Jaapanipärane lõhesalat suhkruherneste, granaatõuna ja maitsestatud seesamiseemnetega

Talvel salateid tehes on tooraine valik suhteliselt nukker. Isegi, kui poes on nagu kõike saada, pole tooraine maitseomadused sellised nagu kõrghooajal. Mina aga tunnen, et mul on vaja ka keset südatalve salateid, olgu või väljas – 9 kraadi. Seega tuleb otsida, milles on elu ja maitset.

Avastasin enda jaoks salatikomponentidena suhkruherned. Süüakse neid koos kaunaga ning maitset on neis küllaga. No ja avokaado ei puudu talvel vist küll ühestki salatist. Selles salatis on lisandiks grillitud lõhe ning salatile annavad maitset veel maitsestatud seesamiseemned. Maitsestatud seesamiseemned on väga omased Jaapani köögi toitudele ning Jaapani salatid on ühed mu suured lemmikud. Wakame (erkroheline vetikas; müüakse kalapoodides) lisab salatile samuti veidi jaapanipärast hõngu.

Maitsestatud seesamiseemnete valik on Eestis väike; väga tahaks, et neid leiaks siit rohkem. Umamis on müügil Ume ploomiga seesamiseemned ja Gomasio soola all müüdav maitseainesegu, mis tegelikult ongi õrnalt soolakad maitsestatud seesamiseemned. Mul on veel üksikuid pakikesi Jaapanist toodud erinevad maitsestatud seesamiseemneid alles, aga loodaks edaspidi oma varusid täiendada siiski Eestis. Kui keegi on kusagilt midagi head leidnud, andke märku

Vaja läheb (2-le):
2 tükki grillitud lõhe (ca 100-150 g ühele inimesele)
paar peotäit rukolat või lambasalatit
2 avokaadot
veidi wakamed (et maitse ei domineeriks)
ca 15 tk suhkruherneid
mungube (soovi korral)
peotäis granaatõunaseemneid
ca 2 tl maitsestatud seesamiseemneid (Ume ploomiga, Gomasio vms)

Kaste:
Oliiviõli
Sidrunimahla
Agaavisiirupit, mett või suhkrut
Värskelt jahvatatud musta pipart

Küpseta lõhe meelepärasel viisil. Mulle meeldib selles salatis enim just grillitud lõhe (mida talvel teen toagrilliga), aga sobib ka pannil või ahjus (grillrežiimiga) küpsetatud lõhe. Selle salatiga sobib nii kuum lõhe kui ka küpsetatud ja mahajahtnud lõhe.

Salati põhjaks sobib hästi rukola või lambasalat. Seejärel viiluta avokaado ja lisa salatile. Pane salatile veidi wakame vetikaid. Lõika ka suhkruherned diagonaalis pooleks ja lisa salatile. Salatisse sobivad hästi ka mungoad, vahel olen lisanud ka neid, kui juhtub parasjagu olema. Koori granaatõun ja puista umbes veerandi granaatõuna seemned salatile.

Nirista väikesesse purki head külmpressitud oliiviõli, veidi sidrunimahla ja hapususe tasakaalustamiseks veidi midagi magusat (mett, agaavisiirupit või suhkrut). Loksuta kaste väikeses purgis segamini. Kalla kaste salatile ning jahvata otse salatile ka musta pipart.

Tõsta salatile tükk lõhet ning puista peale maitsestatud seesamiseemneid.

Talvine salat ahjutomati ja –baklažaaniga

Talvised salatid on suvistest salatitest tuntavalt teistsuguse iseloomuga - sellised tummised ja sügavamaitselised. Iseenesest on ju ka talvel salatikraami poest saada, kuid kõik viljad on kaugelt toodud või äärmisel juhul kasvanud kohapeal kasvuhoonetes kunstvalgusega. Tulemus ei saa olla sama, mis suvel kasvanud viljadel. Kuna midagi värsket oma parimates maitseomadustes saada pole, tuleb leida viise, kuidas talvise salati koostisosi väärindada. Minu arvates töötab väga hästi ahjus küpsetamise tehnika, mille tulemusena viljades maitsed kontsentreeruvad.

Selles talvises salatis ongi peategelased ahjus küpsetatud tomatid ja baklažaan, mis on maitsestatud klassikalise oliiviõli-sidrunimahlakastmega ning millele on lisatud suur ports rukolat. Salat on maitsev nii soojalt kui ka jahtununa.

Talvine salat (2-3-le):
1 baklažaan + veidi õli
ca 200 g kirsstomateid
pool karbitäit rukolat (ca 50 g)
1 sl kappareid
1 sl röstitud kõrvitsaseemneid
külmpressitud oliiviõli
½ tl roosuhkrut
1-2 sl sidrunimahla
värskelt jahvatatud musta pipart
meresoola

Lõika baklažaan keskelt pikkupidi pooleks ning viiluta mõlemad pooled umbes 0,5 cm viiludeks. Nirista baklažaaniviiludele õli ja raputa veidi soola ning mudi kõik viilud õliga kokku. Aseta baklažaaniviilud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Lõika kirsstomatid pooleks ning pane ka need, lõikepind ülespidi, ahjuplaadile. Küpseta mõlemaid 170-kradaises ahjus umbes 45 minutit. Baklažaanid peavad küpsema pehmeks, aga ääred ei tohiks hakata krõbedaks muutuma ega kõrbema (seepärast peavad viilud olema ühepaksused). Ahjud on tihti erinevad, seega jälgi vilju küpsemise ajal ja võta vajadusel varem välja.

Küpsenud viljad aseta suurde kaussi, lase jahtuda ja rahuneda umbes 10 minutit. Lisa kaussi mitu peotäit rukolat ning kapparid ja sega salat läbi. Nirista salatisse oliiviõli ja sidrunimahl ning maitsesta vähese soola, suhkru ja pipraga. Sega lõpuks maitsed salatisse ja raputa enne serveerimist salatile röstitud kõrvitsaseemneid. Sobib söömiseks nii soojalt kui ka jahtununa.

Ahjupeedi ja punase sibula salat punase kinoaga

Sügis on käes, pole kahtlust. Muutuvad ilmad, muutub ka toidulaud. Sügisesed salatid on muutunud tummisemaks ning täidavad ka korralikult kõhtu.

Selles sügiseses salatis on koos sügavad värvid ja sügavad maitsed. Tegelikult on kõik selles salatis sügavpunane – peet, sibul ja ka kinoa. Punane kinoa on kollasest maitseküllasem, rohkem pähkline, ja on ka oluliselt tugevama tekstuuriga, mistõttu sobib ideaalselt just salatitesse. Feta juust või mõni muu pehmem kitsejuust on samuti sellesse salatisse kui loodud.

Vaja läheb (4-6-le):
4 ahjus küpsetatud peeti
2 ahjus küpsetatud punast sibulat
1 dl punast kinoad (kuivainena)
peotäis rukolat 
ca 3 tl kappareid
ca 200 g feta juustu

Kaste:
oliiviõli 
sidrunimahla
mett 
teralist sinepit

Paki koorimata peedid ja punased sibulad igaüks eraldi fooliumisse. Võimalusel vali sama suurusega ja pigem väiksemad viljad, siis on küpsetamisaeg kõigil sama. Laota pakikesed ahjuplaadile ja küpseta peete ja sibulaid 200-kraadises ahjus olenevalt viljade suurusest ca 45-60 min (kontrolli vahepeal hambatikuga peedi küpsust). Kuna salati jaoks on vaja jahtunud peete ja sibulaid, siis küpsetamise võib teha ka päev varem; ajaliselt on see küll pikk, kuid töömaht on olematu ning viljad võib küpsema jätta muude tegevuste kõrvalt.

Keeda valmis ka punane kinoa (samuti võib varem valmistada). Keeda kinoad pakendil toodud juhendist pigem mõni minut isegi vähem, (umbes 13 min) lisa keeduvette ka soola.

Kui kõik komponendid küpsetatud-jahutatud, koori peedid ja sibulad ning lõika õhukesteks viiludeks. Laota need taldrikule, lisa ka keedetud kinoa ja rukolalehed ning puista salatile kappareid. Peale lisa feta juustu. Salatikastmeks pane väikesesse purki oliiviõli (2/3), sidrunimahl (1/3), veidi vedelat mett ning umbes 1 tl seemnetega sinepit. Loksuta salatikaste kaanega suletud purgis segamini ning nirista salatile. Soovi korral purusta salatile ka pipart, aga soola pole vaja, kuna feta ja kapparid on juba soolased.

Suvine roheline salat

Jagan ühe lihtsa suvise rohelise salati retsepti, mis sobib hästi näiteks grillitud toitude kõrvale. Salatis on mitmeid erinevaid salatisorte, millest nt rukola ja kress-salat on kergelt sinepise maitsega ja muudavad salati maitseküllaseks. Värskelt peenralt korjatud till annab aga ehedat suvist maitset.

