teisipäev, 25. august 2009

Tosca kook pohladega

Nädalavahetusel sai taas Noarootsi metsades kolatud; metsa sattusime küll täiesti planeerimatult, kui sõbrannaga last vankris magama sõidutades keset metsateed väikeseid kukeseenenööpe märkasime. No ei saanud neid sinna maha jätta, noppisime seened kokku ning teravdasime silmi, et leida veel kukeseeni, nendest mõnest seenest ju päris söönuks ei saa. Tõsi, pigem on see mingi hasart, mis paneb sind ühe seene leides ikka järgmist ja järgmist seent otsima, lisades iga uue seene leidmisega justkui tõestust, et neid on siin metsas veel... Kuna riietus oli kõike muud kui metsalise oma ning teadagi Noarootsi metsad on eriliselt puugirohked, siis algul piirdusime teeääre uurimisega, kuid lõpuks müttasime juba sügaval niiskes metsas, minul jalas kukeseenekollased kingad ning seljas põlvini kleit (pärast eelmise korra puugikogemust justkui otsustasin, et enam kleidiga metsa ei lähe...). Saime mõlemale karbitäie seeni ning ka mõned puugid siblisid juba mööda jalgu, kuid kinnitunud õnneks polnud. Hasart metsas kolada aga aina kasvas - lõpuks on mustikad magusaks muutunud, meenutades oma suuruselt juba kultuurmustikaid ning ka pohlad punetavad juba päikesepaistelistes kohtades. Veel suurema kamba korilushuvilistega siirdusime lähimasse marjakohta; minul oli aega vaid veerand tundi, kuid sellest piisas, et ühe koogi jaoks marjad kokku korjata, juba marju korjates tekkis mõte, et kook tuleb Tosca kattega.
Nuputasin, kuidas võiksid marjad sobituda traditsioonilisse Tosca kooki. Kuna Tosca kook on Rootsi päritoluga, siis googeldasin esmalt rootsikeelseid lehekülgi, otsimaks, kuidas just rootslased seda kooki teevad. Munade ning jahu kogused erinesid ikka päris palju, leidsin ühe õuntega variandi, kuid mitte ühtegi marjadega (tõsi - marjad ei käigi selle koogi sees, lihtsalt minu mõte oli pohlad sinna lisada). Ei leidnud rootslastelt ühtegi ilusa pildiga ning kerkinud Tosca kooki, googeldamine läks üle ingliskeelseks. Ei tulnud kaua otsida, kui tuli välja Pille imelise pildiga (pilt müüb!) Tosca kook ning peaaegu selle retsepti järgi läks ka minu Tosca kook käiku.

Põhi:
3 muna
2 dl rafineerimata roosuhkrut
3 dl nisujahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
125 g võid
300-325 g pohli

Kate:
75 g võid
100 g mandlilaaste
1,5 dl rafineerimata roosuhkrut
0,5 dl 10% rõõska koort
1 spl nisujahu


Vahustasin munad suhkruga kohevaks vahuks ning lisasin järjest nisujahuga segatud küpsetuspulbri, piima ja sulatatud või; ühtlasesse tainamassi segasin sisse pohlad. Valasin taina lahtikäivasse koogivormi ning küpsetasin 200 kraadiga 20 minutit. Koogipõhja küpsemise ajal valmistasin katte - sulatasin potis või ja suhkru, lisasin mandlilaastud, nisujahu ja rõõsa koore. Tõstsin ahjutemperatuuri 225 kraadini. Võtsin koogi ahjust ning valasin katte peale, määrides selle lusikaga ühtlaseks. Küpsetasin veel 15-20 minutit, kuni kate muutus kuldseks. See kogus kooki on paras 26 cm läbimõõduga koogivormile, mul on 24 cm vorm ning kate hakkas üle ääre ajama, tilkudes ahju põhja ning tehes terve toa tossu täis.
Kook pälvis sööjate hulgas tõelise tunnustuse. Olin ise ka üllatunud, kui ühtlaselt pohlad koogi sisse jäid - mõtlesin, et need võivad põhja vajuda. Kook oli tõeliselt hästi kerkinud, pohlad andsid põhjale mõnusa mahlakuse ning i-le pani täpi loomulikult magus ja krõmpsuv mandlivaap selle kõige peal. Väga maitsev!

14 kommentaari:

  1. Väga vahva idee see pohlade lugemine, kindlasti proovin ise ka. Hetkel veel sõstraid ja mustikaid vaja realiseerida, aga varsti...

    VastaKustuta
  2. Käisin metsas täna ja nii kui pohli nägin, tuli selle koogi maitse suhu:) Pohlad olemas, nädalavahetusel teen järgi, njamm!

    VastaKustuta
  3. Kuidas sa, Kaisa, keset nädalat metsa sattusid??? Mul ka nädalavahetusel kavas seda kooki korrata, pohlad aina küpsevad metsas, lähen korjama.

    VastaKustuta
  4. Olime eile õhtul Aegviidu kandis töökaaslastega metsas seenel. Ma kukekaid alguses ei leidnud ja muid seeni ei tahtnud, niisiis pidin pohladega leppima. Mustikaid korjasin ka veidi, aga need sõin suures osas juba teel metsast välja ära:)Ka seal meenutasid need kultuurmustikaid. Lõpuks siis leidsin ikkagi kukekaid ka, nii kastmejagu.
    PS: kui metsas üksi jäin, mõtlesin karudele:) see oli nii sinu mõistes siin-elab-karu-mets.

    VastaKustuta
  5. Kook tuli väga maitsev, aga mul vajusid pohlad ikkagi põhja. Ei tea millest see tuleb? Äkki ei vahustanud munasid piisavalt tugevaks vahuks?

