsiseid.

Suhkrut on neis küpsistes siiski häbiväärselt palju ja küpsised on ikka päris magusad. Piisab paarist küpsisest, et saada magusaisu täis. Pole kohe ammu midagi sellist küpsetanud. Aga oli üks põhjus, miks küpsetada midagi itaaliapärast.

Karbi amaretti küpsistega läksin eile itaalia keele eksamile. Itaalia keele õppimine on üks minu ammustest unistustest ning nüüdseks olen omandanud itaalia keeles algtaseme ja ilmselt jätkan ka uuel aastal õpinguid (juhul, kui see ei hakka segama mu teisi magistriõppe aineid). Huvi itaalia keele vastu tekkis mul kunagi aga just nimelt toiduteema ja Itaalia köögiga seoses ning ka esialgne sõnavara tekkis just toitudest. Toidust rääkimine mulle meeldib ja teha seda keeleõppe raames on eriti kasulik. Pealegi satub Itaaliasse ikka aeg-ajalt ning nii tore on, kui suudad kohalikku keelt mingil määral rääkida või vähemalt saad aru elementaarsetest asjadest.

Keele algõpe täiskasvanuna on ka omamoodi naljakas kogemus. See tasand, millest keeleõpet alustatakse, on ikka selline lihtne, asine ja lapselik. Räägid ja kirjutad sellest, mis sulle meeldib, mida päeva jooksul teed, mida sööd, millised riided sul seljas on või milline näeb välja su kodu. See on sama tase, mida mu neljandas klassis käiv laps õpib praegu inglise keeles. Aga vaatamata sügavamate teemade puudumisele on keeleõpe siiski paras ajutrenn ning tohutult ajamahukas protsess.

Sellest kogusest saab kaks plaaditäit küpsised (ca 60 tk). Kui nii palju küpsiseid pole vaja, võib kogust näiteks poole võrra vähendada. Küpsised säilivad muidu ilusti ka õhukindlas karbis.

Koostis (ca 60 küpsist):
175 g munavalget (5 L-suuruses muna)
280 g mandlijahu
200 g suhkrut + suhkrut, mille sees veeretada küpsisepalle
1 (ökoloogilise) sidruni koor (vaid kollane osa)

Mõõda suurde kaussi mandlijahu ja suhkru kogus ning riivi samasse kaussi ka sidrunikoor. Sidrun on soovitav valida mahepõllumajandusest, mis ei sisalda kemikaale (selline märge on enamasti ka itaaliakeelsetes retseptides). Sega kuivained omavahel läbi.

Pane eraldi kaussi munavalged ning lase need võimalusel toasoojaks. Sega munavalged (ilma vahustamata) kuivaine hulka, kuni on moodustunud ühtlane tainas. Tainas peab jääma pehme, aga mitte vedel. Samas ei tohi see olla ka liiga tihke. Lugesin, et retseptides ongi raske määratleda munavalge, mandli ja suhkru kogust, kuna tulemus võib isegi samade kogustega tulla iga kord erinev. Erinevus tuleb ka sellest, kas kasutada kuiva mandlijahu või teha mandlitest ise jahu (olles enne mandleid kuumas vees leotanud). Mina kasutasin valmis mandlijahu. Tainas on õige paksusega, kui küpsised ahjus veidi kerkivad, samas aga ei tohiks küpsistest välja nõrguda munavalget (ümber küpsise ei tohi tekkida krõbe ring munavalgest). Liiga kõvast tainast jäävad aga liiga jäigad küpsised.

Ära lase valmis tainal seista, vaid hakka kohe niiskete käte vahel vormima väikeseid pallikesi (umbes trühvli suuruseid). Veereta pallikesed suhkru seest läbi ning tõsta ahjuplaadile.

Küpseta amaretti küpsiseid 150-kraadises pöördõhuga ahjus ca 23-25 minutit, kuni küpsised on saanud kerge jume. Valmis küpsised peaks olema pealt krõbedad, aga seest pehmed ning äratuntava mandlimaitsega.

