Reede, 29. september 2017

Ahjus küpsetatud spagetikõrvits tomati-juustutäidisega

Eelmises postituses lubasin kirjutada spagetikõrvitsatest. Erinevalt teistest kõrvitsalistest ei ole spagetikõrvitsad väga levinud ning ka nende kasutusviiside kohta pole eriti infot. Seega panen kirja oma lemmikretsepti spagetikõrvitsatest.

Spagetikõrvits kannab sellist nime, kuna selle viljaliha muutub küpsenult spagette meenutavateks kiududeks. Toores spagetikõrvits on aga kõva nagu ka tavaline kõrvits.

Olen spagetikõrvitsaid ühel aastal ka ise kasvatanud, aga isegi üks taim võtab enda alla meeletu ruumi, samas selle saagikus pole võrreldav suvikõrvitsaga, vaid pigem tavalise kõrvitsaga. Küll aga kasvatab spagetikõrvitsaid mu ämm, kellel aiasaaduste kasvatamiseks küllalt ruumi ning ta jagab spagetikõrvitsaid alati lahkelt ka meile.

Olen spagetikõrvitsaid teinud enamasti just täidetuna. Täidis, mille juurde ma pidama olen jäänud ja mida ma nüüd korduvalt olen valmistanud, on lihtne ja alati töötav kooslus tomat-küüslauk-juust, maitseks ka küüslauku ja peterselli.

Täidetud spagetikõrvitsad (jagub umbes 2-4-le inimesele): 
1 spagetikõrvits (ca 1 kg) 
4-5 tomatit (ca 500 g) 
2 küüslauguküünt
peterselli (võib asendada ka basiilikuga)
meresoola
ca 20 g võid
värskelt jahvatatud musta pipart
ca 150 g ürdijuustu (mulle meeldib selles toidus Saarema päikesekuivatatud tomatitega ürdijuust)

Lõika spagetikõrvits keskelt pikkupidi pooleks. Lõika välja seemnetega pehmem osa ja tee kõrvitsa keskele õõnsus. Lõika õhukesed viilud võid ja pane võilaastud spagetikõrvitsa sisse ja äärtesse. Puista spagetikõrvitsale ka soola. Haki tomat, küüslauk ja petersell, sega need omavahel ning maitsesta soola ja pipraga. Tõsta tomatisegu spagetikõrvitsate sisse.

Tõsta täidetud spagetikõrvitsad ahju (võib panna ahjuvormi või ka küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile). Küpseta spagetikõrvitsaid 180-kraadises ahjus umbes 1 h. Katsu kahvliga, et spagetikõrvitsa viljaliha oleks pehme. Kui suvikõrvits jääb pehmeks küpsetades pigem ebameeldiv, siis vastupidiselt spagetikõrvitsa puhul on oluline selle viljaliha pehmeks küpsetada, kuna alles siis hakkavad spagetikõrvitsa kiud kahvli all kergelt eralduma ja pääseb esile selle eripära.

Umbes 5 minutit enne valmimist pane kõrvitsate peale ka ürdijuustu kuubikud ja lase neil ahjus sulada. Olen seda toitud teinud korduvalt Saaremaa päikesekuivatatud tomatitega ürdijuustukuubikutega, mis sobisid sellesse toitu suurepäraselt.

Neljapäev, 21. september 2017

Suvikõrvitsapärg peekoni ja gremolataga

Minu selle aasta üllatus aias on kollane suvikõrvits. Arvasin millegipärast varem, et kollane ja roheline suvikõrvits erinevad teineteisest vaid värvi poolest, aga tegelikult on need täiesti erineva tekstuuriga viljad. Kollane suvikõrvits on oluliselt tugevakoelisem ja ei lähe küpsetades lödiks ning ka maitse alatoon on teistsugune kui rohelisel. Kollane suvikõrvits meenutab oma tekstuurilt veidi spagetikõrvitsat. Spagetikõrvitsast olen kunagi kirjutanud, aga mul on sellest üks uus lemmikretsept ja kui ma selle kunagi suudan isuärataval kujul pildile saada (seni pole õnnestunud), siis jagan seda retsepti hea meelega ka blogis.