Koguseid sel korral ei anna, need tuleb kohandada ise vastavalt sööjate arvule ja ega salatit saagi tegelikult ju kuidagi valesti teha, isegi, kui proportsioone muuta. Peaasi, et kõik on võimalikult värske ja salat on valmistatud vahetult enne söömist.

Suvine roheline salat:
tugevakoelist salatit (nt Rooma salatit)
õrna tekstuuriga maitserikast salatit (nt kress-salatit ja/või rukolat)
tilli
kurki
avokaadot (kui leidub poes ilusaid)

Peale puistamiseks:
päevalilleseemneid
kõrvitsaseemneid

Salatikaste:
2 osa külpressitud oliiviõli
1 osa sidrunimahla
mett või agaavisiirupit (või veidi aprikoosimoosi)
näpuotsaga meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart

Rebi või lõigu erinevad salatilehed ja till kaussi. Haki kurk suupärasteks tükkideks ning viiluta ka avokaado; lisa salatile.

Rösti päevalilleseemneid ja kõrvitsaseemneid kergelt pannil või ahjus (ära pruunista), et maitsed avaneksid.

Kastmeid on imelihtne teha väikeses purgis – lihtsalt pane kõik komponendid purki, sule kaanega ja raputa ühtlaseks. Kalla kaste salatile vahetult enne serveerimist ning lisa salatile ka röstitud seemned.

Seesamimaitselise hummusega toorsalat (vegan)

Hummus salatikastmena on minu jaoks uus avastus. Kuigi ma hummusega köögivilju söön sageli, pole seda millegipärast varem salatiga koos kokku pannud. Selle idee sain, kui sain ühel R-Kioski korraldatud koosviibimisel maitsta Joel Ostrati retseptide järgi valmistatud salateid.

Ma reeglina ei tee blogis reportaaže pressiüritustelt, kuid vahel tundub mõni idee nii eriline ja oluline, et on soov sellest ka laiemalt rääkida. R-Kioski koostööst koka Joel Ostratiga on sündinud midagi ägedat. Nimelt müüb R-Kiosk Joel Ostrati retseptide järgi kokku pandud salateid ja supertervislikke hommikusööke, mis on pakendatud ka väga esteetiliselt. Tooraine on aus ja tervislik ning nagu pakendilt lugeda võib, siis koosnebki vaid sellest, mis sealt paistab – ei mingeid säilitusaineid, värvaineid ega stabilisaatoreid. Hommiksöökidest on saadaval näiteks mangomaius müsliga ja tšiiaseemne-mandlipiim koos värskete marjade ja puuviljadega, salateid on aga kinoga, toortatraga, pastaga, kanalihaga, veiselihaga ja tuunikalaga, aga ka vegan-salatit. 

Minu jaoks oli suurim kahtlus, kuidas suudetakse salati kvaliteet ja eelkõige värskus, mis on salati juures nii oluline, säilitada ka siis, kui see seisab plastnõus 4-5 päeva, mis on sellele antud säilimisaeg. Õrnad salatilehed (nt spinat, mida on kasutatud) närtsivad ju kiiresti, niiske tooraine eritab vedelikku kuivemasse jne. Aga imekombel maitsesid need salatid värskelt, kuna salat on laotud nõusse kihtidena (raputatakse segamini enne sööma asumist) ning pakendatud õhukindlalt. Vaid röstitud kaerahelbed, mis olid tšiiamaiuse peal, olid minu arvates muutunud liiga pehmeks. 

Mainin igaks juhuks, et ma olen väga tundlik toitude värskuse ja temperatuuri suhtes. Ma ei söö reeglina ülessoojendatud toitu, salatit ei jäta kunagi järgmiseks (rääkimata järgmise päeva) toidukorraks, ei söö toite külma või leigena, mis peavad olema kuumad, väldin söömist, kui vajalik krõbedus on kadunud ja mingi asi on muutunud seistes niiskemaks. Lühidalt – toit peab olema valmistatud vahetult enne selle sööma asumist. 

Reeglina on mul võimalus omale hommikune tšiiajogurt marjadega ja ka lõunane salat ise valmistada või leian aega väljas söömiseks. Aga igal juhul on kõik need tooted mõistlik ja tervisesõbralik alternatiiv igasugustele saiakestele, mida kiireks hommikusöögiks või lõunaks kaasa haaratakse. Salati hind (4.50 €) on vaid minu arvates natuke liiga kõrge, et endale püsikliente tekitada.

Nüüd aga tänase retsepti juurde. See ei ole ükski eelnevalt mainitud salatitest, vaid minu looming, lihtsalt hummuse idee salati juures on see kild, mida ma kaasa võtsin. Seekord on hummus eriti seesamimaitseline, kuna lisaks tahhiinile lisasin sellesse ka röstitud seesamiseemne õli. Salat on vegan, mis ei ole küll minu jaoks omaette eesmärk, aga kui mõni selline retsept mul tekib, mainin huviliste jaoks ära. 

Seesamimaitseline hummus (4-le):

400 g konservkikerherneid

2 kuhjaga tl tahhiinit (seesamipasta)

1/3 tl meresoola

1 tl tšillihelbeid

2 tl röstitud seesami õli

½ dl külmpressitud oliiviõli

½ dl sooja vett

Salat (4-le):

1 punane paprika

8 redist

4 avokaadot

2 lühikest kurki

pool värsket peakapsast

keedetud kinoad (1 dl kuivaine kogus)

Esmalt pane kinoa keema (enne loputa sõelal) ja keeda seda salati jaoks pigem veidi vähem (ca 15 min). Kollane kinoa keeb kiiremini, punane aeglasemalt. Mina tegin nende segu ja lisasin kollase veidi hiljem potti. Jahuta keenud kinoa maha. Seda võib teha ka eelneval päeval ja hoida keedetud kinoad külmkapis.

Kurna ja loputa kraani all konservkikerherned, kuni enam vahtu ei eraldu. Nõruta kikerherned ja kalla need köögikombaini või saumikseri lõiketeraga purustajasse. Lisa kikerherneste juurde tahhiini ning maitseks veidi meresoola, tšillihelbeid ja röstitud seesamiseemne õli. Lisa samasse ka oliiviõli ja soe vesi (keedetud ja veidi maha jahutatud). Soe vesi muudab hummuse siidisemaks, aga kuna kogus on nii väike, siis pole karta, et hummus ise soojaks muutuks. Jahvata kogu mass ühtlaseks siidiseks pastaks.

Lõika kurk, redis ja paprika suupärasteks tükkideks. Viiluta värske (selle aasta) peakapsas ja viiluta ka avokaadod. Tõsta kõik salatikomponendid, sh kinoa kaussidesse (igale inimesele oma portsjon) ning lisa igasse kaussi juurde ka hummus. Soovi korral lisa veel salatile veidi oliiviõli, seesamiseemneid ja tšillihelbeid. 

Peedisalat lõhe ja kinoaga

Varakevad on aeg, mil praktiliselt kõik kodumaised köögiviljavarud hakkavad otsa saama, aga midagi värsket veel ei kasva. Kui suvel ja sügisel on lihtne tervislikult toituda, siis just varakevad on aeg, mil tuleb kõige rohkem nuputada, kuidas panna kokku täisväärtuslik toidukord.

Salatid on minu lemmiktoidud olenemata aastaajast. Enamasti söön neid põhitoiduks ja kombineerin värskele toorainele mingi lisandi juurde. Mul on püsivaid lemmikuid, aga pidevalt loon ka midagi uut. Tõlgendusvõimalusi on loendamatult ja mõtted mul teemal otsa ei saa. Peet, lõhe ja kinoa moodustavad hästitoimiva maitsekoosluse ning annavad täisväärtuslikke toitaineid. Salatis on üheks taimseks põhikomponendiks peet, mis säilib heades hoiutingimustes kenasti üle talve, kaotamata maitseomadusi ka varakevadel. Noored peedid on aga head salatikomponendid ka suvel.

Mineraalainetest sisaldab peet rohkelt rauda, mangaani ja kaaliumi ning vitamiinidest põhiliselt B-vitamiini (sh foolhapet) ja C-vitamiini, millest viimane aitab omakorda taimsel raual paremini imenduda. Peet sisaldab ka rohkelt kiudaineid, mis kiirendavad seedetegevust.

Rohkelt vitamiine ja värskust leiab varakevadisel vitamiinivaesel ajal aga idanditest ja taimevõrsetest, mida saab kodus mõne päevaga kasvatada või ka karbiga poest osta. Idandid ja taimevõrsed sobivad suurepäraselt salatitesse. Suvel lisa aga salatisse värskeid ürte.

Lisaks on salatis kinoa. Toitainetest sisaldab kinoa vähem süsivesikuid ja rohkem valke kui teised teraviljad. Kinoad ei loeta küll teraviljade hulka, kuid seda kasutatakse sageli analoogselt teiste teraviljaga. Kinoa ei sisalda gluteeni ning selle pähkline mekk (eriti punasel kinoal) rikastab toidulauda.

