Kõrvitsapidu ja kaeraküpsised kõrvitsaga

Meie pere neljas ja kõige noorem liige sai möödunud nädalal 6-kuuseks. On aeg teha tutvust esimeste maitsetega tahke toidu maailmast. Sümboolselt Hugo poole-aastase sünnipäeva puhul lõikasin lahti Hugo vanaema kasvatatud kõrvitsa, mida hoidsin alles spetsiaalselt tema jaoks. Tõsi, kui ikka suur kõrvits lahti lõigata, tuleb ka ise hulk kõrvitsaretsepte välja otsida.

Tutvumine esimese toiduga

Katsetan Hugoga toidu püreestamise asemel baby led weaning metoodikat, mille järgi laps õpib tahket toitu tükkidena ISE sööma.

Esimeste päevade põhjal tundub, et ise söömine pakub Hugole huvi.

Poja sünnipäeva tähistasime kõrvitsapeoga - kõrvits oli läbiv toiduaine nii soolastes kui magusates roogades, mida sel päeval lauale panin. Kõrvitsarisoto on oma tuntud headuses, magusaks aga avastasin nami-namist kõrvitsaküpsised (ilma munata), mis hakkasid nii väga maitsema, et olen neid juba kolm korda järjest küpsetanud. Kohandasin retsepti veidi tervislikumaks - nisujahu asendasin osaliselt täistera kaerajahuga - just seetõttu meenutavad need küpsised vanu häid kaeraküpsiseid. Kõrvits küpsistes olulist maitset ei anna (järgi proovitud - söövad ka need, kes muidu kõrvitsat suu sisse ei pane), kõrvitsapüree täidab pigem sidusaine rolli.

Kaeraküpsised kõrvitsaga:
100 g võid
150 g heledat muscvado suhkrut
200 g keedetud ja püreestatud kõrvitsat
1 tl vanilliekstrakti (leidsin Marks & Spencerist lausa ökomärgiga vaniljeekstrakti)
125 g nisujahu
100 g täistera kaerajahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
1 tl kaneeli
100 g rosinaid


Soovitan kasutada taina tegemiseks köögikombaini abi - läheb oluliselt kiiremini. Vahusta toasoe või suhkruga. Lisa püreestatud kõrvits ja vanilliekstrakt. Sega omavahel jahud, küpsetuspulber ja kaneel ning lisa tainale. Töötle tainas ühtlaseks. Viimasena sega sisse rosinad. Tainas jääb üsna vedel, see on ok (mina algul lõin kahtlema, kas ikka töötab retsept - töötas). Tõsta tainast teelusikaga väikesed pätsikesed ahjuplaadile. Jäta küpsiste vahele vahed, kuna need valguvad küpsedes veidi laiali. Kahe erineva partiiga avastasin, et laialivalgumine sõltub sellest, kui vedel või paks on kõrvitsapüree. Mina tegin umbes 3 cm läbimõõduga küpsised, sel juhul sai antud kogusest 48 küpsist.
Küpseta 200-kraadises ahjus 15-18 minutit (sõltuvalt sellest, kas tahad seest veidi pehmeid või täiesti krõbedaid küpsiseid).

Mango-kookose jäätis (piimavaba)

Millegipärast eridieedil (olgu see kas tervislikel või eetilistel põhjustel) inimesed hakkavad menüüst puuduvaid/keelatud aineid millegi ligilähedasega asendama. Seda on selgelt märgata näiteks veganite puhul, kes otsivad nii lihale, juustule kui ka koorele aseainet. Minul, kes ma olen piimavabana elanud juba päris mitu kuud, tuli nüüd -20-kraadises pakases jäätise isu peale :) Aga kuidas saaks teha jäätist, kui piimatooteid süüa ei või? Mõtlesin, mis mul kodus leidub ja tuluke lõi põlema. Tõsi, jäätisemassi kokkusegamine meenutas mulle pigem keemiakatseid, kuna mul polnud aimugi, mis sellest välja tuleb, kui ma need kõik ained jäätisemasinasse kokku kallasin. Tavapärase vahu- või kohvikoore asemel kasutasin jäätise tegemisel taimset kaerakoort (Keiju). Selle koorega olen edukalt teinud ka kartuliputru ning mingit (häirivat) lisamaitset sellest ei jää (mis jääb aga sojakoorega).

Aga mu "keemiakatsed" õnnestusid ning kokkusegatud ainetest tuli välja jäätis, küll pigem veidi sorbeti poole kaldu. Veidi oli mangost ja kookosest läbi tunda ka kaerakoore järelmaitset. Mis seal salata, eks ikka koorene päris-jäätis (eriti veel munakollastega) on maitsvam, aga piimavalgu vastu allergilised inimesed (või laktoositalumatusega) ja veganid võivad suure jäätisenäljaga järgi proovida.