Aga tagasi kollase suvikõrvitsa juurde. Olen avastanud, et imekombel maitseb kollane suvikõrvits neile (meessoost inimestele), kes muidu suvikõrvitsast midagi kuulda ei taha. Kuna mul on aias oma kollase suvikõrvitsa taim, mis toodab pidevalt uusi vilju, siis olen päris palju imepisikesi, umbes 50-70 grammiseid vilju ära korjanud, need keskelt pooleks lõiganud ja grillil valmistanud. Grillituna ja just imetillukesena on kollased suvikõrvitsad liha või kala kõrvale söömiseks või soojade salatite valmistamiseks imehead.

Selle peekoniga retsepti ja teostuse idee leidsin aga Nami-Namist ja kohandasin seda veidi. Korjasin koos suvikõrvitsaga aiast just paprikaid ja maitserohelist ning kuidagi iseeneslikult tekkis mõte, et ma tahan selle suvikõrvitsa-peekonipärja peale lisada veel maitseköögiviljadest segu. Tegu on põhimõtteliselt Milaano piirkonna maitsesegu gremolataga, oleneb, mida selle koostisesse kuuluvaks lugeda.


Suvikõrvitsapärja tegemiseks (3-le inimesele) läheb vaja:
1 kollane suvikõrvits (ca 300-350 g)
2 pakki (kokku 240 g) suitsupeekonit (mina kasutasin Oskari E-vaba suitsupeekonit)
ca 40 g paprikat
1 suurem küüslauguküüs
poole sidruni koor
peterselli
tüümiani
meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart
veidi oliiviõli
ca 20 g parmesani (või muud meelepärast juustu)

Viiluta kollane suvikõrvits umbes 3 mm viiludena, aga ära suvikõrvitsat päris põhjani läbi lõika. Selleks pane suvikõrvits näiteks kahe sushipulga vahele, siis ei lähe nuga lõigates päris põhjani välja. Aga saab ettevaatlikult lõigates ka ilma pulkade abita.

Viiluta ka peekon umbes nii suurelt, et tükid mahuksid viilutatud suvikõrvitsa pragudesse. Prae peekoniviile mõlemalt poolt pannil kergelt, tõsta köögipaberile nõrguma ning seejärel pane peekonilõigud viilutatud suvikõrvitsa vahele. Pärja kuju moodustub iseenesest, kui toppida peekoniviile suvikõrvitsa valele; kasutasin täiesti sirget suvikõrvitsat, mis hakkas keerduma. Maitsesta suvikõrvits pealt soola ja pipraga, nirista peale veidi oliiviõli ning küpseta 180-kraadises ahjus 10 min.


Küpsemise ajal haki peenikeselt paprika ja küüslauk, lisa maitseks tüümianit, peteselli ja sidrunikoort. Tõsta suvikõrvits ahjust välja, lisa maitsesegu suvikõrvitsa peale ja küpseta veel ca 10 minutit. Paar minutit enne ahjust välja võtmist lisa ka juust.

Reede, 15. september 2017

Kalepesto (suvikõrvitsa)spagettidega

Kuulsin raadiost, kui räägiti köögiviljade söömise kampaaniast, mida korratakse igal sügisel, nagu ilmselt paljud on tähele pannud. Statistika näitab, et tegelikult söövad kõik vanusegrupid vähem puu- ja köögivilju kui oleks päevane soovitatav kogus (5 peotäit) ning vähese söömise taga on sageli just oskamatus neid puu- ja eriti just köögivilju kuidagi maitsvaks toiduks vormida.

Ma ei tea, kui palju mõjutavad suurele auditooriumile suunatud tervisekampaaniad reaalselt inimeste tervisekäitumist, sest inimene peab otsuse oma käitumise muutmisest võtma vastu eelkõige enda sees ja selleks peab olema mingi sisemine motivatsioon. Aga mind pani mõtlema just see tahk uuringust, et köögivilju ei osata kuidagi süüa (kõigile ei meeldi toorest porgandit või kaalikat ragistada).

Kas mina söön 5 portsjonit puu- ja köögivilja päevas? Kui aus olla, siis ma ei tea. Ma ei jälgi kindlasti portsjoneid, palju ma köögi- või puuvilju söön, mulle lihtsalt ei istu selline detailne arvepidamine, aga olenemata kampaaniatest või aastaaegadest proovin ma alati toitudesse lisada köögivilju ning sageli mõne teise komponendi arvelt. Nii ka selles toidus on osa tärkliserikastest spagettidest asendatud hoopis suvikõrvitsaspagettidega ning kastmeks on sellel toidul samuti taimne pesto. Kale- ehk lehtkapsapesto idee leidsin tegelikult Facebooki seinalt, mis vist oli üks Jamie Oliveri retsept, aga ma keerasin oma jaoks vinti veidi peale ja asendasin osad spagetid suvikõrvitsatega. Kes on samal lainel, teeb järgi ☺