Salati peal on krooniks kergelt ja vähese rasvaga küpsenud lõhefileest "liblikas". Lõhe (ja ka forell) kui rasvasem kala sisaldab organismi jaoks vajalikke oomega3-rasvhappeid. Toidurasvu tervislik toituja vältima ei pea, neid tuleb osata valida ning tarbida rasvu mõistlikus koguses.

Salat (4-le):
4 lõheliblikat (4 x 100 g)
veidi õli (lõhe küpsetamiseks)
meresoola
musta pipart

2 keskmist peeti (ca 400 g)
100 g kinoad (kuivainena)
4 avokaadot
4 peotäit salatilehti (nt rukola, misuuna, noored peedilehed vms)
noori taimevõrseid või idandeid (lutserniidandid, küüslaguvõrsed, idandatud mungoad vms)

Kaste:
2 osa (ca 1 dl) külmpressitud oliiviõli
1 osa palsamiäädikat
meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart
röstitud seesamiseemneid

Esmalt loputa jooksva vee all kinoa sõelal ja keeda kinoa madalal kuumusel (keeda kinoad umbes 5 min vähem, kui pakil toodud keeduaeg, et kinoa jääks salati jaoks al dente ehk hamba all veidi krõmpsuv). Jahuta kinoa maha. Kinoa võib valmis keeta juba eelneval päeval, siis läheb salati tegemine kiiremini. Selles salatis on kasutatud punase ja kollase kinoa segu. Punane kinoa on tugevakoelisem ja maitseküllasem ning sobib suurepäraselt just salatitesse.

Keedetud peeti saab osta poest, aga kui on soov peeti ise keeta, tasub ka selleks aega varuda, sest peet peab jõudma ka maha jahtuda. Ise keetmise korral tasub samuti ettevalmistused teha eelneval päeval.

Seejärel valmista ette lõheliblikad. Selleks lõika nahaga lõhefileest umbes 3-4 cm laiune riba ning täpset selle keskele lõika noaga pikkupidi lõige, aga ära nahka noaga läbi lõika. Vajuta tekkinud liblikatiivad lahti nii, et nahaosa jääks "liblika" keskele. Pintselda lõhefilee pealt õliga ning raputa peale meresoola ja veidi ka musta pipart.

Lõheliblika küpsetamiseks on mitu varianti. Pildil olev lõhefilee on küpsetatud kahepoolsete grillraudade vahel, kus kala küpseb minimaalse rasvaga ja valmib vaid mõne minutiga. Lõheliblikat saab küpsetada ka vähese rasvaga kaetud pannil (soovitavalt triibulisel grillpannil) või ahjus. Kala ei tasu liiga kuivaks küpsetada, mistõttu võib küpsemisprotsessi vältel noaotsaga piiluda kala keskele – kala on küps, kui erepunane värvus on kadunud.

Peedisalat sobib suurepäraselt nii kuuma kui ka külma lõhega – seega jääb igaühe enda otsustada, kas küpsetada kala siis, kui salat juba valmis või küpsetada see varem ja jahutada külmkapikülmaks.

Salatit on kena serveerida sööjatele valmis portsjonitena. Pane iga taldriku põhja peotäis salatilehti (sobib lehtsalat, rukola, peedilehed vms). Tükelda igasse kaussi üks avokaado ja viiluta (nt õhukeste ratastena) peet. Jaga kinoa neljaks osaks ja puista üks osa igasse kaussi. Tõsta taldrikusse ka punt idandeid või taimevõrseid.

Kastmeks sega kokku kaks osa külmpressitud oliiviõli (umbes 1 dl) ja üks osa palsamiäädikat ning lisa ka veidi soola ja pipart. Nirista kaste salatile. Viimasena tõsta salatile grillitud lõhefilee (enda valikul kas kuuma või külmana). Soovi korral puista salatile ka kergelt röstitud seesamiseemneid.

Retsept valmis koostöös tervisliktoitumine.ee-ga.

Tai papaiasalat. Kuidas valmistada Eestis papaiasalatit ilma papaiata.

Blogis on nüüd küll päris pikalt olnud vaikus. Olin märtsi teise poole Tais ja tegelesin igapäevaselt sealse köögi avastamisega. Eelmise (6 a tagasi) Tai reisi toiduelamused olid ajaga hakanud tuhmuma ning ma olin ammu igatsenud sinna tagasi. Sel korral oli arusaam Tai köögist minu jaoks oluliselt selgem ning enam ei olnud kõigis toitudes nii palju müstikat. Tunnen paremini toorainet, kuna olen ka kodumaal tegelenud usinasti Kagu-Aasia toitude tundmaõppimisega. Tai köök on jätkuvalt minu jaoks maailma köökidest esikolmikus koos Itaalia- ja Jaapani köögiga.

Olen nüüd kodus tagasi ja jagan õhinaga ka kohe ühe Tai legendaarseima toidu, papaiasalati, retsepti. Olles maitsnud väga palju erinevaid Tai toite nii Tais kui ka tõlgendusi Tai köögist mujal, arvan, et selles maitsete virvarris on Tai papaiasalat/rohelise papaia salat/Som Tam minul tõenäoliselt üks lemmikumaid toite Tai köögist. Tean, et paljudel teistelgi. See põhiliselt tänavatoiduna valmistatav salat on imeline maitsekombinatsioon tulitavast vürtsikusest, hapususest ja magususest, koosneb krõmpsuvatest aedviljadest ja sellele kõigele lisavad tooni veel röstitud maapähklid ja kuivatatud krevetid.

Papaiasalat pärineb Kirde-Taist või isegi Laose aladelt, aga on levinud kogu Tais. See on üks toit, mida tehakse huvitaval kombel igal pool samasugusena. Papiasalatit serveeritakse küll ka lisanditega (enamasti mereandidega), kuid põhiretsept on alati sama. Mulle meeldib aga just puhas versioon sellest salatist kõige rohkem.

Salat valmistatakse täiesti toorest papaiast, mis on kõva nagu kaalikas ja viljaliha värvuselt valkjas-roheline nagu kapsal. Papaiasalatit pole mõtet hakata tegema oranži viljalihaga (pool)küpsest papaiast, millist müüakse meie poodides. Selline papaia maitseb hoopis teisiti ja ka tekstuur ei sobi selleks salatiks. Lisaks papaiale on salatis veidi väiksem kogus porgandit, natuke tomatit (Tais kasutati alati roosaka tooniga ploomtomateid) ja tooreid aedubasid. Kui tooreste aedubade söömine võib meie jaoks tunduda kummaline, siis sellesse salatisse sobivad toored oad ideaalselt, kuna leevendavad vürtsikust ja krõmpsuvad mõnusalt hamba all. Kui tekib küsimus, miks peab salati üldse nii vürtsika tegema, et seda leevendama peaks, siis lihtsalt see õhetava suuga salati söömine ongi üks selle salati võludest ☺.

Sõin Tais olles papaiasalatit praktiliselt igapäevaselt, sageli ööturgudel käigu pealt. Tänaval/ööturul näeb oma silmaga, kuidas seda salatit valmistatakse, sealt õppisin ka tehnika. Seal samas hakkasin mõtlema, kuidas küll seda salatit kodus valmistada, sest meil ju toorest papaiat saada pole. Mul oli nii kahju mõelda, et see salat jääb vaid Taisse. Kuna aga Tais serveeritakse papaiasalati kõrvale (põleva suu kustutamiseks)tihti üks tugev tükk kapsast, siis tabasin seda maitstes end mõttelt, et tegelikult ei ole vahet, millist tugevakoelist vilja sellesse kastmesse pista, kõik maitseb täpselt samamoodi. Sain aru, et see sama kapsas, kui see õhukeselt ära viilutada, sobib nii tekstuuri kui ka värvi poolest ideaalselt toorest papaiat asendama (kapsa ega papaia maitset pole ju salatis eraldi tunda).

Nagu juba põgusalt mainisin, on paiasalati juures väga oluline, et see oleks hästi vürtsikas. Tais tuleb küll sellega ettevaatlik olla, sest kui vähegi osatakse inglise keeles rääkida, uuritakse, kas soovite vürtsikat. Tais on soovitav öelda, et pigem vähevürtsikat, sest nende jaoks vähevürtsikas paneb meil ikka nina vett jooksma. Muidugi see võib kohati erineda, sest ühel korral, kui näitasin, et tellin salati meie 5-aastasele lapsele (kes ka hakkas seda salatit armastama), pandi minu arvates liiga vähe tšillit. Suust peab ikka tuld purskama ja huuled peavad pärast salati söömist korralikult õhetama, et see oleks õige.

Ülejäänud tooraine poolest on Eestis vähelevinud veel kuivatatud krevetid (mina ostsin neid Taist paraja kotitäie kaasa), aga guugeldades leidsin, et neid müüakse nii Piprapoes kui ka Umamis. Tai papaiasalatis kasutatavad krevetid on (vähemalt paki järgi) rohkem nende roosade krevettide moodi, mis müügil Piprapoes.

Kui nüüd faktiliselt täpne olla, siis minu retsept, milles asendasin papaia kapsaga (tundub absurdne, aga maitse on väga ligilähedane), võiks kanda pigem nime "Aasiahõnguline vürtsikas kapsa-porgandisalat".

