neljapäev, 15. november 2018

Kalakotletid

Taas on mul jagada üks imeliselt hea kotletiretsept – seekord põhitooraineks kala. Ja taaskord saan rõõmustada, et just laste jaoks on kotletid kohe eriti minev toit. Isegi mu 7-aastane staarpirtsutaja sööb isuga ja küsib ka juurde. Samas on kala talle olnud alati meeltmööda ning üldiselt kalaroogasid ta ära ei põlga.

Olen neid kalakotlette teinud juba päris palju ning tooraineks olen kasutanud erinevaid kalasid – olen teinud kotlette eraldi haugist ja ahvenast ning ka ahvena-koha segust (umbes 50-50 suhtes). Kõige paremaks neist oleme tunnistanud just selle viimase, kuigi märkimisväärseid maitse- ja tekstuurivahesid siiski erinevate valgete kalade vahel ei esine.

Kui nüüd keegi hakkab neid kalakotlette tegema, siis kindlasti ei peaks meeleheitlikult taga ajama just nimelt ahvena- ja kohafileed, selleks sobivad tegelikult vist enamik valgeid kalu. Ahvena- ja kohafilee on küll minu arust pea alati kättesaadavad Kalamajaka poodides ning mul on neid Tabasalust läbi sõites alati väga mugav kaasa osta. Samuti on seal enamasti saada ka haugifileed. Kui haug on muidu väga luine kala, siis kalakotlettide sees pole haugi väikeseid luid absoluutselt tundma.

Kalakotlettide tooraineks olen ostnud alati nahata kalafileed. Kala puhastamine on asi, mida mulle kohe üldse teha ei meeldi. Kalafilee olen ise ajanud läbi hakklihamasina, aga selle puudumisel peaks sobima ka S-kujulise lõiketeraga köögikombain.

Kalakotlettide retsepti algautoriks on Roman Zaštšerinski, kelle haugikookide retseptile tuginedes ma tegin ka neid kalakotlette. Pole varem kunagi kotlettide sisse pannud riivsaia, pigem ikka alati porgandit, suvikõrvitsat või muud kasulikku, aga sel korral tahtsin kohe proovida, mida teeb riivsai kotleti sees. See teeb kotletid kergesti vormitavaks ning annab massi, aga maitses ei erista küll kotleti sees riivsaia olemasolu.

Kalakotletid (10 tk):
300 g kalahakkliha (hakkliha tegemiseks sobivad valged kalad nagu haugi-, ahvena- või kohafilee) (meie lemmik ahven+ koha võrdses koguses)
1 väike mugulsibul
1 tl võid
50 g riivsaia + (4 sl riivsaia paneerimiseks)
100 ml 35%-st rõõska koort 
2 tl sulatatud juustu
1 muna
ca ½ tl (Himaalaja) soola
maitse järgi valget pipart
ca 4 tl hakitud tilli (sobib ka sügavkülmast)

Valmista kalahakkliha kas hakklihamasinaga või köögikombaini S-kujulise lõiketeraga.  Hakklihamasinaga jääb mass ühtlasem. Haki mugulsibul peenikeseks ning prae pannil koos võiga õrnal kuumusel klaasjaks (ja jäta jahtuma).

Kalla riivsaiale peale rõõsk koor ning sega ained omavahel ühtlaseks, et riivsai ei jääks tükki. Ära jäta segu pikemalt seisma, kuna see “kivistub” väga kiiresti ning selle uuesti lahti “sulatamiseks” on tarvis veel rõõska koort lisada ja väga hoolikalt segada. Ma ühe korra alustasin kotlettide tegemisest just riisaia ja koore kokku segamisest, aga kui neid lisama hakkasin, oli mass juba liiga jäik, et seda kotletitainasse segada. Seega soovitus – tee kokku segamine vahetult enne tainasse segamist (max 1-2 min varem).

Nüüd lisa valmis kalahakklihale sool, pipar ja muna ning sega mass läbi. Seejärel lisa tainasse riivsaia-kooresegu ning sega kotletitainas veelkord läbi. Lisada on jäänud veel praetud sibul, sulatatud juust ja till. Sega veelkord kõik läbi, vormi käte vahel pätsikesed ning veereta pätsikesi riivsaias.

