Laupäev, 30. august 2014

Restoran Horisont – fine dining Tallinna taevapiiril


Alates 2009. aastast on Eesti parimate restoranide seas figureerinud restoran Horisont. Restoran asub Swissôtel’i 30. korrusel, mis on Tallinna kontekstis täiesti teine mõõde. Kõrge ja kauge ning ei tule tänaval liikudes isegi meelde. Või on ehk kõhklused – on üldse 5 tärni hotelli restoran avatud külalisele, kes hotellis ei peatu? On, teid oodatakse.

Autoga tulles on mugav parkida Tartu mnt aluses parklas, kust saab liftiga otse Swissôtel’i fuajeesse. Sealt viib teine lift maja 30. korrusele, kus asuvad nii baar kui restoran Horisont. Siit avaneb parim vaade Tallinnale (teletorn on keskusest veidi liiga eemal). Eelmised korrad, kui Horisondis käinud olen, olen näinud tuledesäras linna. Praegu, suve lõpul, on õhtusöögi ajal veel valge ning linn paistab päikesepaistes oma täies ilus. Kindlasti on siit ülevalt põnev vaadata ka vihmast ja tormist ilma, olles nagu kõige selle keskel, samas nii kaitstud ja soojas kohas.




Tallinn tundub ülaltpoolt vaadates väga väike. Millegipärast ei tunne ma end Eestis viibivat, kuigi all on tuttav linn. Ehk seetõttu, et Tallinnas ma kõrghoonetesse (nimetame neid Eesti kontekstis nii) tavaliselt ei satu. Linna ülaltpoolt vaated ja sellega kaasnevad emotsioonid on pärit erinevatelt reisidelt. Kuigi linnad, mida olen kõrghoonetest näinud, on oluliselt suuremad. Kõrgeim restoran, kus söönud, lausa 46 korrust kõrgemal kui siinne Horisont.

Horisont on moodne ja luksuslik fine dinig restoran. Mulle tundub, et otse tänavalt siia sisse astuda oleks pisut kohatu. Ikka paned korralikult riidesse, tuled tähistama mõnda olulist sündmust, nautima head sööki, imelist vaadet ja kaaslas(t)e seltskonda. Kõrvallauas istub perekond umbes 5-aastase tüdrukuga, viksilt ja viisakalt riides, püsib lauas ning ei räägi kõva häälega. Kuigi võiks eeldada, et lapsed pole fine dining restoranis oodatud, Horisont piiranguid ei sea. Lastele spetsiaalselt lastemenüüd siiski ei pakuta.  


Restorani peakokaks on vaid 29-aastane Marko Sõmer, kellel töökogemust mitmetest Eesti ja välismaa nimekatest restoranidest. Menüü paistab esmapilgul üsna klassikaline ja turvaline valik rahvusvahelisele hotelliketile – Eesti pole siin ei tooraine ega toitude valikus kuidagi esindatud. Põhiroogadest leiab laialt levinud veisefilee, pardirinna, maisikana, tallekarree – jääb vaid küsimus, kuidas need teostatud on. Seevastu eelroogade menüü tundub oluliselt põnevam – nt härjasaba ravioli, krabi cannelloni, meriärn, vutirind. Lisaks a la carte menüüle on restoranil ka iga kuu uuenev 6-käiguline maitsmismenüü (65 €/inimene). Meie otsustame maitsmismenüü kasuks, et saada koka pakutavast head ülevaadet. Maitsmismenüü juurde on kokku pandud ka iga toidu juurde sobivad veinid, samuti jagab sommeljee veinisoovitust a la carte menüüst tellitud toitude kõrvale. Teenindus on asjatundlik, reserveeritud – kohane fine dining restoranile.
Baguette, must leib, hummus, Prantsuse või soolaga, tomatipesto
Koka tervitusamps - lõhe, vutimuna, tillikaste

Suitsutatud part, datli ja kohvi püree, rabarber, aplesin 
Vutirind, artišokk, magus sibul, naturaalne leem (minu lemmik kogu maitsmismenüüst)

Kammeljas, wonton mereandidega, mustjuur koorekastmes, moules mariniére emulsioon


Laimi-ananassi sorbett


Röstitud veisefilee, seller, tomat, must küüslauk, naturaalne leem


Valge šokolaadi parfee, granadilli moos, maasikageel
Kuuekäigulise menüü (koos koka tervitusampsuga isegi 7-käigulise) lõpus ei tunne end liiga täissöönuna. Toitude kogused on väikesed ning on arvestatud, et inimene jõuaks kõike maitsta. Pealegi on söömine toimunud aeglaselt, umbes kahe tunni jookusul.

Fotoaparaati kaasas polnud, pildid on tehtud iPhone 4s-ga.

Kutsujaks oli sel korral Swissôtel Tallinn.