Mälestusi Itaaliast - vürtsikas salat oliivide ja kapparitega

Saime sellekevadisel Itaalia-reisil ühes Emilia-Romagna maakonna väikelinnas elu parima pizzakogemuse. "Kas sa retsepti küsisid," uuris mu vanaema, kui talle sellest rääkisime. Kindel on aga see, et pelgalt retseptist ei piisaks - ma ei suudaks kodustes tingimustes iialgi sellist pizzat korrata, isegi, kui teaksin grammiliselt kõiki komponente. Pizzakogemust kirjeldan lähemalt reisiblogis.

Selles samas pizzerias tellis Renee lisaks pizzale ühe salati, mis jättis talle kustumatu mälestuse. Salati järgitegemine ei vaja õnneks lisaks komponentide olemasolule erilisi tehnikaid ega vahendeid - seega proovisime salati kodus järgi. Oliivid ja kapparid annavad salatile mõnusat vürtsikust. Meie grillisime salati kõrvale meriahvenat.

Vaja läheb:
erinevaid salatilehti (mul lehtsalat ja Rooma salat oma aiast)
varssellerit
kirsstomateid
häid oliive (meile maitsevad tšilliga - saab Sadamaturult ja Nõmme turult gurmeepoest)
kappareid
musta pipart
külmpressitud oliiviõli
palsamiäädikat

Laota kausipõhja salatilehed, haki varssellerist õhukesed laastud, lisa need salatile. Poolita kirsstomatid ja oliivid, lisa salatile. Lisa ka kapparid, jahvata musta pipart ja nirista peale oliiviõli ning palsamiäädikat.

Risoto hiidkrevettide ja spargliga

Sel hiliskevadel olid paljud mu lähedased inimesed Itaalia lainel. Õde käis Sardiinias, ema ja isa Apuulias, sõbranna Sitsiilias ja meie ise Põhja-Itaalias. Vahetasime omavahel reisimuljeid, mille hulka kuulusid loomulikult ka toiduelamused. Otsereportaaž Apuulia õhtusöögilauast - risoto sparglite ja krevettidega - kõlas nii isuäratavalt, et järgmisel päeval ruttasin poodi vajalikku kraami tooma.

Krevettidest soovitan eelistada hiidkrevette (müüakse külmutatult kuning-krevettide nime all) - on rohkem maitset ning kuigi hind on väikestest koorega krevettidest kallim, on neis rohkem "liha".

Minu tõlgendus Apuulia risotost on järgmine (3 le):
3 dl risotoriisi (nt Arborio)
võid ja oliiviõli
1 mugulsibul
5 küüslauguküünt
2 vart varssellerit
ca 1 dl valget veini
kanapuljongit
ca 10-15 lehte värsket salveid
meresoola
parmesani

hiidkrevette
spargleid
oliiviõli
sidrunimahla
meresoola

Haki sibul, varsseller ja küüslauk peenelt, hauta need või ja oliiviõli segus klaasjaks. Seejärel tõsta pool sellest eraldi kaussi (läheb hiljem risotole peale). Tõsta kuumust ja lisa risotoriis. Kui riis on kuumenenud, lisa ka valge vein; lase alkoholil aurustuda. Kalla potti kanapuljong nii, et riis oleks kaetud ja keeda madalal kuumusel; vahepeal sega ja kui puljong on riisis sisse keenud, lisa puljongit (lisa ka terved salveilehed). Kui riis on valmis, lisa riivitud parmesan ja kaane all mõned minutid tõmmata.

Riisi keemise ajal aseta sparglid ahjuplaadile, nirista peale oliiviõli ja puista soola ning küpseta 180-kraadises ahjus umbes 5-7 minutit. Pane kuumale pannile või ja hiidkrevetid (minul olid jääs, aga sulavad kohe üles) ning prae mõned minutid, lisa hautatud sibulad-sellerid-küüslaugud, meresoola ja ahjust tulnud sparglid.

Tõsta ristoto taldrikusse ning aseta peale sparglid ja hiidkrevetid koos kastmega. Pigista peale sidrunimahla. Meie perele maitses väga.

Olen suvepuhkusel; otsige mind aiast

Võlgnen oma blogi lugejatele selgituse, miks mu blogis haigutab juba pea kaks kuud täielik vaikus. Nimelt on mind haaranud uus hobi, mis "röövib" kogu mu vaba aja. Kui veel mõni aeg tagasi tuli küünealuseid pidevalt tainast puhastada, siis nüüd tuleb käsi õhtul mullast puhtaks küürida. Jah, ma olen oma sõrmed andnud aiale ja aiatöö on mu uus kirg. See on minu jaoks täiesti uus maailm, mida ma õhinal avastan. On see nüüd seotud aia või saabuva suvega, aga endalegi üllatuseks olen ma arvutist aina rohkem võõrdumas - kui veel paar kuud tagasi olin kõigega reaalajas kursis, siis nüüd on päevi, mil ma ei tee arvutit lahtigi. Ja kuna aias suvel tööd ei lõppe, siis mu toidublogi on lihtsalt puhkusel.

Samas on mul mingi seletamatu soov oma elamusi pildistada ja kirja panna. Et aias toimuvat dokumenteerida ja et tagantjärgi hea vaadata oleks, alustasin kevadel oma kolmanda blogiga - sedakorda aia teemal. Kel samuti aiateemade vastu huvi, siis meie Muraste aed pesitseb internetis siin.

Aga pisut veel tagasi toiduteemale. Kuna ma hetkel ei raatsi oma aega väga palju toiduvalmistamisele kulutada, siis proovin sageli midagi väga kiiresti - aga mitte kvaliteeti alla lastes - hamba alla saada. Üks kiire suve alguse toit on lõhe ja sparglid. See kooslus maitseb alati hästi Hollandi kastmega, kuid kuna ma muna veel ikka ei söö, siis saab ka teisiti. Käisime maikuus Itaalias ning tõin sealt kaasas parima oliiviõli, mida ma eales saanud olen. Nimetatud oliiviõli on pärit Garda järve äärest. Ostsime seda kaasa kaks pudelit, aga nüüd tundub, et oleks võinud osta terve kasti. Ja head parmesani ka loomulikult. Reisihuvilised saavad reisijutte lugeda ikka meie reisiblogist.

Ja lõpetuseks üks tarkusetera toidusõpradele: kui asendada küpsetamine aiatööga, mõjub see paratamatult kehakaalule :)

Vaja läheb:
spargleid
lõhefileed
head parmesani
meresoola
valget pipart

Ürdiõli:
head külmpressitud oliiviõli
rukolat
tilli
basiilikut
tüümiani
(mahe) sidruni koort ja mahla

Maitsesta lõhefilee meresoola ja valge pipraga ning küpseta grillil. Ära kala kuivata, jäta kindlasti mahlane; lõhe on küps kohe, kui keskelt punakas värvus asendub roosakaga. Aseta sparglid ahjuplaadile, piserda peale oliiviõli ja soola ning küpseta spargleid 200-kraadises ahjus olenevalt nende paksusest 7-10 minutit (peavad jääma krõmpsuvad).