Kalla kuumale pannile õli ning pane kotletid pannile. Prae kotlette keskmisel kuumusel kummaltki poolt umbes 5 minutit.

Sellel fotol on kalakotletid koos ahjupeediga, aga kalakotletid sobivad suurepäraselt ka koos kartulipudruga söömiseks ning maitsevad sellises koosluses väga hästi ka lastele.

teisipäev, 6. november 2018

Toidust veidi teise nurga alt ehk kui kuidas ja millega toita nahka

Mina, kes ma olen puhta toidu usku, ei vaata seda teemat tegelikult üldse nii kitsalt toitumise keskselt, vaid pigem on märksõnaks terve olemine üldisemalt. Tõsi, toiduvalikutel on väga oluline roll inimese tervisliku seisundi kujunemisel, kuid inimese enda valikutel põhinevaid tegureid, mis mõjutavad tervist, on veel väga palju erinevaid alates füüsilisest aktiivsusest ja une pikkusest kuni selleni, mida me sisse hingame või mida endale nahale määrime.

Paralleelselt sellega, kui hakkasin puhtast toidust lugu pidama, tekkis koos kogemuste ja lugemusega teadlikkus ka kõige ümbritseva suhtes, mis võib inimese tervist mõjutada. Paljud inimesed on mahetoidu ja looduskosmeetika juurde jõudnud “tänu” mingi probleemi ilmnemisele. Nii oli ka minu puhul, kui minu otsuseid hakkasid mõjutama lapse allergiad, mille läbi muutusid nii minu toiduvalikud kui ka tekkisid majapidamisse teised pesuvahendid ja nahahooldustooted.

Tänase postituse tahaksingi pühendada toidule kaudsemas mõttes - sellele “toidule”, mis meisse naha kaudu jõuab ehk kosmeetika- ja nahahooldustoodetele. Nahk kui keha suurim organ toimib küll kaitsebarjäärina, kuid läbi naha tungib või sageli imendub ka verre aineid, mis nahaga kokku puutuvad ning mida hoiatavamatel andmetel on isegi 60-70%. Selles kontekstis tuleb siiski eristada termineid imendumine (absorbation) ja läbitungimine (penetration) ehk kas nahaga kokkupuutuv aine on võimeline tungima inimese vereringesse või läbib üksnes naha erinevaid kihte.
Bottega Verde dekoratiivkosmeetikasari "100% naturale" (foto: Bottega Verde)

Tundlikuma nahaga inimestel annab organism selgelt märku, kui mõni pesuvahend või nahahooldustoode ei sobi, tugevama nahaga inimestel aga enamasti ebamugavusi ei teki, mis aga ei tähenda, et pesuvahendites ja nahahooldustoodetes sisalduvad aineid nende organismi ei jõuaks. Tagajärjed ei ole üldse mitte koheselt tuntavad ning erinevate ainete ladestumist organismi inimene otseselt ei tunne, kuid kosmeetikumides sisalduvad keemilised ained mõjutavad meie hormonaalset tasakaalu ning seda on seostatud ka rinnavähi tekkepõhjustega.

Kui toidu puhul on mul pähe kulunud, milliseid E-aineid on kahjulikemate killast ning mida ma oma toidulaual näha ei tahaks, siis kosmeetikatoodete valimisel ma end veel nii kindlalt ei tunne. Nii toidu kui ka kosmeetika puhul on alati kindlaim viis valida mis iganes kategoorias muidugi mahetoode, kuna mahetoodete puhul on välistatud erinevad sünteetilised ja muud kahjulikud aineid ning nende märgistus on reguleeritud väga täpsete õigusaktidega. Tavatoodete puhul kohtab aga nii toidu- kui ka kosmeetikamaailmas väga sageli pooliku tõe esitlemist ning ka tarbija otsest lollitamist. Sageli tuuakse pakendi peal lisaks peenes kirjas kohustuslikule koostisele eraldi suuremalt välja, et toode ei sisalda mingeid kahjulikke aineid (toidu puhul kõige sagedamini naatriumglutamaat või sünteetilised värvained; nahahooldustoode puhul parabeenid või ftalaadid). Paraku ongi see poolik tõde, mille abil püütakse tekitata kasuliku toote imago, kuid sageli sisaldavad sellised tooted muid aineid, mida terviseteadlik tarbija pigem väldiks. Esineb ka sõna “looduslik” või “naturaalne” liigkasutamist, kus need positiivse konnotatsiooniga sõnad on tegelikult sisutühjad, kuna looduslikku võib nendes toodetes olla vaid mõni protsent. Vahel arvatakse ekslikult ka, et apteekides müüdavad nahahooldustooted on looduslikud ja kehasõbralikud, kuid ka apteegikosmeetika seas on siiski tooteid, mis sisaldavad sünteetilisi aineid.