    VastaKustuta
  6. Alustuseks aitäh, et on olemas nii heade toiduideede ja kenade piltidega blogi :)
    Olen seda kooki teinud tänaseks päris mitu korda - nii enda korjatud värskete pohladega, turult ostetud pohladega kui nüüd ka külmutatud pohladega... Pohlade ühtlaselt koogis jaotumise nipp on vist selles, kui terved on marjad, mis taignasse lähevad :) Enda korjatud jaotusid alati ühtlaselt terves koogis, samas kui turult ostetud veidi lömmis ja transpordil räsida saanud pohlad sukeldusid joonelt põhja... Külmutatutest ei maksa rääkidagi, seda katset vist pigem ei korda :(

    Triin

    VastaKustuta
  7. Triin - tänan kiidusõnade eest. Tere tulemast minu blogi lugema :)
    Tead, mina olen seda kooki ka korduvalt teinud ja pole ikka aru saanud täpselt, millest tuleb see, kas marjad vajuvad koogi põhja või jäävad koogi sisse ühtlaselt. Ma kaldun siiski arvama, et munade vahustamisaste on määrav. Just paar nädalat tagasi tegin seda kooki külmutatud marjadega ja jäi sama ilus, kerkinud ja marjad jaotusid ühtlaselt. Ükskord juhtus aga külmutatud marjadega sama kooki küpsetades just see, et marjad vajusid põhja.

    VastaKustuta
  8. Kas Sa külmutatud marjad panid külmutatult või sulatasid enne? Proovin kindlasti nüüd uuesti - lihtsalt uudishimu pärast juba :) Munad tavaliselt mikserdan selliste kookide puhul ikka nii vahtu, et pärast ei kipu tainas hästi vormi mahtuma...
    Imehea kook igatahes, olgu pohlad põhjas või pinnal :)

    Triin

    VastaKustuta
  9. Marju ei sulatanud üldse, võtsin sügavkülmast ja kohe valasin taina hulka.

    VastaKustuta
  10. Suur aitäh retsepti eest! :) Mul ka jaotusid poe-sügavkülmutatud pohlad ilusti ühtlaselt ja kook ise jäi niiii mõnus ja mahlane. Tosca katte peale kandmiseks oli minu puhul vist 20 minutist küpsemisest vähe, sest kui kate peale sai, voolas koogi seest natuke vedelikku omakorda kattele peale. :( Ehk sellist klassikalist tosca koogi välimust päris ei saanud ja 20+20 küpsetamise asemel küpsetasin lõpuks 20+45 umbes, aga maitse poolest oli lihtsalt SUPER! :) Võimalik, et mul oli see lahtikäiv koogivorm natuke liiga väike ja seepärast ei tahtnud väga ruttu läbi küpseda?

    VastaKustuta
  11. Liis, minu ahjuga piisas sellisest ajast täiesti, aga eks ahjud ole ka veidi erinevad. Teinekord kui teed, veendu, et alummine kiht liiga vedel poleks, siis määri alles pealmine kiht peale.

    VastaKustuta
  12. Vaatasin üle oma sügavkülmas olevad varud ja nii kui nägin karbikest pohladega, tuli tahtmine seda kooki teha:) Olen seda ka korra varem valmistanud ja siis läks miski untsu. Mäletan, et justkui jahu oli vähe ja nii ma selle koogiga mässasin, et ta ikka läbi küpseks. Küll panin fooliumi peale, et pealt ei kõrbeks jms trikid. Kokkuvõttes sai aga hea.

    Seegi kord jäi justkui mulje, et jahu peaks ikka rohkem olema. Kas Pille retseptis mitte ei olnud tiba suurem jahukogus? Igatahes mina panin selle 3 dl ära ja raputasin siis jahupakist veel juurdegi. Ka mul oli I korral nii, et kui tosca katte peale laotasin, oli kook keskelt nii vedel, et sisu tuli katte peale. Seekord seda õnneks ei juhtunud.

    Sügavkülmast võetud külmunud pohlad segasin vähese hulga jahuga läbi ja panin siis taigna hulka. Igatahes põhja nad ei vajunud, vaid jaotusid väga kenasti ja ühtlaselt. Kook ei olnud veel päris jahtunud kui juba hambad sisse lõime ja siis tundus, et oleks võinud suhkrut vähem olla, päris magus sai. Aga võib-olla siis jahtununa on täiuslik.

    Aitäh selle retsepti eest! Kooki on väga lihtne teha, ei mingit kunsti, komponendid on tavalised ja lihtsad. Kindlasti teen seda kooki veel, aga vahest siiski rohkema jahu ja tiba-tiba vähema suhkruga kui siin retseptis.

    Triin

    VastaKustuta
  13. Olen seda kooki nüüd teinud korduvalt. Suhkrut olen isegi vähem pannud, samuti piima veidi vähem, kuna olen aru saanud, et mida paksem tainas, seda ühtlasemalt jaotuvad selles pohlad. No ja ka jahu koguse suurendamisega saab taina paksemaks.
    Mul endalgi veel pohli järgi, peaks ka veel seda kooki tegema.

    VastaKustuta
  14. Suur aitäh retsepti eest! Tegin seda kooki lasteaia jõulupeole ja kõik kiitsid.Koogi koguse jaotasin ära suurele ahjuplaadile.Kook sai parajalt õhuke,lõikasin väikesed ruudud ja nii oli väga mugav näpude vahelt suhu pista.Kook läheb nädalavahetusel jälle kordamisele:)
    Kadi

    VastaKustuta