Kookoseküpsised riisijahuga

Olen avastanud taas ühed imehead küpsised ilma nisujahuta. Kes mu blogi pikemalt lugenud, märkab ehk, et küpsiseretsepte leiab mu blogist ohtralt ja suur osa neist on just nisuvabad küpsetised. Küpsistes saab koostisaineid võrreldes kookidega oluliselt lihtsamini ja ilma lõpptulemust halvemaks muutmata asendada.

Riisijahuga kookoseküpsisteks sain inspiratsiooni taas ökoküpsetaja Pagar Võtaks küpsetiste põhjal. Olen ennegi nende valikust mitmeid häid küpsiseid avastanud ja neid kodus ise järgi teinud. Küpsiseküpsetamise kogemus on mul aastatega tekkinud päris korralik ning ma võin vist juba enamikke küpsiseid maitstes suuta tekitada retsepti, mille järgi neid ise küpsetada. Need riisijahuga kookoseküpsised tulid küll sama maitse ja tekstuuriga nagu Pagar Võtaks samad küpsised. Küpsised on tõelised laste lemmikud, testitud paljude laste peal.

Kuna küpsistesse lähevad vaid munavalged, siis pakun ideid, mida järgijäänud munakollastest valmistada:
brüleekreemi
jäätist
Key Lime Pie'd
Caesari salati kastet/kodust majoneesi
või lisa pastakastmele

Vaja läheb:
3 munavalget
75 g rafineerimata roosuhkrut
125 g võid
100 g riisijahu
50 g kookoshelbeid

Esmalt lase võil umbes pool tundi toasoojuses pehmeneda (kui lõikad või viiludeks, pehmeneb see kiiremini kui terve tükk). Vahusta munavalged koos suhkruga kohevaks vahuks. Lisa või hulka riisijahu ja kookoshelbed ning sega või töötle mikseriga mass ühtlaseks. Nüüd sega tainasse suhkruga vahustatud munavalge ja sega tainas ühtlaseks.

Ühesuuruseid küpsiseid saab hästi teha, kui panna küpsisemass spetsiaalse otsikuga kondiitrikoti sisse (sama töö teeb ära ka tavaline kilekott, millel üks ots ära lõigata) ja pigistada ühesuurused pätsikesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Mina tegin umbes 3 cm läbimõõduga väikesed küpsised. Arvesta, et küpsis valgub ahjus veidi laiali.

Küpseta küpsiseid 180-kraadises ahjus ca 12-15 minutit, kuni need võtavad kollaka jume. Lase küpsistel jahtuda ning vajadusel säilita õhukindlas karbis, et säiliks küpsiste krõbedus.

Tatra-seemneküpsised (jahu- ja suhkruvabad)

Tatra-seemneküpsised on taas sarjast "tervislikud maiustused" ning need on jahu- ja suhkruvabad. Suhkrule püüan küll tervislikumaid alternatiive leida, kuid ma ei väldi põhimõtteliselt teravilju ega glueeni (nagu praegu moes on).

Rafineeritud jahust on vitamiini- ja mineraalainerikkamad terved kruubid. Nii kasutan ka neis küpsistes jahu asemel tatrakruupi. Soovitan kasutada just röstimata toortatart (kodumaine tatar saadaval nii ökopoodides kui supermarketites), mis on vähem töödeldud ning mille maitse sobib küpsetistesse kuidagi paremini kui pruun tatar. Kindlasti ei ole need küpsised rasvavaesed, kuigi sinna on lisatud vaid 1 tl oliiviõli – seemnetes ja pähklites on palju rasva, kuid need on head rasvad, mida organism vajab.

Vaja läheb:
50 g toortatart (röstimata beeži värvi tatar)
30 g kõrvitsaseemneid
20 g päevalilleseemneid
20 g maapähkleid
20 g rosinaid
10 g seesamiseemneid
1 tl oliiviõli
ca 50 g mett või agaavisiirupit

Pese tatar ja leota seda vees umbes 15 minutit, et tatra kruup veidi pehmeneks. Mõõda kaussi seemned, pähklid ja rosinad. Ei pea näpuga järge ajama, millist seemet mitu grammi täpselt sai, vabalt võib mõne ära jätta või lisada hoopis mõnda muud seemet/pähklit või rosina asemel mõnda teist kuivatatud puuvilja. Üldised proportsioonid on kaks osa seemneid-pähkleid-rosinaid ja üks osa tatart.