Tai papaiasalat (kapsaga) (2-le):
100 g kapsast
50 g porgandit
1 keskmise suurusega tomat
50 g (ca 15 tk) noort ja peenikest aeduba

3 tl kalakastet
1 laimi mahl
1 kuhjaga tl (palmi)suhkrut
ca 20 g kuivatatud krevette
ca 15-20 g tšillit (olenevalt tšilli teravusest)
2 küüslauguküünt
50 g röstitud maapähkleid
koriandrilehti (soovi korral)

Rösti maapähkleid 160-kraadises ahjus ca 15-20 min. Ka poes müüakse röstitud pähkleid, aga mulle maitsevad värskelt röstitud, kergelt leiged, pähklid rohkem, seepärast alati ise kõike röstin. Oluline on röstimisel mitte kasutada liiga kõrget kuumust, kuna liigne kuumus muudab pähklites ja seemnetes olevad õlid kahjulikuks.

Haki kapsas õhukesteks viiludeks (või viiluta kapsas juustunoaga). Ribasta porgand juurviljakoorijaga (või riivi jämeda riiviga). Lõika tomat sektoriteks. Lõika aedoad suupärasteks tükkideks.

Valmista kaste – vala kokku laimimahl, kalakaste ja sega selle sisse (palmi)suhkur. Kui palmisuhkrut pole, sobib ka tavaline suhkur. Palmisuhkrut müüakse ökopoodides, aga olen märganud seda müügil ka suurtes supermarketites.

Lõika tšillipipar (koos seemnetega – need annavad teravust juurde) ja küüslauk viiludeks ja pane uhmrisse. Lisa uhmrisse ka kuivatatud krevetid ja osa maapähkleid. Mulju uhmris olev maitsegu peeneks ning lisa peoga viilutatud kapsas ja porgand ja nirista peale veidi kastet. Oluline on ka porgand ja kapsas uhmris nuia abiga läbi muljuda, kuna esiteks aitab muljumine vähendada jäikust, teiseks imenduvad maitsed paremini.

Edasine sõltub kõik uhmri suurusest, sest tillukesse uhmrisse ei mahu ära antud kogus kapsast ja porgandit. Minul on kodus väiksemat sorti uhmer ja nui. Tais on aga papaiasalati valmistajatel üüratult suured uhmrid, kuhu mahub sisse paras ports salatit. Mina tegin salatit osade kaupa, et saaks kogu kapsa ja porgandi uhmerdamise tehtud. Viimasena lisasin ka tomatid ja lõigutud aedoad (toored, ilma kuumutamata), aga neid päris katki ei muljunud.

Enne serveerimist puista salatile peale ülejäänud maapähklid ja soovi korral ka veidi koriandrilehti.

P.S. Kellele lisaks toidule ka Tai loodus, templid ja muu elu-olu huvi pakub, leiab lisa meie reisiblogist (täieneb jõudumööda).

Vürtsika maapähklikastmega vegan-salat

Minu hing uitab talvisel ajal ikka kusagil väga kaugel siinsest kliimast, suunaks ikka ja jälle Aasia. Sellist retsepti küll sealkandis pole, see on puhas minu looming, aga kuna maapähklikaste on Kagu-Aasias levinud, siis see maitsekombinatsioon seostub mul just selle piirkonna köögiga. Salatis pole ühtegi loomset komponenti, seega sobib see salat ka veganitele. Valgu- ja kiudaineallikana lisasin salatile musti läätsesid.

Olen ammu täheldanud, et mul käivad igasugused isud hooti ja praegu olen ma maapähkliperioodis. Ma võin maapähklivõid süüa purgist lusikaga, lihtsalt magustoiduks või nii ☺ Parima maitse ja tekstuuriga maapähklivõi, mis ma siin müüdavatest leidnud olen, on Marks&Spenceri Crunchy Peanut butter, milles on väikesed pähklitükid sees.

Mul on blogis üks maapähkli-kookosekastmega salati retsept juba olemas, kuid sel korral tegin kastme veidi teistmoodi – lisasin korralikult vürtsi ja ka veidi seesamiõli ning sain ikka tõelise iseloomuga kastme. Põhimõtteliselt võib selle kastmega süüa igasuguseid köögivilju, nii äge on see. Sama kaste sobib suurepäraselt ka köögiviljade dipp'imiseks.

Salat 3-le:
suur peotäis punast (lillat) kapsast
pool (pikka) kurki
2 keskmist porgandit
suur peotäis tugevakoelist salatit (nt minivorm Rooma salatist, nn little gem)
1 mango (salatisse sobib pisut toores)
1 dl musti läätsi (kuivaine kogus)
2 laimi
2 sl röstitud maapähkleid

Kaste 3-le:
2 kuhjaga sl maapähklivõid
1 sl sojakastet
1 dl sooja (keedetud) vett
1 tl röstitud seesamiseemneõli
1 tl riisiäädikat
1 tl agaavisiirupit (või suhkruroosiirupit või mett (mesi pole vegan))
lusikaotsaga tšillihelbeid
poole laimi mahl (ca 1 sl)

Esmalt rösti maapähkleid 130-kraadises ahjus 20 minutit. Need pähklid lähevad salati peale. Pane ka läätsed keema. Sellesse salatisse sobivad tugevamakoelised läätsed – nt mustad või rohelised (aga mitte punased). Läätsed jätsin al dente; keetsin musti läätsesid veidi vähem kui 20 min.

Haki kapsas, porgand ja kurk suupärasteks tükkideks ja aseta kaussi. Rebi ka salatilehed tükkideks ja lisa ka need kaussi. Koori mango, eemalda kivi ja haki viljaliha õhukesteks viiludeks; lisa salatile.

Valmista salatikaste – selleks pane kas köögikombaini või arvestades koguseid, siis pigem saumikseri väikesesse lõiketeraga purustajasse kõik retseptis olevad kastmekomponendid ja vurista ühtlane mass. Lisatav vesi võiks olla vähemalt toasoe või isegi veidi soojem, kuna see teeb kastme vedelamaks ja siidisemaks.

Kurna keedetud läätsed ja loputa need külma veega. Lisa läätsed salatile ning kalla salatile peale vürtsikas maapähklikaste. Pigista lisaks veel veidi laimimahla ja pusita peale röstitud maapähkleid.

Itaaliapärane salat ahjutomatite, grillitud suvikõrvitsate, rukola, pesto ja parmesaniga

Täna jagan ühe imehea salati retsepti, mille nullist tegemine võtab küll ebamõistlikult palju aega, mistõttu ma jaotaks selle salati valmistamise pigem kahte järku – ettevalmistus ja salati kokkupanek.

Ainuüksi ahjutomatite valmistamine võtab aega paar tundi, mistõttu võib need üldse kas eelmisel päeval või siis planeeritult mitu tundi enne salati "vajadust" valmis teha. Ka grillitud suvikõrvitsad ja pesto võib varem valmis teha, kuid kui on aega salati peale kulutada suurusjärk pool tundi, saab need valmis ka vahetult enne söömist.

Sellise salati retsept tekkis mul sügisel Itaalias käies. Ma mitte ei saanud seda salatit kusagil restoranis, vaid ühel hiliselt õhtul, kui me olime juba hotellis tagasi ja ei jaksanud enam kusagile välja sööma minna, ostsin ma kohaliku poe valmistoiduletist röstitud tomateid, grillitud suvikõrvitsaviile, imehead pestot ja miksisin need koos rukola ja paremsaniga salatiks kokku. Olin oma supermarketi-salatiga ülimalt rahul, nautisime seda koos krõbeda Itaalia saiaga ja olin kindel, et sel kummalisel kombel tekkinud retsepti võtan koju kaasa.

Itaalia salat (4-le):
1 pott rukolat (2-3 peotäit)
ca 500 g (tooreste tomatite kaal) ahjus röstitud kirsstomateid
1 väiksem grillitud suvikõrvits
meresoola
musta pipart
ca 70 g parmesani juustu (viilude või tükkidena)
ca 4 sl pestot
head külmpressitud oliiviõli

Pesto:
1 pott basiilikut
ca 1 dl head külmpressitud oliiviõli (pesto jaoks sobib mahedamaitseline õli)
ca 30 g seedermänniseemneid
ca 50 g parmesani juustu
1 väike küüslauguküüs

Soovi korral serveeri salati kõrvale head Itaalia saia (nt ciabatta).

Alusta salati valmistamist tomatite küpsetamisega. Kuna see võtab aega ligi paar tundi, on soovitav tomatid varem (kasvõi eelmisel päeval) valmis küpsetada. Kui juba selline pikk küpsetusprotsess ette võtta, tasub kirsstomateid kohe rohkem küpsetada, sest need sobivad hästi ka näiteks risoto peale või mõnda teise salatisse. Enne ahju panekut lõika kirsstomatid pooleks ning laota ahjuplaadile lõikepind ülevalpool. Õli ega soola pole vaja lisada. Lihtsalt küpseta tomateid madalal temperatuuril (130-140 kraadi) umbes poolteist kuni kaks tundi olenevalt tomatite suurusest. Vahel võib ahjuust lahti teha ja niiskust välja lasta. Tomatid ei tohiks täiesti krimpsu kuivada, vaid neile peaks sisse jääma ka veidi nõtkemat osa.

