Reede, 13. september 2013

Koorene pasta kukeseente, porru ja suvikõrvitsaga


Milline sügis on sel aastal - või õigemini milline ootamatu suve jätk. Tavaliselt on septembrikuuga suvi kui lõigatult otsa saanud. Septembrisse võib sattuda veel mõni üksik suviselt soe päev, aga sellist aastat, kus suvi on kestnud juba kaks septembri esimest nädalat, mina ei mäleta. Päevad tunduvad praegu nii pikad - olen oma graafikut seoses Anee kooliminekuga nihutanud 3 tundi varasemaks ning ärkan juba kella 7 ajal. Aga igahommikune särav päike annab vaatamata varasele tõusmisele meeletult positiivse energia. Minu jaoks on iga aasta kõige raskem aeg suve üleminek sügiseks - ma lausa nagu leinan suve ja mõtlen hirmuga järgnevale üheksale kuule, mis tuleb külmas ja pimedas mööda saata. Olen proovinud oma mõtlemist korrigeerida ja leppida paratamatusega, et me elame sellises kliimas, aga ega see tuju paremaks tee - ma vist töötan päikesepatareiga :)  Kusjuures kogu selle päikesearmastuse juures mulle (enam praeguses vanuses) päevitada ei meeldi - naudin lihtsalt väljas päikese käes tegutsemist. Veel praegugi kolin suure osa toiduvalmistamisest õue - koorin ja tükeldan nii palju kui võimalik väljas terrassi peal istudes. Kukeseened, mis pasta sisse läksid, puhastasin ja tükeldasin liivakasti kõrval, kui Hugo seal mängis :)

Vaja läheb (3-le):
ca 400 g kukeseeni
võid
1 mugulsibul
1 keskmine porru
1 suvikõrvits (ca 200 g)
3 küüslauguküünt
meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart
380 ml rõõska koort (minul oli Nopri 35%-line koor)
ca 100 g parmesani juustu
serveerimiseks pastat

Sulata pannil või, hauta sibul madalal kuumusel klaasjaks. Eemalda sibul pannilt. Prae võis kukeseeni ning kui seentest tulev vedelik on aurustunud, lisa ka eelnevalt hautatud sibulad. Seejärel lisa hakitud küüslauk ning porru. Porrule tahaksin veidi tähelepanu juhtida. Ma ei tea, kui populaarne on porru eestlaste seas. Mina igal juhul kasutan porrut üsna sageli ning mul on mõned varred porrut alaliselt juurviljahoidlas olemas. Olen proovinud porrut ka kasvatada, kuid esimesel korral ei õnnestunud (taimed tuleb ette kasvatada ja alles siis istutada). Igal juhul eestimaist porrut saab turult veel isegi talve hakul - porru säilib heades hoiutingimustes kaua - eeldusel, et sellelt pealmisi määrdunud lehti maha ei koorita. Üldjuhul öeldakse, et porru rohelisi osi ei sööda ning need tuleb minema visata. Minule toitu ära visata ei meeldi - porru rohelist osa kasutan ma puljongi maitsestamisel ühe maitseköögiviljana (isegi siis, kui mul on vaja vaid porru valget osa, lõikan rohelise maha ja jätan külmkappi õiget aega ootama). Kui porrud pole väga jämedad, siis kõlbavad tegelikult ka pehmekoelisemad rohelised osad süüa, vaid pealmised lehed ja tipp tuleb eemaldada. Porru puhastamine nõuab loogilist mõtlemist :) Kunagi lõikasin ma porrust lihtsalt rattaid, aga kuna porru kasvab mullast välja, jääb porru kihtide vahele ka mulda. Pesin ja nõrutasin siis neid rattaid, aga mulda oli keeruline kätte saada. Vist oli see kokakoolis, kui sain teada porru puhastamise palju tõhusama meetodi - porru vars tuleb lõigata pikkupidi pooleks ning voolava vee all kõik avanenud kihid pesta. Edasi võib lõigata porrust siis kas poolkuud või tükeldada porru veel omakorda ca 10 cm juppideks ja lõigata peened ribad.


Kastme tegemine jäi pooleli seal, kus lisasin porru - see vajab vaid mõne minuti kuumust. Suvikõrvits riivi jämeda riiviga ning lisa ka see. Maitsesta kaste soola ja pipraga. Veel paar minutit kuumust, siis peale rõõsk koor, millel lasta keema tõusta. Lisa pasta (mis võib olla keenud 1-2 minutit vähem, kuna kuumas koores pasta järelvalmib) ning sega sisse parmesan. Serveeri kohe. Pannil seistes või taaskuumutades kaotab koorene pasta oma võlu.

Neljapäev, 5. september 2013

Pohla-martsipani muffinid

Mulle meeldib väga üks muffini retsept Silja raamatust "Magus kiusatus". Praegu on pohlaaeg ning need muffinid on mul päris tihti ahjus. Olen neid koogikesi korduvalt suurele seltskonnale jaganud ja aina enam küsitakse retsepti. Pohl ja martsipan on vastupandamatult hea kooslus - nt pohla-martsipani kringel on üks imehea küpsetis, aga kringliga mässamine kuulub selliste pikemate ettevõtmiste hulka. Muffinid teeb valmis aga kõigest poole tunniga. Suhkrut panin muffinitainasse veidi vähem, martsipani pisut rohkem ning peale raputasin demerara suhkru terakesi.

Vaja läheb (12 tk):
150 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola
1 tl vanillisuhkrut
2 muna
150 g suhkrut
150 g hapukoort
50 g võid
250-300 g pohli
125 g martsipani
2-3 sl pärlsuhkrut või suureteralist demerarat (peale raputamiseks)


Sega jahu küpsetuspulbri, soola ja vanillisuhkruga. Lisa tükeldatud martsipan. Sulata või ja lase (toasoojaks) jahtuda. Vahusta munad suhkruga heledaks vahuks. Lisa munavahule hapukoor, sulavõi, jahusegu ning sega ühtlaseks. Viimasena sega õrnalt sisse marjad (sobivad väga hästi ka külmutatud pohlad). Tõsta tainas muffinivormidesse. Küpseta 220-kraadises ahjus 20 minutit. Lase muffinitel veidi jahtuda ja tõsta restile jahtuma. Parimad esimesel päeval.

Pohli tasub praegu kindlasti panna sügavkülma, kuna pohl on ideaalne mari erinevates küpsetistes ja ei kaota oma kvaliteedilt külmutades. Proovi ka Tosca kooki pohladega.