Et end mitte tarbijalõksudes lollitada lasta on ju võimalik kalduda ka teise äärmusesse. Eriti ökod inimesed kasutavad keha ja juuste hoolduseks sõna otseses mõttes toitu või siis loodusest pärinevaid taimi, aga minu jaoks on see liialt ekstreemne. Ma ei pese oma juukseid muna ega nõgeseleotisega ega hoia öökapil käte kreemitamiseks kookosrasva purki. See kõik on lihtsalt liiga määriv ja ebamugav ning ei sobi mulle kui puhtusearmastajale kuidagi. Küll aga meeldib mulle mõte, et mu kätekreem või dušigeel on tehtud kas kaerapiimast või sisaldab nahka toitvat oliiviõli, aga selle saab siiski mugavalt igale poole kaasa võtta.

Ükskõik kui hea ka kosmeetika pole, lähtun ma siiski põhimõttest “mida vähem, seda parem” ehk kasutan kosmeetikat ja isegi nahahooldustooteid vaid vastavalt vajadusele. Ma ei vaja iga päev kreemi, kuigi on perioode (eriti talv), mil ilma selleta ei saa kuidagi. Ka laste puhul olen ma neid hoidnud võimalikult kaua aega ilma pesuvahenditeta. Ma ei räägi siin elementaarsest kätepesust – seda olen lastega ikka kõvasti treeninud, et see iseenesestmõistetav oleks – aga näiteks keha, rääkimata juustest ei vaja iga päev pesuvahendeid. Ja nüüd ma räägin välja ka ühe erilise ekstreemsuse, mille toimimist ei suuda paljud uskuda. Ma ei ole oma lastel päris mitmed esimesed eluaastad pesnud pead ühegi pesuvahendiga, sest juustel on tegelikult isepuhastuv võime (nagu ka lambavillal) ning need ei lähe väikesel lapsel mustaks. Mu 7-aastane poeg (kellel on paksud ja hetkel ka poolpikad juuksed), ei vaja siiani juuste pesemiseks šampooni, kuna need lihtsalt ei muutu tal veel rasvaseks. Pesemiseks piisab vaid veest.
Bottega Verde kaerapiima baasil valmistatud näoseep ning -kreem


Vaataks nüüd lähemalt, mida tasuks silmas pidada kosmeetika- ja nahahooldustoodete valimisel ning millised ained need konkreetselt on, mida tasuks vältida. Iga toode on loomulikult erinev ning kõik ained pole välistatud kindlasti kõigi loodustoodete puhul, aga üldiselt võib kokku võtta, et looduskosmeetika ei sisalda järgmiseid kahjulikke aineid:
silikoone
parabeene
formaldehüüdide vabastajaid
mineraalõlisid
ftalaate
sulfaate
värvaineid
EDTA’d

Nimetatud aineid ei sisalda Itaalia looduskosmeetika brändi Bottega Verde tooted, millega seotud koostööst on ajendatud ka siinne postitus. Meie teed Bottega Verdega ristusid tänu ühisele keelele. Ma poleks kunagi arvanud, et mul võib itaalia keelt minna vaja kusagil mujal peale Itaalia reiside esmatasandi suhtluse, aga just tänu itaalia keele oskusele sai võimalikuks minu koostöö Bottega Verdega. Aga mitte üksnes keel otseses tähenduses, vaid ka ühine keel kui ühiselt tajutavad väärtused on selle koostöö aluseks. Teen koostööd vaid nende brändidega, mille põhimõtted ja eesmärgid ühtivad minu väärtushinnangutega ning millesse ma ise siiralt usun. Ma ei soovitaks oma blogis kunagi ühtegi toitu, toodet, restorani või brändi, mis mulle endale ei meeldi.