Leotatud tatar kurna ja lisa kaussi ülejäänud toorainele. Nirista peale veidi oliiviõli (aga tõesti vaid veidi, muidu jäävad küpsised liiga tuntavalt rasvased) ning mesi (või agaavisiirup). Sega mass läbi ning tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile madalad pätsikesed. Küpseta 160-kraadises pöördõhuga ahjus (seemnete ja pähklite rasvu pole soovitav liiga kõrges kuumuses küpsetada) ca 13-15 minutit. Järgi, et ei pruunistuks, vaid muudaks vaid kergelt värvi. Lase jahtuda, et küpsised taheneks. Küpsised on üpris pudisevad, kuna ainus sidusaine neis on mesi/agaavisiirup.

Kookosküpsised

Kui siin blogis ringi vaadata, on näha, et kunagi tegelesin ma küpsetamisega oluliselt rohkem. Praegu aga küpsetan midagi magusat väga harva ning kui, siis peab see olema tõesti tervislik. Uskuge, see mõjub kehakaalule (ja laiemalt tervisele) ainult positiivselt.

Magusa söömine on minu jaoks väga südamelähedane teema. Õigemini küll see, kuidas saaks magusat, eelkõige just suhkrut, vähem süüa. Ma jälgin ja valin väga, millist magusat ma ise söön ja suunan ka oma lapsi. Õnneks ei isuta mind koogid ega tordid absoluutselt ning ma ei pea neist tahtejõuga eemale hoidma. Küll aga maitsevad mulle šokolaad ja vahel ka küpsised.

Ise küpsiseid tehes saab tooraine kujundada võimalikult tervislikuks – alates sellest, et kogu tooraine on mahe kuni erinevate rasvade ja suhkrute valikuni välja. Neis kookosküpsistes pole näiteks ühtegi jahu kasutatud. Magusainena lisasin kookosküpsistesse kookossuhkrut, aga kui seda parajasti kodus pole, võib selle asendada ka roosuhkruga. Kaalusin ka kookosrasva kasutamist, kuid mulle meeldib küpsistes just või maitse.

Küpsised on pea alati palju lihtsamini ja kiiremini valmivad kui igasugused koogid. Need kookosküpsised on kohe eriti lihtsad, kuna toorained tuleb vaid kokku segada, ahjuplaadile tõsta ja 10ks minutiks ahju pista.

Vaja läheb (25 tk):
1 muna
30 g (kookose)suhkrut
120 g kookoshelbeid
40 g võid

Klopi muna koos suhkruga lahti (päris vahule ajada pole vaja). Lisa kookoshelbed ning sega läbi. Viimasena sega massi sisse toasoe või ning sega tainas ühtlaseks. Tõsta teelusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väikesed pätsikesed ning küpseta küpsiseid 180-kraadises ahjus 10 minutit.

Fotodel oleva Iittala Kastehelmi sarja sain kingituseks Iittalalt. See armas vaakumkaanega purk on eriti hea just küpsiste lühiajalisel hoiustamisel, kuna küpsised kipuvad muidu laual seistes endasse õhuniiskust imama ja pehmeks minema.

Rukkiküpsised

Rukkiküpsiste idee sain Haapsalus jalutades, kui astusin sisse Müüriääre pagariärisse ja sain seal maitsta rukkiküpsiseid. Maitse järgi ei ütleks absoluutselt, et tegu on rukkiküpsisega, pigem meenutas see nisujahust võiküpsist. Küpsised nägid ka välja heledad, kuid müüja kinnitas, et tõesti on 100% rukkijahu kasutatud. Ostsime karbi kaasa ja juurdlesime veel, kuid mulle tundus, et rukkiküpsiste sees peab olema ikka nisujahu ka, kuna isegi väikestki rukkile iseloomulikku maitsenüanssi ei kuma. Välimuse järgi sain aru, et küpsistes on kasutatud püülijahu.