Vaja läheb:
2 dl mangopüreed (nt East End või Bonne)
1 dl kookospiima
1 dl kaerakoort (Keiju)
2 kuhjaga sl tuhksuhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
2 sl kookoshelbeid

Mina tegin jäätist automaatse jäätisemasinaga, mis valmistab jäätise 20 minutiga ilma, et seda peaks mitu korda sügavkülma pistma ja/või segama. Jäätisenõusse läksid kõik koostisained, va kookoshelbed - need lisasin siis, kui jäätis juba paksenema hakkas. Käsitsi pole sama jäätist teinud ja ei kujuta ette, kas tekstuur jääb sama kreemjas. Kuid kel huvi ja vajadust, võib samuti kodus keemiakatseid teha :)

Rebitav kaneelisai elik kaneelilõõts

Olen "haigestunud" kahtlasesse küpsetuspalavikku - eelmisel nädalal läks ahju vist lausa iga päev mingi küpsetis - alates erinevatest küpsistest kuni võirooside ja kaneelisaiadeni välja. Ja uskuge või mitte, aga ma teen seda kõike ilma muna ja piimata! Ma varem arvasin ekslikult, et muna ja piim on pea iga küpsetise alus…

Rebitav kaneelisai elik kaneelilõõts oli eelmisel aastal Eesti toidublogides väga populaarne küpsetis. Tavatingimustes ma pärmitainast küpsetisi ei valmista - pärmitainas pole lihtsalt kuidagi minu teema. Aga nüüd tegin selle kaneelilõõtsa valmis - valmistusviisi lähemalt süüvides tundus, et see on niivõrd uudne ja tekkis suur huvi järgi proovida. Minu puhul mängib asja juurde asumiseks päris suurt rolli ka valmistusprotsessi põnevus (et mitte öelda keerukus) ning vahel jäävad maitseootused päris tahaplaanile (nii olen kunagi ette võtnud nt makroonid, mis mind üldse tegelikult ei istuta). Etteruttavalt olgu öeldud, et kaneelilõõtsa maitse ei jää kindlasti mitte tahaplaanile. Aga võiga ei tasu koonerdada ning suhkrut ja kaneeli olgu ikka korralikult vahel!

Pärmitainast soovitan teha kogenenud pärmitaina küpsetajatel ikka oma kindla retsepti järgi; see siin on minu allergiaversioon (aga kindlasti mitte halb). Kaneelilõõtsa puhul on põhiline siiski valmistuskäik ja uudne kuju. Keeruline see kindlasti pole - tasub proovida.

Munata ja piimata pärmitainas:
25 g presspärmi
0,5 dl rafineerimata roosuhkrut
2 dl leiget vett
50 g võid
noaotsaga soola
5,5 dl nisujahu

Vahele:
2 sl kaneeli
ca 70 g võid
2 dl rafineerimata roosuhkrut

Taina jaoks lahusta leiges vees pärm, lisa suhkur, sool ja sulatatud või. Viimasena sega sisse nisujahu ning sõtku korralik pärmitainas (käsitsi tehes vähemalt 10 min). Jäta tainas sooja kohta ja kaetult 1-1,5 tunniks kerkima (Tupperware kaanega tainapott on pärmitaina tegemiseks ideaalne).

Sõtku kerkinud tainast õhk välja ning rulli tainas võimalikult ristkülikukujuliseks. Määri lahtirullitud tainas pintsliga sulavõiga kokku ning puista peale suhkrut ja kaneeli (võid kuivained enne omavahel segada).

Lõika tainast viis ühesuurust riba. Lao ribad üksteise peale.

Lõika ribadest ca 7x7 cm suurused ruudud ning lao need püstipidi (nagu raamatud riiulis) keeksivormi. Kaneelilõõtsa on kergem vormist kätte saada, kui vooderdad vormi küpsetuspaberiga.

Sellest kogusest tainast piisab täpselt ühe keeksivormi jaoks. Jäta tainas veel 30-45 minutiks rätikuga kaetud keeksivormi kerkima.

Küpseta kaneelisaia 200 kraadises ahjus 30-35 minutit. Lase enne vormist väljavõtmist veidi jahtuda. Serveeri soojalt. Nagu pärmitainast küpsetised ikka, on ka kaneelilõõts parim valmistamise päeval. Soojast kaneelilõõtsalt saab rebida õhukesi viilukesi ning noaga seda lõikama ei peagi.

P.S Proovisin ükskord kaneeli asemel panna küpsetisse hoopis mooniseemneid ning sain fantastilise moonilõõtsa. Proovi sinagi!