Ka suvikõrvits on tarvis varem valmis küpsetada, aga see käib loetud minutitega. Selleks on tarvis grillpanni või toagrilli (või ka tavalist grilli). Lõika suvikõrvitsast pikkupidi viilud (ca 0,3-0,5 mm), nirista peale õli ja küpseta suvikõrvitsaviile paarkümmend sekundit mõlemalt poolt. Grillpannil jääb suvikõrvitsa külge vähem õli kui tavalisel pannil ja tekivad ka tumedad grill-triibud.

Järgmisena valmista pesto. Ka pestot tasub teha korraga rohkem, kui vaid need mõned lusikatäied. Pestot saab säilitada purgi sees külmkapis mitu päeva. Pesto jaoks võta pott basiilikut (see väike pott, nagu meil talvel poes müüakse) ning murra see koos vartega (kui need pole puitunud) ja pane lõiketeraga köögikombaini või saumikseri komplekti purustajasse. Rösti mõni minut kuumal pannil või ahjus seedermänniseemneid (ära pruunista, anna vaid kerge jume) ning lisa ka seedermänniseemned köögikombaini. Riivi parmesani juust ja lisa see valmiva pesto hulka, samuti pigista küüslauguküüs läbi küüslaugupressi. Vurista mass ühtlaseks ja nirista ava kaudu vähehaaval pesto hulka mahedamaitseline külmpressitud oliiviõli.

Nüüd on kõik ettevalmistused tehtud ja võib salati kokku laduda. Salati võib teha nii soojade, leigete kui ka külmade suvikõrvitsaviiludega. Mina eelistan selle salati puhul täiesti jahtunud suvikõrvitsaid ja ka ahjutomateid.

Pane serveerimisvaagna alumiseks kihiks rukola salat, seejärel lao grillitud suvikõrvitsaviilud, ahjutomatid ja pane lusikaga mitmesse kohta pestot. Maitsesta vajadusel veel soola ja pipraga (kui ei lisanud suvikõrvitsatele grillimise ajal soola ja pipart) ning nirista salatile külmpressidud oliiviõli. Puista peale parmesanilaaste ning soovi korral võta kõrvale ka head Itaalia saia (nt ciabatta).

Maapähklikastmega Aasia salat

Selle salati värvid ja vitamiinid tulevad minu aiast. Porgandid on septembri lõpuks parajalt prisked, suvikõrvitsa- ja paprikataimed on juba kolmandat kuud tootvas faasis, hilissuvel külvatud redised on valmis, maitseroheline on krõmpsuv ja lopsakas ning viimaseid kurkegi leiab veel peenrast. Kõike seda värsket tahaks süüa ning ühte salatisse need köögiviljad lähevad, millele lisavad Aasiahõngulist maitset maapähklikaste, riisinuudlid ja vürtsikas kanaliha. Kui aga kanaliha välja jätta, on salat koos kastmega täiesti vegan.

Salati valmistamisega seoses tahaksin rääkida veel ühest masinast, mille ma endale muretsenud olen. Puhtalt oma initsiatiivist ja reklaamivabalt. Spiraalitaja, kui sellele püüda eestikeelne nimetus anda. Tegu on mitteelektrilise, mehaaniliselt töötava masinaga, millega saab spiraalitada pikki ja sirgeid köögivilju neid läbi riivi vändates. Tulemuseks on pikad ja peenikesed ribad, mida saab süüa kas toorena või lisada vokkidesse või mõnda toitu, mis vaid lühikest kuumust vajab.

Ma natuke kahtlesin ka, kas sellist masinat tasub osta. Neid masinaid on mul juba omajagu. Kahtlust süvendas asjaolu, et see masin on plastmassist ja ei tundu väga töökindel (kas nt kõva porgandiga jänni ei jää – kogemus näitab, et mitte). Maksab olenevalt firmast ca 20 - 35€, mis pole küll kallis, aga see on järjekordselt üks ese, mis kusagile mahutada tuleb.

Aga köögiviljaspagette tahtsin ikka väga saada praeguseks olen jõudnud järeldusele, et see on ikka üks hea abivahend köögis. Teen sellega köögivilju salatite sisse, samuti kevadrullide täidiseks. Hästi populaarsed on suvikõrvitsaspagetid, mis näevad välja nagu tavalised spagetid, ainult on tehtud suvikõrvitsast. Olen neid suvikõrvitsaspagette miksinud tavaliste spagettidega, lisaks kreemjas kukeseenekaste, samuti vokkinud neid seesamiõliga ja krevettidega. Suvikõrvitsaspagetid lisavad tavalisele pastale mõnusat krõmpsuvat tekstuuri (vaid väga vähe kuumust vajavad), vähendavad sissesöödavat nisujahukogust ja annavad ka õrna maitsenüansi. Võimaldavad isegi suvikõrvitsapõlguritele (heal eesmärgi) tünga teha.

Spiraalitaja olemasolu pole aga kindlasti eeltingimuseks, et sellist salatit teha. Sellega on küll lihtsam, kuid viilutada saab ka juurviljakoorijaga või lihtsalt noaga. Väiksemaid köögivilju, nagu näiteks redis või seest tühja vilja, nagu paprika, selle masinaga spiraalitada ei saagi.

Aasia salat (2-le):
1 keskmine porgand
1 väike (ca 100 g) suvikõrvits
5 redist
pool paprikat
1 lühike kurk
punt rukolat ja koriandrit
ca 1/3 tšillipipart (oleneb tšillipipra suurusest ja tšilli teravusest)
ca 50 g peenikesi riisinuudleid (kuivaine kaal)

Maapähklikaste:
2 kuhjaga sl maapähklivõid
1 sl laimimahla
¼  küüslauguküünt
pöidlaküüne suurune tükk ingverit
1 tl kalakastet
1 sl sojakastet
3 sl kookoskoort
3 sl vett

Vürtsikas kanaliha:
(maapähkli) õli praadimiseks
1 broileri rinnafilee
1 küüslauguküüs
ca 1 cm jupp ingverit
tšillit (taluvuse järgi)
1 tl kalakastet
2 sl sojakastet
meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart

Koori porgand ja kurk. Viiluta porgand ja suvikõrvits kas spiraalitajaga või tõmba juurviljakoorijaga õhukesed laastud. Viiluta ka paprika, kurk, redis ja tšilli. Tõsta kõik tükeldatud köögiviljad laiapõhjalisse kaussi. Lisa ka punt rukolat ja koriandrilehti.

Aja vesi keema ning kalla see riisinuudlitele (sobivad ka oanuudlid). Riisinuudleid ei keedeta (lähevad katki), vaid hoitakse 3-4 minutit kuumas vees. Jahuta nuudlid jooksva külma veega ja kurna. Lisa ka nuudlid salatile.

Valmista maapähklikaste. Seda on kõige parem teha kas saumikseriga või saumikseri lisaks oleva väikese purustajaga (minivorm köögikombainist). Pane maapähklivõi, laimimahl, kalakaste, sojakaste, kookoskoor ja vesi ühte anumasse, pressi küüslauguküüs ja ingver läbi küüslaugupressi ning lisa samasse. Jahvata mass ühtlaseks. Vajadusel lisa veel veidi vett või kookoskoort, et kaste oleks kreemja tekstuuriga.

Viimasena valmista kanaliha. Viiluta broileri rinnafileest võimalikult õhukesed viilud. Tükelda tšilli ning pressi küüslauguküüs ja ingver läbi küüslaugupressi. Kuumuta pann, lisa pannile (maapähkli)õli ja prae broilerifileed, kuni lihale hakkab kerge jume tekkima. Lisa pannile tšilli, küüslauk ja ingver ning sojakaste ja kalakaste. Lisa maitseks ka soola ja pipart. Kuumuta veel umbes minuti ja lisa ka liha salatikaussi. Viimasena nirista salatile maapähklikaste.

Lõhesalat soolakurgi ja tillipestoga

Lõhesalatid erineval kujul on minu arvates imehead. Blogis on ka juba mitmeid retsepte lõhesalatitest, aga seekord sündis midagi hoopis uut, mis vajab talletamist. Mulle maitsevad lõhesalatid otse grillilt tulnud lõhefileega, aga ka varem valmis grillitud lõhefileega, mis on maha jahtunud. Vahel grillimegi spetsiaalselt rohkem kala, et külma lõhe jääks järgmise päeva salatisse.

Selles salatis on kasutatud just varem valmis küpsetatud lõhe ja ka soolakurgid pärinevad eelmisest päevast. Soovitan salatisse panna just 1-päeva kurgid, millel veel hapu maitse ei hakka tekkima. Kui lõhesalat soolakurgi ja tillipestoga kohe isutama hakkab, tuleb kurkide valmimisaja tõttu oodata ilmselt homseni. Või tasub kiiresti turult läbi hüpata ja juba päeva soolvees olnud kurgid osta. Olen üsna kindel, et sama salatiga sobiks ka otse grillilt tulnud lõhefilee. Lõhefileed grillin sageli toagrilliga – on lihtsam, kiirem ja (naistele) jõukohasem.