Mind hakkas kohe tõesti huvitama, kas rukkijahust saab teha nisujahumaitsega küpsiseid. Proovisin kodus järgi – võtsin toimiva võiküpsiste retsepti (vähendasin veidi jahukogust, kuna küpsiste sees olid ka kuivatatud puuviljad) ja proovisin teha selliseid küpsiseid, mida Haapsalus maitsta sain. Etteruttavalt olgu öeldud, et kasutades küpsistes rukki püülijahu, ei ole tõesti maitses tunda ühtegi rukkile iseäralikku maitsenüanssi. Aga küpsised on ausad ja head ning kuna ma nisujahu püüan võimalikult palju vältida, siis on see taas hea alternatiiv.

Selles postituses jagan lausa kaks rukkijahuküpsiste retsepti. Nimelt oli mul jäätisetegemisest taas järgi kolm munavalget ning minu jaoks on lihtsaim (ja kõiki rõõmustav) viis realiseerida neid munavalgeid “Valeri” küpsistena. Olen neid teinud puhtalt nisujahust, nisu- ja tatrajahu segust ning ka ainult tatrajahust, kuid rukkijahu pole neist küpsistes veel kasutanud. Saades innustust rukkijahust võiküpsistest, proovisin ka munavalgetel baseeruvaid “Valeri küpsiseid” valmistada 100% rukkijahust. Õnnestusid suurepäraselt ning taas ei ütle maitse järgi keegi, et need on tehtud rukkijahust.

Kui neid kahte erinevat küpsist võrrelda, siis “Valeri” küpsiste õrn ja murenev tekstuur peaks vist kõigile teada olema, kuivatatud puuviljadega rukkiküpsised on aga tugevama tekstuuriga, kuid üldse mitte halvemad. Mõlemad küpsised on parimad küpsetamise päeval kohe pärast mahajahtumist. Kui küpsiseid jääb ka teiseks päevaks, säilita neid õhukindlas karbis, muidu imavad nad õhust niiskust ja muutvaud pehmeks või nätskeks.

Rukkiküpsised kuivatatud ploomide ja – aprikoosidega
125 g võid
125 g rafineerimata roosuhkrut
1 muna
225 g rukkijahu (püülijahu)
1 tl küpsetuspulbrit
ca 100 g kuivatatud ploome ja aprikoose (5 ploomi + 5 aprikoosi)

Mikserda omavahel segamini veidi külmem kui toasoe või ja suhkur, lisa muna ning seejärel rukkijahu (mille sisse sega ka küpsetuspulber). Mina kasutasin peene jahvatusega rukkist tehtud püülijahu, mis on heleda värvusega. Mikserda tainas ühtlaseks. Haki kuivatatud ploomid ja aprikoosid väga väikesteks tükkideks ning kalla ka need küpsisetainasse. Mikserda kuivatatud puuviljad samuti taina sisse. Vormi tainast peenike “vorst” ja paki see köögikilesse. Hoia tainast vähemalt paar tundi külmkapis, kuni see jõuab täielikult taheneda. Enne küpsetamist viiluta tainas noaga õhukesteks ühepaksusteks (ca 0,3-0,5 cm) viiludeks, lao need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (küpsedes ei valgu tainas laiali, võib jätta väikesed vahed). Küpseta rukkiküpsiseid 200-kraadises (pöördõhuga) ahjus 10 minutit.


Rukkijahust “Valeri” küpsised
3 munavalget
100 g rafineerimata roosuhkrut
125 g võid
125 g rukkijahu
0,5 dl rosinaid
0,5 dl metspähkleid

Pane ühte nõusse munavalged ja silma järgi pool suhkrukogusest, teise nõusse või ja teine pool suhkrukogustest. Mikserda munavalged koos suhkruga kohevaks vahuks. Teises nõus mikserda või suhkruga ühtlaseks massiks. Sellise mitmes nõus taina tegemise juures tuleb Kitchen Aid’i miksri headus ja vajalikkus eriti esile. Esiteks on käed vabad ja saab ette valmistada järgmist sammu. Kuna mul on mikserile juurde ostetud teine nõu, saab tainast teha ilma, et midagi vahepeal pesema või teise nõusse ümber tõstma peaks. Munavalged vahustuvad vispliga, või aga tainasegajaga – lihtsalt vaheta anum ja segaja ning tainas on valmis loetud minutitega.