Alternatiiv juustuleibadele - rohelise salatimütsi ja peekoniga röstleivad

Juustuleivad on olnud minu jaoks kiiretel hetkedel üks toit, millest ma vist kunagi ei tüdine. Lihtsalt röstin leiva, panen sellele paar viilu juustu ja sageli ka tomatit peale ning see maitseb ütlemata hästi. Võiks öelda, et see on kujunenud lõunal õuest või linnast tulles, kui kõht on juba korisevalt tühi, täiesti mugavustoiduks, millele ma pole vaevunud mingit alternatiivi välja mõtlema.

Aga elu teeb korrektiive ning hetkel räägin ma oma juustuleibadest minevikuvormis. Mul tuli mõneks ajaks loobuda kõigist lehmapiimatoodetest ning lisaks juustule olen ma ilma ka oma igahommikusest must be hommikusöögist ehk Pajumäe rosinatega kohupiimakreemist. Juustust ja kohupiimakreemist loobudes mõistsin ühtlasi, et olin neist täielikus sõltuvuses, kuna sõltuvustest loobumine on alati emotsionaalselt keeruline.

Püüdsin leida neile kahele aseainet - kohupiimakreemi proovisin asendada sojajogurtiga, aga mul tuli juba esimesest ampsust vastikustunne ja nostalgiahetk 4-aasta tagusest ajast - rohkem ei tahtnud. Parmesani annab minu meelest edukalt asendada lambapiimast Pecorinoga ning lisaks saan ma süüa ka kitsejuustu. Kitsejuust pole mul olnud küll lemmikute hulgast, kuid uurisin siiski uue pilguga meil müüdavad kitsejuustud üle ning leidsin viilutatud kitsejuustu "Kitseke", mida saab ka edukalt röstleivale panna. (Juustu)näljaga kõlbab küll, kuid muidugi päris "see" pole.

Mu menüü kaldub olude sunnil praeguse seisuga iga päev aina piiratumaks. Ma ei tea praegu, milleks see hea on, aga ehk selgub see kunagi tagantjärgi.
Ekstreemtingimused võivad olla küll rasked taluda, kuid teevad mõtte ärksaks ning panevad rohkem katsetama.

Vaja läheb:
koorikleiba (nt Rukkipala)
õrna tekstuuriga salatit (minul misuuna ja rukola segu)
1 küps avokaado
lutserni idusid
meresoola (vajadusel)
lusikaotsaga sinepit
oliiviõli
Pecorino juustu
peekonit

Rösti leivad. Ideaalne on koorikleib, aga sobivad ka teised leivad vastavalt maitsele või soovi korral sai/ciabatta. Tükelda avokaado väikesteks tükikesteks (juhiseid avokaado valimiseks ja tükeldamiseks võid lugeda siit). Haki salatiline ja sega avokaadoga. Maitsesta pipra, sinepi ja törtsu oliiviõliga. Sega rohelisse massi Pecorino juustu (arvesta, et Pecorino on soolane ning lisasoola ei pruugi vaja minnagi). Viimasena sega õrnakoelised lutserni idud (vaata siit, kuidas neid ise idandada). Prae peekoniribad ja kuivata need köögipaberil liigsest rasvast. Tõsta kate röstleivale ning puista peale praetud peekonit.

Datli-kookosekommid

Kui mu mälu mind ei peta, siis see "retsept" on minu blogi ajaloo kõige lühem ehk kommide tegemiseks on vaja vaid kahte koostisainet. Sellele vaatamata on tegu väärt mõttega, mille idee tegelikult sain, kui otsisin veebipoest ökomaiustusi ja leidsin datli-kookose kommid. Vaadates koostist, selgus, et tegu ongi vaid datlitest ja kookosest koosnevate pallikestega. Väga lihtne - teen ise!

Datli-kookosekommid sobivad koostisainete ja töötlusprotsesside puudumise tõttu maiustuseks ka toortoidu austajatele.

Kuigi me korjasime veel täna (31.okt!) õuest kuumassikaid, metsvaarikad, karikakraid ja saialilli, tuleb kalendrisse vaadates tõdeda, et jõulud pole enam kaugel. Kommid on hea idee ka jõulukingiks või päkapikkude sussi sisse. Lastele datlite ja kookose kommi kujul serveerimine on koduse näite puhul hea idee. Võib ju olla häid päevi, kui laps võib võtta paar kommi rohkem, kui ta tavaliselt on harjunud saama :) Ikkagi komm (info laste jaoks), aga ilma suhkruta (info emmede jaoks)…

Vaja läheb:
100 g datleid
35 g kookoshelbeid

Haki datlid noaga võimalikult peenikeseks - nii, et jääks praktiliselt tükkideta kleepuv mass. Mulju näppude vahel kookosehelbed datlimassi hulka. Veereta peopesas väikesed pallikesed.