Mõtlesin, mida ma sain eelmistel kordadel valesti teha; Pavlova retsepte ning eriti just küpsetustemperatuure ja -aegu on nii erinevaid, et raske neist see õige leida. Arutasime Pavlova teemat nädal tagasi ka Mari-Liisiga, tema soovitas ahju pöördõhku kasutada. Kuna viimasel korral muutusid beseed ka liialt pruunikaks, siis otsustasin tumedama rafineerimata roosuhkru asemel kasutada tavalist valget suhkrut (mida ma muidu kusagil ei kasuta), mõtlesin, et äkki tume suhkur ka annab värvi. Olles läbi kaalunud parandusettepanekud, asusin uuele katsele.

Vaja läheb:
3 munavalget
veidi soola
1,5 dl suhkrut
2 tl maisitärklist
1 tl valge veini äädikat
Kate:
1 dl vahukoort
90 g kohupiimapastat
1 spl suhkrut
mõned tilgad vanilliekstrakti
põldmarjamoosi
põldmarju
Retsept on nö omaalgatuslik - mul oli kolm munavalget, lisasin tsipa soola ning vahustasin munavalged kolmel korral suhkrut lisades tugevaks vahuks. Tugeva vahu hulka segasin 2 tl maisitärklist ning 1 tl valge veini äädikat - need kaks viimast komponenti peaks jätma Pavlova seest mõnusalt nätskeks. Vaniljesuhkru lihtsalt unustasin, kuigi ka see käib Pavlova sees. Tõstsin munavalge lusikaga ahjuplaadile ning vormisin ümmarguse ratta, jättes keskele veidi madalama süvendi - sinna tuleb hiljem täidis. Kuumutasin ahju 160 kraadini. Kohe, kui Pavlova ahju tõstsin, alandasin ahjutemperatuuri 110 kraadini, pannes sisse ka pöördõhu funktsiooni. Küpsetasin 1,5 h ning jätsin Pavlova praokil ahjuuksega ahju jahtuma. Täidise osas olin kahtleval seisukohal - kui ma beseed veel sööks, siis vahukoort sellisel kujul küll mitte, ka selle kohupiimapastaga segamine ei tundunud eriti isuäratav. Kuna tordi peale olid plaanitud hapud põldmarjad, siis otsustasin siiski selle vahukoore-kohupiimakatte ka ära teha, väike alkoholitilk kreemi sees oleks tundunud põnev, kuid loobusin sellest, kuna torti asus sööma ka suur Pavlova-fänn Anee.

Lõikasin valmis torti ja oh imet - oligi seest nätske ja pealt krõbe - just nii nagu üks õige Pavlova olema peab. Maitsesin veidi kahtlevalt - ausalt öelda see ületas mu ootusi - kogu see besee, kreem ja põldmarjad koos moodustasid päris huvitava koosluse. Musta kohvi oleks hea kõrvale võtta, kui ma vaid seda jooks...
Väga ilus pavlova! Minul kahjuks siiani ei ole veel õnnestunud väljanägemiselt kena pavlovat teha. Alati kukub besee ahjus jahtumise ajal kokku. Mis pruuni suhkrusse puutub, siis ka meie peres on pavlova ainuke toit, kuhu sisse rafineeritud suhkrut paneme. Selle kohta tegi Pille nami-nami foorumis kohe eraldi märke, et roosuhkur ei pidanud pavlovasse sobima.
VastaKustutaAitäh, Erru.
VastaKustutaNäeb väga kena välja - tore, et õnnestus!! J
VastaKustutaAitäh, Pille. Küll Sa oled varajane :)
VastaKustutaNii tore, et õnnestus! Väga ilus ja isuäratav, ma polegi ühtegi põldmarjadega versiooni veel näinud, rääkimata maitsmisest!:)
VastaKustutaKas sa tõesti sõid põldmarju esimest korda alles Noarootsis? Ma mäletan, et Täriveres metsa sees lagendikul suurte elektripostide ümber oli ka põldmarju. Kuidas sul neid vältida õnnestus? Või ei mäleta nii varajast lapsepõlve?:)
VastaKustutaKaisa: Mäluauk, ausõna. Näed, metsvaarikaid mäletan Täriverest, põldmarju küll mitte, loogiliselt võttes ei tohiks need sealpool Eestit kasvadagi.
VastaKustuta