Pähklid ja rosinad purustan mina saumikseriga kaasas olevas väikeses lõikenoaga nõus, aga kui seda pole, võib need ka noaga peenikeseks hakkida. Köögikombainiga saab muidugi ka, aga see kogus on nii väike ja pärast on tüütu kõik köögikombaini vidinad puhtaks pesta.

Mikserdatud või-suhkrusegusse kalla ka rukkijahu ja purustatud rosinad-pähklid ning mikserda mass ühtlaseks. Viimasena sega aeglastel pöörete taina hulka vahustatud munavalged.

Pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile teelusikaga väikesed kuhjakesed ning jäta iga küpsise vahele piisavalt ruumi, kuna need valguvad küpsedes laiali. Küpsised valguvad ise lamedaks, neile kuidagi kuju anda pole mõtet; lihtsalt tasub vaadata, et kuhjakesed oleksid võimalikult ühesuurused, siis saab kogu plaaditäis samaaegselt valmis. Küpseta küpsiseid 185-kraadises (pöördõhuga) ahjus olenevalt nende suurusest 10-12 minutit.

Kondenspiimavahvlid

Kihilised kondenspiimavahvlid on minu lapsepõlvemagustoit. Ja nagu ikka, tahavad vanemad nostalgilisi positiivseid mälestusi ka enda lastele edasi anda. Nende valmistamine on nii lihtne, et seda ei saa isegi retseptiks nimetada, pigem meeldetuletuseks neile, keda see magustoit samuti kõnetab. Vahvlikihtide vahele kondenspiima määrimisega saab hakkama iga laps ning lapsed on just need, kellele see maiustus kõige rohkem maitseb. Korduvalt järgi proovitud.

Ma ei mäleta, kas siis, kui ma väike olin, oli keedetud kondenspiima ka poest saada (minu arust keedeti see koos purgiga kodus karamelliseks massiks), aga praegu saab poest väikestes topsides keedetud kondenspiima osta. Hoiab kokku palju aega ja elektrit. Vahvliplaate müüakse leiva-saia osakonnas pea igas suuremas poeketis.

Vaja läheb:

100 g vahvliplaate

2 topsi keedetud kondenspiima (2x190g)

Määri kondenspiim ühele vahvlikihile, tõsta peale teine vahvlikiht ning määri ka sellele kondenspiim jne. Optimaalne kõrgus, mida hammustama ulatub, on 5-6 kihti vahvleid. Tõsta vahvlid külmkappi vähemalt tunniks, kuni kondenspiim imendub vahvlite vahele.

Kaeraküpsised

Kas keegi on märganud ja proovinud peamiselt ökopoodides müüdavaid kodumaise tootja “Pagar võtaks!” küpsiseid-kooke-leibu? Ütlen kohe, et see ei ole tasutud reklaam; mind ajendab kirjutama ikka isiklik vaimustus millegi suhtes. “Pagar võtaks!” küpsetab vaid mahetoorainest ning nende sortimendis on läbi aegade tuntud klassikud nagu kihiline küpsis, köömnepulgad või kaeraküpsised. Lisaks klassikutele valmistavad nad igasuguseid uue aja küpsetisi – olgu need siis nisuvabad, gluteenivabad, piimavabad (kookosrasvaga) jne. Müstiliselt suur sortiment, mis on tarbija seisukohast väga tervitatav, kuid ettevõtte poolt kindlasti ebaefektiivne ja ressursimahukas, arvestades, et need küpsetised valmivad käsitööna. Hind ka peegeldab seda.

Ma ei ole nende pikast tootenimekirjast kindlasti kõiki küpsetisi proovinud, aga need, mida olen maitsnud, on väga hästi tehtud. Ühed lemmikud on köömnepulgad. Me võtame neid vahel lennukisse või pikemale autosõidule näksimiseks kaasa.