Salat sisaldab vaid häid rasvu (kala ja oliiviõli) ning tillipesto on rikas raua ja C-vitamiini poolest.

Tillipesto (4-le):
ca 20 g tilli
20 g mandleid
20 g oliiviõli
30 g parmesani juustu

Lõhesalat (4-le):
punt salatilehti
4-6 ühepäeva soolakurki
2 tl röstitud seesamiseemneid
oliiviõli
tillipestot
ca 300-400 g lõhefileed

Salati valmistamise eelduseks on, et soolakurgid ning grillitud lõhefilee on juba olemas. Tillipesto valmib kiiresti. Selleks rösti mandleid kas pannil (ilma rasvaineta) või ahjus ca 5 minutit. Jahuta mandlid ja purusta need köögikombainis, lisa purustajasse ka till ja parmesani juust ning jahvata ühtlane mass. Nirista pesto hulka oliiviõli kuni mass muutub kreemjaks.

Salati võib valmistada igale sööjale oma kaussi, aga ka ühele suurele vaagnale, kust igaüks saab salatit tõsta. Pane kausi põhja salatilehed, lõika soolakurgist õhukesed pikkupidised viilud ning laota need salatilehtedele. Tõsta salatile grillitud lõhefilee tükid ning pane lusikaga väikesed tillipesto tupsukesed. Maitsesta salat röstitud seesamiseemnetega. Salatikastmeks ongi tillipesto, mille sees on ka oliiviõli, aga vajadusel võid veidi õli salatile juurde niristada.

Karulaugusalat ahjupaprika ja suitsukanaga

Karulauk on üks esimesi kevadisi kodumaised taimi, mis turgutab keha ja elavdab maitsemeeli. Küüslaugumekiga noored lehed sobivad nii pestoks kui ka salati sisse. Ahjupaprika annab salatile maitsesügavust ja avokaado kreemjat tekstuuri.

Täisväärtuslik toit peaks meile pakkuma piisavalt vitamiine ja mineraalaineid, mis tagavad hea tervise ja enesetunde. Lisaks ohtrale C-vitamiinile sisaldab karulaugusalat ahjupaprika ja suitsukanaga arvestatava koguse magneesiumit, kaaliumit ja väävlit.

Magneesium on vajalik süsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalseks ainevahetuseks. Piisav kogus kaaliumi tagab happe-aluse tasakaalu veres. Väävlit vajab organism aga valkude ja ensüümide toimimiseks ning luude jaoks.

Vaja läheb (2-le):
suur peotäis karulauku
ca 15 kirsstomatit
2 avokaadot
ca 200 g suitsukana (kintsuliha, nahk eemaldatud)
2 ahjus röstitud paprikat
meresoola
värskelt purustatud musta pipart
oliiviõli
palsamiäädikat

Esmalt valmista ahjus röstitud paprika. Selle võib teha valmis ka eelmisel päeval (säilib õliga kaetult jahedas kohas mitu päeva). Lõika paprikad kolmeks tükiks, eemalda saba ja seemned ning aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile lõikepind allapoole. Küpseta paprikaid 200-kraadises ahjus ca 40 minutit, kuni paprika nahk hakkab pealt pruunistuma. Võta plaat ahjust välja ning aseta paprikate peale foolium – see aitab paprika nahka kergemini kätte saada. Kui paprikad on käesoojad, eemalda neilt nahk. Lisa paprikad kohe salatile või säilita suletud purgis kergelt oliiviõliga kaetuna (võib lisada ka soola ja pipart).

Salati jaoks haki karulaugulehed, lõika kirsstomatid olenevalt suurusest pooleks või neljaks. Eemalda avokaadolt koor ja kivi ning viiluta viljaliha. Suitsukanalt on soovitav eemaldada nahk, et mitte tarbida üleliigset rasva. Lõika kana kintsuliha viiludeks. Lõika ka ahjupaprika suupärasteks tükkideks. Tõsta kõik salatikomponendid kaussi, puista peale soola, jahvata pipart ning nirista veidi oliiviõli ja tilk palsamiäädikat. Sega salat läbi ning tõsta serveerimiseks puhtasse kaussi või taldrikule.

Retsept ilmus ka tervisliktoitumine.ee lehel

Tomati-avokaadosalat küüslauguga

Jagan ühe viimase aja lemmikuima salati retsepti, millest praegu vaimustuses olen ja mida üsna sageli valmistan. Salatis on vaid kaks põhikomponenti – tomat ja avokaado, maitseks lisan aga juurde küüslauku, mis annab salatile teravust. Praegu on avokaadod parimas olekus, tomatitest aga eelistan kirsstomateid, milles on rohkem maitset. Tomatite maitset annab intensiivistada koos soolaga sõelal nõrutamine.

Vaja läheb:
1 küps avokaado
ca 12 kirsstomatit
1 väike küüslauguküüs
ca 1/3 tl meresoola
musta pipart
külmpressitud oliiviõli

Lõika kirsstomatid pooleks, pane sõelale ning puista peale ca 1/3 teelusikatäit meresoola. Sega tomatid soolaga läbi ja jäta sõelale nõrguma. Selline meetod jäi mulle silma ühest Jamie Oliveri raamatust ning mul on selle salati esialgne kuju ka blogis olemas. Kogu sool ei jää tomatite külge, vaid nõrgub osaliselt koos tomatimahlaga välja ning muudab tomatid maitseküllasemaks. Eriti hea on seda meetodit kasutada talviste tomatite puhul. Jäta tomatid sõelale nõrguma ca 10ks minutiks.

Samal ajal poolita avokaado, eemalda seeme, lõika noaga viljaliha sisse risti rästi lõiked ning urgitse viljaliha lusikaga koore seest välja. Pressi küüslauguküüs läbi küüslaugupressi. Pane kaussi nõrgunud tomatid, avokaado ja küüslauk, maitsesta värskelt jahvatatud pipraga ning nirista salatisse ka külmpressitud oliiviõli. Sega salat läbi ja serveeri kas liha või kala juurde.

Röstitud peet kinoa ja feta juustuga

Vahel tundub pärast nädalavahetust, et tahaks midagi kergemat, midagi ilma lihata ja väherasvast. Mõte liigub köögiviljade peale.

Meie aias on juurviljad veel peenras, et need püsiks kauem krõmpsud ja värsked. Lippan õue ja toon ühe jääkülma peedi, et see ahjus ära röstida. Plaanin teha röstitud peeti, millele lisan kinoad ja feta juustu. Kuna sellest valmib külm toit, mille peal on õlikaste, käsitlen seda salatina.

Vaja läheb (2-le):
2 keskmist peeti
ca 50 g kinoad (kuivaine kaal)
ca 50-70 g feta juustu
värsket pune
oliiviõli
palsamiäädikat või “Naršarab” granaatõunakontsentraati
meresoola (helvestena)
värskelt jahvatatud musta pipart

Lõika peedist õhukesed viilud, piserda peale oliiviõli ning puista peediviiludele soolahelbeid. Rösti peete 160-kraadises ahjus ca pool tundi. Jahuta peediviilud.

Keeda kinoa vähese veega ja jäta kinoa al dente. Kinoa kõvadus varieerub ning sellest sõltub ka keetmisaeg. On oluline, et salati jaoks jääks kinoa kindlasti al dente ehk seda ei tohi liiga pehmeks keeta. Reeglina on punane kinoa kõvem ja vajab pikemat keemiseaega, kuid vahel on ka kollane kinoa üsna kõva (äkki on erinevad sordid, kuigi näevad välja samasugused). Silma järgi on toorel kujul raske hinnata, kaua kinoa keetmiseks aega kulub, seega tasub kinoad aeg-ajalt maitsta. Jahuta keedetud kinoa.

Tõsta taldrikule röstitud peediviilud, kinoa ja feta juust. Puista peale väikeseid pune lehekesi ning jahvata musta pipart. Nirista salatile ka oliiviõli ning palsamiäädikat (või “Naršarab” granaatõunakontsentraati).

Soe suvikõrvitsasalat vürtsikate krevettidega

Tõenäoliselt kõik, kellel on kodus mõni suvikõrvitsataim, “võitlevad” praegu suvikõrvitsauputusega, kuna isegi üksainus taim suudab vilju produtseerida sellisel kiirusel, et raske on nende tarbimisega sammu pidada. Eriti, kui meespere suvikõrvitsaid toiduks ei tunnista. Ma ei tea, mis teema meestel nende suvikõrvitsatega on või vastupidu vaadates – ehk ei mõista mehed, mis teema naistel nende suvikõrvitsatega on, et nad neid neid terve suvelõpu söövad.

Nii need suvikõrvitsad sirguvad; iga paari päeva tagant uus.