Tootesari Straordinaria (itaalia k. "erakordne") küpsele eale (foto: Bottega Verde)

Mind paelub itaallaste kirg toidu vastu ning samasugust kirge ja pühendumust näen ma ka Bottega Verdes, kus naturaalsest toorainest tehakse kvaliteetset looduskosmeetikat, kaasates tootearendusse ka Milano ja Ferrara ülikooli teadlaseid. Veendusin selles, kui käisin Bottega Verde kutsel Itaalias Milanos tutvumas selle brändi põhimõtete ja toodetega.
Milanos Bottega Verdel külas vaatamas, kuidas viinamarjad kreemi sisse saavad

Bottega Verde sünnikodu asub Toskaanas, kus Palazzo Massaini põldudel kasvatatakse mitmeid nende toodete koostises olevaid tooraineid nagu näiteks oliive, kaera, lavendlit ja punaseid viinamarju. Kõik saigi alguse just enda ümber kasvavatest loodusandidest ning tootevaliku täienedes on lisandunud tootesarju ka teiste loodusandidega nagu näiteks kookos, goji, aloe, õun, münt, ingver ja saialill.
Bottega Verde õuna ja aaloega šampoon

Bottega Verde toodetes on looduslikke komponente enamasti üle 95% (see number on iga toote peal nähtavalt välja toodud) ning on ka dekoratiivkosmeetika tootesari, milles kõik komponendid on looduslikud (selle sarja nimi on “100% naturale”). Mul ei ole endal tegelikult õrn ega tundlik nahk, aga mind häirivad kehahooldustoodete tugevad lõhnad ning Bottega Verde puhul meeldib mulle väga see, et nende toodete lõhn ei ole liiga intensiivne. Olen kasutanud Bottega Verde tooteid praeguseks umbes poolteist kuud ning tunnen, et olen leidnud enda jaoks brändi, mida usaldada ning mille tootevalikust leiab absoluutselt kõike, mida ühel naisel võiks vaja minna alates šampoonist kuni ripsmetušini. Bottega Verde valikus on nahahooldustooteid erinevale vanusele, pesuvahendeid näole, kehale ja juustele, meigitooteid, lõhnu ning tooteid ka beebidele ja meestele. Millest võib järeldada, et kogu esmane loetelu oli naistele. :) Ega siin tegelikult midagi imestada pole, kuna naised ju ongi kogu selle valdkonna toodete peamised tarbijad ning sageli ka otsustajad laste- ja meestetoodete valiku osas.

Mis mind selle kõige juures üllatama paneb, on nende toodete hind. Kusjuures üllatus on just positiivne, kuna tegu pole hinna mõttes sugugi eksklusiivtoodetega, vaid Bottega Verde tooted on samas hinnaklassis supermarketites müüdavate brändide kehahooldus- ja meigitoodetega, millele aga saab ette heita just nende koostist.

Bottega Verde punase viinamarja sari näole ja kehale

Väikesest Itaalia perefirmast on rohkem kui neljakümne aasta tegutsemise jooksul saanud Itaalia juhtiv looduskosmeetika bränd, millel on esindused nüüdseks ka rohkem kui paarikümnes riigis väljaspool Itaaliat, sh ka Eestis. Bottega Verde poed asuvad Ülemiste ja Rocca al Mare keskuses ning olles käinud seal incognito, vihjamata oma koostööle sama brändiga, olen saanud alati väga hea teeninduse osaliseks. Kes aga Tallinna suurtesse kaubanduskeskustesse ei satu, saab Bottega Verde tooteid mugavalt osta vastavatud veebipoest ja tellida endale tooted lähimasse pakiautomaati.