Selle sama tootja kaeraküpsiseid pole ma ise proovinud, aga need tunduvad isuäratavad. Koostist lugedes ja välimust vaadates tundub mulle, et suudan ise samasuguseid järgi teha. Neid kaeraküpsiseid küpsetasin mitu plaaditäi kaasa, kui läksime Anee klassiga rabamatkale. Värske õhk, tuulevaikus, madalad päikesekiired, jõhvikad – seda kõike pakkus üks oktoobrikuine hommik meile, matkalistele. Selle kõige keskel kadusid küpsised mõne minutiga.  

Vaja läheb:

150 g võid

75 g kaerahelbeid

125 g kaerajahu

ca 85 g suhkrut (sobivad erinevad suhkrud – valge, demerara, muscovado, fariinisuhkur; tumedad annavad sügavama maitse)

1 muna
(soovi korral ka 1 tl kaneeli, kui on soov saada jõuluhõngulisi küpsiseid)

Mikserda või ja suhkur ühtlaseks massiks. Lisa muna, kaerajahu ja kaerahelbed, ühenda ained ühtlaseks massiks. Tõsta tainast teelusikaga ahjuplaadile väikesed pätsikesed ja vajuta sõrmedega lamedaks. Küpseta 180-kraadises pöördõhuga ahjus ca 15 minutit (kuni küpsised muutuvad kuldpruuniks).

Vähese suhkru ja mandlilaastudega beseeküpsised

Besee küpsetamise võtan ette ainult ja üksnes seetõttu, kuna teistest toitudest jääb aeg-ajalt munavalgeid üle. Mina ise ülimagusate munavalgeküpsetiste nagu makroonide ega Pavlova asutajate klubisse ei kuulu, aga lastele maitseb besee igal kujul. Mulle teeb loomulikult muret, et nad saavad beseed süües hirmuäratava koguse suhkrut. Suhkrukogus, mis nelja munavalge kohta enamikes retseptides kohata võib, on valdavalt 200 g ringis või veel rohkemgi. Vähese suhkruga ei pidavat besee tekstuur õige jääma. Ma seadsin selle väite kahtluse alla ning proovisin küpsetada beseed nii, et munavalgete ja suhkru grammiline kogus oleks sama. Mul olid M suuruses munad ning neli munavalget kaalus 135 g; sama koguse lisasin ka suhkrut. Lisasin ka suure koguse mandlilaaste ning beseeküpsised õnnestusid ideaalselt. Ja olid ootuspäraselt vähem magusad. Maisitärklis ja veiniäädikas on lisatud põhjusel, et küpsised jääks seest veidi nätsked; kui tahad täiesti krõbedat beseed, ära neid lisa.

Vaja läheb:

135 g munavalgeid (4 tk)

135 g peeneteralist suhkrut

65 g mandlilaaste

1 tl maistärklist

0,5 tl valge veini äädikat

Vahusta munavalged suhkruga ühtlaseks ja venivaks vahuks. Sega nüüd juba käsitsi vahustantud munavalgete hulka mandlilaastud, maisitärklis ja valge veini äädikas. Tõsta teelusikaga ahjuplaadile väikesed tupsukesed. Küpseta beseeküpsiseid 100-kraadises pöördõhuga ahjus 1 h 30 minutit.

Pohla-martsipani muffinid

Mulle meeldib väga üks muffini retsept Silja raamatust "Magus kiusatus". Praegu on pohlaaeg ning need muffinid on mul päris tihti ahjus. Olen neid koogikesi korduvalt suurele seltskonnale jaganud ja aina enam küsitakse retsepti. Pohl ja martsipan on vastupandamatult hea kooslus - nt pohla-martsipani kringel on üks imehea küpsetis, aga kringliga mässamine kuulub selliste pikemate ettevõtmiste hulka. Muffinid teeb valmis aga kõigest poole tunniga. Suhkrut panin muffinitainasse veidi vähem, martsipani pisut rohkem ning peale raputasin demerara suhkru terakesi.