Kale- ehk lehtkapsapesto (2-3-le):
150 g kale lehti (+ veidi kale keeduvett)
ca 40 g parmesani juustu
0,5 dl oliiviõli
meresoola
1 küüslauguküüs

Serveerimiseks:
1 väike suvikõrvits (ca 200 g)
100 g spagette
parmesani juustu
soovi korral peale veel röstitud pistaatsia- või sarapuupähkleid

Pane kale keeva vette ning keeda ca 1 minut. Tõsta kale blenderisse (jäta vesi potti alles ja pane sinna samasse vette keema spagetid), lisa blenderisse ka küüslauk, parmesani juust, oliiviõli, veidi soola ja ka veidi kale keeduvett potist. Blenderda mass ühtlaseks pestoks.

Kui on võimalus suvikõrvitsatest spiraale teha (minul on selleks Kitchen Aidi mikseri lisavidin, aga neid masinaid on ka mehaanilisi) ja on soov osa tärkliserikastest spagettidest asendada suvikõrvitsaspagettidega, siis selles toidus on suvikõrvitsaspagetid omal kohal.

Valmista suvikõrvitsaspagetid, pane need kuuma mittenakkuvasse potti, lisa veidi oliiviõli ja meresoola ning lisa kohe ka keedetud spagetid. Sega ja kuumuta umbes minut ning seejärel kalla peale kalepesto. Sega spagetid pestoga kokku ning tõsta toit kaussidesse. Riivi peale veel parmesani juustu ning soovi korral lisa ka röstitud pistaatsia- või sarapuupähkleid.

Neljapäev, 7. september 2017

Ahjupeedi ja punase sibula salat punase kinoaga

Sügis on käes, pole kahtlust. Muutuvad ilmad, muutub ka toidulaud. Sügisesed salatid on muutunud tummisemaks ning täidavad ka korralikult kõhtu.

Selles sügiseses salatis on koos sügavad värvid ja sügavad maitsed. Tegelikult on kõik selles salatis sügavpunane – peet, sibul ja ka kinoa. Punane kinoa on kollasest maitseküllasem, rohkem pähkline, ja on ka oluliselt tugevama tekstuuriga, mistõttu sobib ideaalselt just salatitesse. Feta juust või mõni muu pehmem kitsejuust on samuti sellesse salatisse kui loodud.


Vaja läheb (4-6-le):
4 ahjus küpsetatud peeti
2 ahjus küpsetatud punast sibulat
1 dl punast kinoad (kuivainena)
peotäis rukolat 
ca 3 tl kappareid
ca 200 g feta juustu

Kaste:
oliiviõli 
sidrunimahla
mett 
teralist sinepit

Paki koorimata peedid ja punased sibulad igaüks eraldi fooliumisse. Võimalusel vali sama suurusega ja pigem väiksemad viljad, siis on küpsetamisaeg kõigil sama. Laota pakikesed ahjuplaadile ja küpseta peete ja sibulaid 200-kraadises ahjus olenevalt viljade suurusest ca 45-60 min (kontrolli vahepeal hambatikuga peedi küpsust). Kuna salati jaoks on vaja jahtunud peete ja sibulaid, siis küpsetamise võib teha ka päev varem; ajaliselt on see küll pikk, kuid töömaht on olematu ning viljad võib küpsema jätta muude tegevuste kõrvalt.

Keeda valmis ka punane kinoa (samuti võib varem valmistada). Keeda kinoad pakendil toodud juhendist pigem mõni minut isegi vähem, (umbes 13 min) lisa keeduvette ka soola.

Kui kõik komponendid küpsetatud-jahutatud, koori peedid ja sibulad ning lõika õhukesteks viiludeks. Laota need taldrikule, lisa ka keedetud kinoa ja rukolalehed ning puista salatile kappareid. Peale lisa feta juustu. Salatikastmeks pane väikesesse purki oliiviõli (2/3), sidrunimahl (1/3), veidi vedelat mett ning umbes 1 tl seemnetega sinepit. Loksuta salatikaste kaanega suletud purgis segamini ning nirista salatile. Soovi korral purusta salatile ka pipart, aga soola pole vaja, kuna feta ja kapparid on juba soolased.