Suvikõrvitsa vilju tasub korjata siis, kui need on veel peenikesed ning ca 20 cm pikkused, siis on nende maitseomadused ka kõige paremad ning seemned pole sees veel jõudnud suureks kasvada. Olen märganud, et ka pelgalt ühe ööga võib suvikõrvits kasvada nii palju, et alamõõdulisest suvikõrvitsast võib järgmiseks päevaks sirguda juba veidi liiga jäme isend. Üldiselt olen aga sel aastal suutnud oma suvikõrvitsakasvatust pidevalt seirata ja nende kasvu pidurdada puhtalt sellega, et korjan nad väiksena ära, aga jätan viljad terrassile varjulisse kohta õuetemperatuurile. Säilivad ilusti ja ei närtsi.

Sellised õhukesed laastud saab suvikõrvitsast juurviljakoorijaga.

Meie pere suvetoidu klassika on hakkliha-juustukattega suvikõrvitsad (neid püüan ka teha ikka pigem väikeste suvikõrvitsatega) ning neid söövad osaliselt isegi meie pere mehed. Vahel aga tahaks midagi uut, midagi kerget ja kiiret, kui jooksen päeval aia ja toa vahet. Küüslauk-tšilli-petersell on kindel ja toimiv maitsekombinatsioon krevettidele, aga proovin seda ka suvikõrvitsaga ning liidan sinna juurde need samad vürtsikad krevetid. Ei mingit saia krevettide juurde, lihtsalt suvikõrvits. Kes toidugruppide järgi dieeti peab, siis puhtalt paleo. Nimetagem seda siis soojaks salatiks või vokiroaks, aga roa olemus jääb ikka samaks – kiirelt kuumust näinud vürtsikad krevetid ja suvikõrvits.

Vaja läheb (2-le):
1 väike suvikõrvits (ca 20 cm pikkune)
ca 20 tiigerkrevetti
2 küüslauguküünt
1 tšillikaun (sõltuvalt tšilli tugevusest võid kogust vähendada)
punt peterselli
võid ja/või oliiviõli praadimiseks
meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart

Viiluta suvikõrvits juurviljakoorijaga õhukesteks laastudeks. Haki tšilli, küüslauk ja petersell peenikeseks. Puhasta krevetid või kui kasutad sügavkülmutatud puhastatud krevette, siis sulata need.

Kuumuta pann, lisa pannile kas vaid oliiviõli või oliiviõli ja killuke võid, lisa 2/3 küüslaugu ja tšilli kogusest ning kohe ka krevetid. Prae paar minutit, sega, puista peale meresoola ja jahvata värsket pipart ning viimasena lisa 2/3 peterselli kogusest. Tõsta krevetid kaussi. Samale pannile nirista veel veidi oliiviõli (kui pann on liiga kuivaks jäänud), lisa ülejäänud tšilli ja küüslauk ning tõsta pannile suvikõrvitsalaastud. Sega suvikõrvitsalaaste kuumal pannil mitte kauem kui 1 minut, maitsesta soola, pipra ja peteselliga ning tõsta serveerimisnõudesse. Suvikõrvits ei tohi jääda liiga löts, vaid peab säilitama kergelt pringi oleku. Kuna kuumana suvikõrvits nö küpseb edasi, eemalda see pannilt pigem varem kui hiljem. Suvikõrvitsa peale tõsta vürtsikad krevetid. Naudi soojalt.

Kreeka salat

Olen praegu täielikult Kreeka salati lainel, kuna põhiline tooraine tuleb enda aiast ja kasvuhoonest – kõik see on nii värske ja maitsev! Just hea tooraine teebki Kreeka salati imeliseks. Ma ei väsi kiitmast enda kasvatatud kasvuhoonetomatite maitset. See pikk ettevalmistusaeg, mis algas juba märtsi lõpus, on lõpuks ära tasunud (kindlasti mitte rahaliselt, ikka emotsionaalselt) ja kasvuhoonest saab noppida eri värvuse, suuruse ja mahlasusega tomateid. Kui meenutan varasemaid aastaid, siis juuli lõpus olen teinud juba korralikku kogust tomateid talveks sisse; sel külmal suvel aga hakkasid juuli lõpus tulema esimesed tomatid võileiva peale ja sel nädalal jagub neid juba ka salatiks. Kurgid on ka pärast pikka kiratsemist hoo sisse saanud ja tundub, et ühe ööga kasvab sõrmejämedusest kurgist täisküps kurk. Paprikataimed on sel aastal aga hiigelmõõtudes.

Lisaks olen vaimustuses sellest, et õppisin hiljuti sööma toorest (kuumtöötlemata) sibulat. Ja mulle kohe tõeliselt maitseb sibul Kreeka salatis koos krõmpsuva kurgi ja paprika ning mahlase tomatiga.

Minu lemmik salatikaste praegusel ajal on külmpressitud oliiviõli, valge veini äädika (või sidrunimahla) ja täisterasinepi kooslus. Lisaks veidi suhkruroosiirupit, et tasakaalustada hapusust. Kasutan seda kastet erinevate salatite juures ja väga hea on see ka Kreeka salatiga.

Vaja läheb (2-le):
1-2 keskmist lihatomatit
peotäis (erinevat värvi) kirsstomateid
3 lühikest kurki
1 punane sibul
½ paprikat
näpuotsaga meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart
150-200 g Feta juustu
(lisa soovi korral ka häid oliive)

Täisterasinepiga salatikaste:
3 sl külmpressitud oliiviõli
1 sl valge veini äädikat või sidrunimahla
½ tl täisterasinepit (sinepiseemned pole purustatud)
1 tl Dansukkeri suhkruroo siirupit

Viiluta tomat, kurk ja paprika ning pane need laiapõhjalisse kaussi. Punane sibul viiluta kas õhukesteks viiludeks või tõmba sellest juurviljakoorijaga õhukesed laastud (sibul hoia kahvli otsas, nii ei vigasta sõrmi), lisa ka see salatile. Tükelda Feta juust ja lisa see salati peale. Jahvata salatile värskelt musta pipart ning puista vaid õige veidi soola (Feta juust on soolane).

Sega kokku salatikaste – kalla väikesesse purki vajalik kogus külmpressitud oliiviõli, valge veini äädikat (või sidrunimahla), täisterasinepit ja suhkruroo siirupit. Sulge purk kaanega ning loksuta salatikaste ühtlaselt kreemjaks. Nirista salatikaste salatile.

Retsept valmis koostöös Dansukkeriga.

Aasiapärane salat veiselihaga

Lihaveise esiselja tükk on lõigatud kaela ja antrekoodi vahelt (vaata lõikusskeemi). See on suhteliselt pehme koega liha ja ei vaja pikalt küpsetamist. Liivimaa Lihaveis pakendab esiselja tükid umbes 1 kg suurustena ning tükkide struktuur võib olla erinev. Kui ma esiselja tüki pakendist välja võtsin ja sellele peale vaatasin, tundus mulle, et selles tükis on kahte erinevat tüüpi liha – üks osa on hästi taine ja ilma kelmeta, teine veidi rasvasem. Kohe tundus, et sellest saab kaks erinevat toitu.

Õrnema ja taisema poole lõikasin õhukesteks viiludeks ning plaanisin sellest teha kiire küpsetamisega lisandi salatile. Rasvasemalt poolelt lõikasin välja kelmed (need peaks alati enne söömist lihalt eemaldama) ning lõikasin liha väikesteks tükkideks, hautasin madala kuumusel ca veerand tundi ja kasutasin liha plovis. Plovi valmistan ma sealiha asemel ikka aeg-ajalt veiselihast; varem olen kasutanud plovi valmistamiseks lihaveise potiprae tükki, mis vajab aga veidi kauem hautamist. Plovi retsepti leiab varasemast blogipostitusest, nüüd aga jagan ühe uue salati retsepti. Seekord olen salatile lähenenud pisut teistmoodi – tegu pole traditsioonilise toorsalatiga, vaid enamik komponente on kergelt kuumtöödeldud ja seejärel maha jahutatud. Aasiapärase hõngu annab salatile tšilli-ingveri-laimimahla kombinatsioon.

Vokitud veiseliha salati juurde (3-4-le):
ca 300-400 g tükk lihaveise esiseljast
praadimiseks oliiviõli
värskelt jahvatatud musta pipart
tšillit (maitse järgi)
ca 1 cm jupp ingverit

Lõika veiselihast imeõhukesed viilud. Tükelda tšilli ja ingver peenikeseks (ingveri võib ka riivida).  Kuumuta (vokk)pann, nirista pannile õli ning prae lihatükke pidevalt segades max 5 minutit. Vahepeal maitsesta liha musta pipra, tšilli ja ingveriga ning niisuta sojakastmega (arvesta, et sojakaste on soolane ning eraldi soola pole lihale seetõttu vaja). Jahuta liha.