Vaja läheb (12 tk):
150 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola
1 tl vanillisuhkrut
2 muna
150 g suhkrut
150 g hapukoort
50 g võid
250-300 g pohli
125 g martsipani
2-3 sl pärlsuhkrut või suureteralist demerarat (peale raputamiseks)


Sega jahu küpsetuspulbri, soola ja vanillisuhkruga. Lisa tükeldatud martsipan. Sulata või ja lase (toasoojaks) jahtuda. Vahusta munad suhkruga heledaks vahuks. Lisa munavahule hapukoor, sulavõi, jahusegu ning sega ühtlaseks. Viimasena sega õrnalt sisse marjad (sobivad väga hästi ka külmutatud pohlad). Tõsta tainas muffinivormidesse. Küpseta 220-kraadises ahjus 20 minutit. Lase muffinitel veidi jahtuda ja tõsta restile jahtuma. Parimad esimesel päeval.

Pohli tasub praegu kindlasti panna sügavkülma, kuna pohl on ideaalne mari erinevates küpsetistes ja ei kaota oma kvaliteedilt külmutades. Proovi ka Tosca kooki pohladega.

Võiküpsised

Plaanisin mina hakata tegema sidrunikreemiga tartalette, mille retsepti leidsin sel sügisel Pariisist ostetud raamatust "The Art of French Baking", aga asi jäi pooleli. Olen seda raamatut üsna sageli paitanud ja lehitsenud, kuid ühegi küpsetiseni jõudnud pole. Osaliselt mängib siin rolli mu aastane laps, kes mul igal sammul nagu takjas jala küljes ripub ning kellega koos toidu valmistamine nõuab minult alati leidlikkust. Vahel, kui jala küljes rippumine liiga vinguvaks muutub ja ma pole Hugot puusal hoides näiteks kartuleid võimeline ühe käega koorima, tõstan ta kapi peale istuma. Aga ta käed ulatuvad igale poole ja see minu maailm on ka tema jaoks äärmiselt huvitav.

Hugo on enda valdusse saanud kapsa, mille plaanisin panna ühepajatoidu sisse.

Juhtub ka nii, et vahel on Hugo nõus mängima köögi põrandal. Aga unustage kõik mänguasjad ja muud tilu-lilud - ei, temal on vaja potti ja panni, kulpi ja visplit! Paari kuuga on ta ära õppinud, kuidas käivad lahti erinevad köögisahtlid ja -kapid, jätnud meelde, kus asuvad potid, mida kapist välja kangutada ja kasvanud nii pikaks, et käsi ulatub kõige kõrgemasse sahtlisse mult pannilabidat pihta panema. Ja ega töövõttedki omandamata jää - käsi liigutab tähtsalt visplit potis ja seda päevast päeva. Pole kahtlust - tiitel Sous-Chef on minu köögis õigustatult välja teenitud.

Sous-Chef Hugo

Aga need samad tartaletid, millest juttu alustasin - need jäidki mul sel hetkel pooleli, kuna ma polnud võimeline nende täidist ühe käega valmistama (nagu jäävad pooleli ka mitmed muud asjad, kasvõi seesama postitus on mitu päeva "töös" olnud). See on praegusaja reaalsus. Valminud tartaletitainast suutsin ühe käega lõigata õhukesed viilud ja pista need lihtsalt niisama ahju. Aimasin, et saan vähemalt võiküpsised. Aga nii õigeid võiküpsiseid pole ma varem teha suutnudki - on ju ikka vaid nisujahu, suhkur, või (ja muna), mis võiküpsise tainas käivad, aga lõpuks leidsin nende ideaalse tasakaalu. Selle raamatu retsepte võib usaldada.

Võiküpsised:
125 g rafineerimata roosuhkrut
1 muna
näpuotsaga meresoola
250 g nisujahu (või 125 g nisujahu + 125 g tatrajahu)
1 tl vanilliekstrakti
125 g külma võid

Mina kasutasin taina tegemiseks lihtsaimat ja kiiremat viisi - panin köögikombaini muna, suhkru, soola ja vanilliekstrakti ning lasin neil seguneda, seejärel lisasin jahu, lasin uuesti seguneda. Viimasena lisasin tükk tüki haaval kuubikuteks ligatud külma (!) või ja suristasin kõik ühtlaseks massiks. Lõpuks tuleb mass käte vahel ühtlaseks vormida (mina tegin pika "vorstikese"), kile sisse mässida ja panna külmkappi vähemalt tunniks-paariks tahenema. Tahenenud tainast lõika õhukesed (ca 3 mm) viilud ning küpseta 200-kraadises pöördõhuga ahjus 8-10 minutit (jälgi, et ei pruunistuks).