Salat:
1 väiksem brokoli
1 punane paprika
1 kollane paprika
oliiviõli
2 küüslauguküünt
meresoola
kaks peotäit rukola salatit
1 punane sibul

Alusta salati valmistamist brokoli ja paprika kuumtöötlemisega. Kuumtöötlemise eesmärgiks on tuua neis viljades esile rohkem maitset. Aga vilju ehmatan kuumusega vaid korraks, et need säilitaks oma krõmpsu tekstuuri ega kaotaks vitamiine. Eralda brokoli õisikuteks ja viiluta nii punane kui kollane paprika. Tükelda küüslauk väikesteks tükkideks. Kuumuta pann, nirista pannile oliiviõli, lisa küüslauk ning kohe ka paprika. Sega pidevalt; ja kui paprika juba säriseb, lisa ka brokoli, maitsesta vähese soolaga. Piisab kõigest 1-minutilisest kuumutamisest; seejärel jahuta viljad maha.

Samal ajal valmista salatikaste – selleks pane kõik salatikastme komponendid kaanega suletavasse purki (tšilli ja ingver haki peenikeseks) ja loksuta segamini.

Salatikaste:
1 laimi mahl
külmpressitud oliiviõli (2x rohkem kui laimimahla)
ca 2 tl (vedelat) mett
1 sl sojakastet
tšillit
ingverit

Nüüd on salati jaoks kõik eeltööd tehtud ja saab asuda salatit kokku segama. Pane kaussi rukolalehed, õhukeselt viilutatud punane sibul (sibulat saab hästi õhukeselt viilutada juurviljakoorijaga, kui panna sibul kahvli otsa ja selle küljest tükke kaapida), jahutatud paprikaviilud ja brokoliõisikud ning kalla peale salatikaste. Sega salat läbi ja viimasena lisa liha. Tõsta salat serveerimiseks taldrikule või kaussi.

Postitus valmis koostöös Liivimaa Lihaveisega.

Seesamimaitseline porgandisalat

Juba mõnda aega leiab kaubandusest selle aasta noori porgandeid. Neid tahaks just toorelt süüa ning porgandisalat on selleks üks hea võimalus. Tänane salatisoovitus on taas veidi aasiahõnguline, kuna sisaldab röstitud seesamiseemnetest valmistatud õli, mis on üks tüüpiline “aasia maitse”. Salat sobib hästi liha kõrvale, aga ka lihtsalt eraldiseisva toiduna vahepalana söömiseks.

Mina kasutan röstitud seesamiseemnetest valmistatud õli lisaks salatitele ka vokkides; see sobib enamikele aedviljadele põnevat maitsenüanssi andma. Röstitud seesami õli on hoopis teise maitsega kui külmpressitud seesamiõli ning pole seetõttu asendatav millegi muuga. Röstitud seesamiseemne intensiivse maitse tõttu kulub seda õli väga vähe ning ühest pudelist jätkub pikaks ajaks.

Vaja läheb (2-le):
2 keskmise suurusega porgandit
2 tl seedermänniseemneid
1 tl musti seesamiseemneid
1 tl heledaid seesamiseemneid

Kaste:
poole laimi mahl
1 tl röstitud seesami õli (spetsiifiline maitse, erineb külmpressitud seesamiõlist oluliselt)
1 tl sojakastet
1 tl demerara suhkrut

Tee porgandist sakilise juurviljakoorijaga peened ribad. Mõne toidu juures mõjutab toidu kuju ja tekstuur oluliselt ka maitset ja toidu tunnetamist, selle toidu juures on olulised pikad ja peened porgandiribad. Kui sellist kodus pole, võib häda pärast kasutada ka jämedat riivi, aga samas tasub selline viilutaja muretseda, kuna mitmetes salatites annavad pikad ribad hoopis teise nüansi.

Seejärel rösti seedermänniseemneid 180-kraadises ahjus ca 4 minutit, seesamiseemnetele piisab paarist minutist. Röstimise võib teha ka panni peal (ilma rasvaineta).

Sega kokku salatikaste – pigista väikesesse purki või spetsiaalsesse salatisegajasse poole laimi mahl, kalla röstitud seesami õli ja sojakaste ning lisa ka suhkur. Pane purgile kaas peale ning loksuta salatikaste ühtlaseks. Kalla kaste salatile, sega salat läbi ning puista peale röstitud seesamiseemneid ja seedermänniseemneid.

Postitus sündis koostöös Gemoss Eestiga. Gemoss asub Sikupillli Prisma kõrval ning on peamiselt restoranidele ja hotellidele mõeldud hulgiladu, kust saab nii toidunõusid kui ka toituaineid. Sinna on oodatud ka erakliendid, mingit kliendikaarti pole tarvis kassas esitada. Gemossis on meeletult lai lauanõude valik, eriline rõhk on just valgetel nõudel. Mulle tundub, et sealt leiab absoluutselt kõike, mida köögis võiks vaja minna. Kindlasti leiab sealt ka juurviljaviilutaja, mida postituses mainin; ka see armas kauss pildil on samast kauplusest pärit.

Mulle meeldis Gemossis lahtiste kuivatatud puuviljade ja seemnete-pähklite valik, mida saab just enda jaoks sobiva koguse osta kaalukaubana. Ma pole nii häid kuivatatud ananassirõngaid veel kusagilt saanud (need on magusad, veidi nätsked, maitse omandanud ananassi enda mahlast, säilitusaineid ja suhkrut pole lisatud). Lahtiselt sai osta ka kahes suuruses seedermänniseemneid, mida mujal sellisel kujul pole tähele pannud.

Karulaugusalat Feta juustu ja röstitud paprikaga

Ka sel aastal õnnestus mul endal Põhjarannikul karulauku korjamas käia. Korjasin korraga kohe suurema koguse, et jätkuks mitmeks toiduks. Karulauk säilib hästi külmkapis, kui on keeratud niiskesse rätikusse (mitte vaid varred, vaid kõik lehed on rätiku sees).

Olen valmistanud karulaugust juba iga-aastaselt kohustuslikku pestot - see on lihtsalt võrratult hea. Kui karulaugupesto segada pastaga, söövad seda toitu väga hea meelega ka lapsed, olgugi, et see on tugevalt küüslaugune. Uus avastus on sel aastal karulauguga määrdejuust, mille valmistasin sõira põhimõttel, aga lasin juustumassil nõrguda vaid õige natuke, lisasin veidi rohkem võid ning sellest valmis ideaalselt kreemjas määrdejuust. Sinna juurde tõin Muhu pagaritest sooja leiba. Appi, kui hea!

Ja loomulikult on meil menüüs erinevad salatid karulauguga. Mulle hakkas meeldima kooslus karulauk, röstitud paprika ja Feta juust. Lisaks karulaugule lisasin salatile ka nurmenukulehti, mida tõin hommikuselt jooksuringilt. Ema on mulle lapsest peale rääkinud, et kevadel tuleb nurmenukulehti süüa, kuna need sisaldavad palju vitamiine. Mäletan end lapsena neid korjamas teel koolist koju. Minu koolitee kulges läbi Toila Oru pargi ning kevadeti oli looduses alati palju avastamist. Kuigi nurmenukulehed on üsna mõrkja maitsega, pistsin ma ka lapsena mõne lehekese suhu ja närisin nina kirtsutades ära. Kui nurmenukulehed aga salatile lisada, ei ole mõrkjat maitset tunda.

Karulaugusalat (3-4-le):
punt karulauku
ca 2 cm pikkuseid nurmenukulehti ja kaunistuseks õisi
3 avokaadot
ca 10 redist
ca 2-3 röstitud paprikat (vaata valmistamisõpetust siit)
10 kirsstomatit
ca 150 g Feta juustu (salat on hea ka sinises pakis Feta juustu sarnase Fitaki juustuga)
värskelt jahvatatud musta pipart

Salatikaste:

3 osa oliiviõli

1 osa sidrunimahla
maitse järgi Dansukkeri suhkruroo siirupit

Haki karulauk peenikesteks ribadeks ning laota taldrikule, lisa ka nurmenukulehed. Viiluta redised, tomatid ja avokaado ning lisa ka need salatile. Tõsta salatile röstitud ja maitsestatud paprikaviilud (retsept siin) ning poolitatud kirsstomatid. Lisa salatile ka Feta juust või sobib ka Feta juustu sarnane soolane lehmapiimast valmistatud Fitaki juust. Jahvata salatile veskist musta pipart. Soola pole tarvis lisada, kuna juust on päris soolane. Kaunista salat nurmenukuõitega.

Pane väikesesse purki oliiviõli, sidrunimahl ja maitseks veidi suhkruroo siirupit ning loksuta salatikaste ühtlaseks ja kalla salatile. Minule meeldib salatikastmetes kasutada maitsete tasakaalustamiseks alati ka midagi magusat. Üks lemmikutest on Dansukkeri suhkruroo siirup, mis on valmistatud demerara suhkrust ning selle vedela konsistentsi tõttu ühtlustub hästi salatikastmega. Suhkruroo siirup on käepärases väikeses pudelis ning seda on mugav kasutada. 

Retsept valmis koostöös Dansukkeriga. Vaata ka teisi retsepte D-kokaraamatust.