Vasakul nisujahust võiküpsised, paremal tatrajahust.

Aga nagu ikka, meeldib mulle küpsetamise juures katsetada erinevate jahudega ning võimaluse korral asendada ebatervislik valge püülijahu millegi toitainerikkamaga. Tegin ka teise katsetuse osaliselt nisujahu tatrajahuga asendades. 100% tatrajahu ei pannud, kuna jahude kleepvalgu sisaldus on niivõrd erinev, et ei pruugi samad kogused enam toimida (ka poole koguse tatrajahuga jäi tainas palju kleepuvam, kuid tahenedes enam vahet pole märgata). Tatra kergelt pähkline maitse on sellise jahude vahekorraga aimatav (kasutan kodumaist Koplimäe mahe tatrajahu).

Kõrvitsapidu ja kaeraküpsised kõrvitsaga

Meie pere neljas ja kõige noorem liige sai möödunud nädalal 6-kuuseks. On aeg teha tutvust esimeste maitsetega tahke toidu maailmast. Sümboolselt Hugo poole-aastase sünnipäeva puhul lõikasin lahti Hugo vanaema kasvatatud kõrvitsa, mida hoidsin alles spetsiaalselt tema jaoks. Tõsi, kui ikka suur kõrvits lahti lõigata, tuleb ka ise hulk kõrvitsaretsepte välja otsida.

Tutvumine esimese toiduga

Katsetan Hugoga toidu püreestamise asemel baby led weaning metoodikat, mille järgi laps õpib tahket toitu tükkidena ISE sööma.

Esimeste päevade põhjal tundub, et ise söömine pakub Hugole huvi.

Poja sünnipäeva tähistasime kõrvitsapeoga - kõrvits oli läbiv toiduaine nii soolastes kui magusates roogades, mida sel päeval lauale panin. Kõrvitsarisoto on oma tuntud headuses, magusaks aga avastasin nami-namist kõrvitsaküpsised (ilma munata), mis hakkasid nii väga maitsema, et olen neid juba kolm korda järjest küpsetanud. Kohandasin retsepti veidi tervislikumaks - nisujahu asendasin osaliselt täistera kaerajahuga - just seetõttu meenutavad need küpsised vanu häid kaeraküpsiseid. Kõrvits küpsistes olulist maitset ei anna (järgi proovitud - söövad ka need, kes muidu kõrvitsat suu sisse ei pane), kõrvitsapüree täidab pigem sidusaine rolli.

Kaeraküpsised kõrvitsaga:
100 g võid
150 g heledat muscvado suhkrut
200 g keedetud ja püreestatud kõrvitsat
1 tl vanilliekstrakti (leidsin Marks & Spencerist lausa ökomärgiga vaniljeekstrakti)
125 g nisujahu
100 g täistera kaerajahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
1 tl kaneeli
100 g rosinaid


Soovitan kasutada taina tegemiseks köögikombaini abi - läheb oluliselt kiiremini. Vahusta toasoe või suhkruga. Lisa püreestatud kõrvits ja vanilliekstrakt. Sega omavahel jahud, küpsetuspulber ja kaneel ning lisa tainale. Töötle tainas ühtlaseks. Viimasena sega sisse rosinad. Tainas jääb üsna vedel, see on ok (mina algul lõin kahtlema, kas ikka töötab retsept - töötas). Tõsta tainast teelusikaga väikesed pätsikesed ahjuplaadile. Jäta küpsiste vahele vahed, kuna need valguvad küpsedes veidi laiali. Kahe erineva partiiga avastasin, et laialivalgumine sõltub sellest, kui vedel või paks on kõrvitsapüree. Mina tegin umbes 3 cm läbimõõduga küpsised, sel juhul sai antud kogusest 48 küpsist.
Küpseta 200-kraadises ahjus 15-18 minutit (sõltuvalt sellest, kas tahad seest veidi pehmeid või täiesti krõbedaid küpsiseid).