Troopiline smuuti

Vahelduseks kodumaistest marjadest smuutidele viskan vahel blenderisse troopilised viljad. Üks lemmikuid smuutisid sai avastatud Tais, kus mulle hakkas eriliselt meeldima mango ja granadilli kooslus, viimane annab smuutile omapäraselt värske ja särtsaka maitsenüansi. Seal lisatakse puuviljasmuutidele ka suur kogus jääd ning lisaks suhkrusiirupit ja soola, mis intensiivistavad maitset.

Päris sellisel jäisel kujul smuutit ma praegu siin lumises Eestis ette ei kujuta, samuti ei kasuta ma puhtalt tervislikel põhjustel kodustes smuutides lisatud suhkruid. Looduslikku magusust annab banaan, samuti lisab see tihedamat tekstuuri. Kuigi ei mangod ega granadillid pole siin nii magusad kui nad on oma kasvukohtades, tunduvad mulle smuutid imekombel piisavalt magusad.

Ühele:
pool mangot (ca 150-170 g)
ühe apelsini mahl
1 granadill
1 väiksem banaan

Koori banaan ja mango ning pane blenderisse. Lõika granadill pooleks ning kaabi lusikaga viljaliha (koos seemnetega) blenderisse, pressi ühest apelsinist mahl ning vala ka see blenderisse. Vurista valmis smuuti.

Kiudainerikas seemne- ja pähklimüsli

Olen harjunud müslit kodus valmistama, kuna eelistan valida müsli komponendid ise. Vahel mulle meeldib, kui müslis on palju lisandeid, vahel aga tahan müslit, kus on peale kaeraheleveste vaid paar komponenti. Tänane müsli ei sisalda näiteks üldse kuivatatud puuvilju, see-eest aga rohkelt erinevaid seemneid ja pähkleid.

Müsli baasiks on täistera kaerahelbed, sel korral lausa koos rukkikliidega, mis sobisid müsli sisse väga hästi, kuna kinnitusid pannil agaavisiirupi abil kaerahelveste külge ja moodustasid maha jahtudes mõnusa krõbeda kihi.

Selline täisteravilja ja seemneid sisaldav müsli on kiudainerikas hommikusöök. Kiudainete tarbimise vajalikkusest on iga terviseteadlik inimene kindlasti lugenud – kiudainerikaste toitude tarbimine soodustab eelkõige normaalset seedetegevust. Kel aga huvi end teemaga kurssi viia, siis jagan ühte enda kirjutatud artiklit.

Ma ei söö müslit väga sageli, aga vahel meeldib mulle müslit lisada smuutidele, mida ma jälle söön hommikuti väga sageli. Smuuti on küll väga mõnus hommikusöök, kuid umbes 1,5 tundi pärast söömist kõht juba koriseb ja seega on müsli tänuväärne lisand, mis tagab pikema täiskõhutunde. Kuna ma jätkuvalt ühtegi putru kahjuks kohe üldse ei suuda ühelgi kujul süüa, siis minu jaoks on müsli oma kiudainerikkusega omamoodi pudru asenaine.

Seemne- ja pähklimüsli:
3 dl täistera kaerahelbeid koos rukkikliidega (Veski Mati ökotoode)
1 kuhjaga tl kookosrasva
½ dl päevalilleseemneid
½ dl kõrvitsaseemneid
½ dl pistaatsiapähkleid (soolata)

½ dl mandlilaaste
½ dl kookoshelbeid
4 tl mett või agaavisiirupit

Kuumuta pann, lisa pannile kookosrasv ning kaerahelbed – sega pannilabidaga pidevalt umbes 1-2 minutit ning lisa seejärel päevalilleseemned, kõrvitsaseemned ja pistaatsiapähklid. Pistaatsiapähklitest tasub kasutada ilma soolata ja röstimata pähkleid (müüakse lahtiselt nt ökopoodides). Kui pistaatsiapähkleid pole, võib need loomulikult asendada teiste meelepäraste pähklite või mandlitega.

Kui müsli hakkab mõne minuti möödudes kergelt jumet võtma, lisa viimasel minutil ka mandlilaastud ja kookoshelbed ning nirista müsli peale mett või agaavisiirupit. Võta pann tulelt ja lase müslil pannil jahtuda. Müsli muutub krõbedaks jahtununa. Kui müsli on kokku kleepunud, toksi pannilabida abil see lahti.

Säilita müslit õhukindlas purgis.

Smuuti marjade ja skyr'iga

Smuuti valmistamine on üks lihtsaim ja üks kiireim võimalus hommikusöögiks. Mulle on viimasel ajal hakanud eriti maitsema marjasmuutid, kus sees on ka veidi mõnda piimatoodet, mis teeb selle tekstuuri siidiseks ja maitse mahedaks. Selleks sobib hästi kas valgurikas skyr'i AB jook (mis on nagu maitsestamata joogijogurt) või mõni vedelama tekstuuriga maitsestamata jogurt.

Smuuti marjade ja skyriga (1-2le):
100 g sügavkülmutatud maasikaid
50 g (sügavkülmutatud) banaani
50 g (sügavkülmutatud) pohli või jõhvikaid
75-100g skyr AB jooki või vedelama tekstuuriga maitsestamata jogurtit
1 sl agaavisiirupit

Peale:
meelepärast müslit või lihtsalt röstitud kaerahelbeid

Pane kõik smuuti koostisosad korraga blenderisse ja töötle ühtlaseks kreemjaks massiks. Et saavutada kreemjat tekstuuri, peavad vähemalt osad komponendid olema sügavkülmutatud. Banaani võib olla ka toatemperatuuril. Mida rohkem jääs komponendid, seda kreemjam tekstuur jääb ja smuutit saab lusikaga süüa ning vastupidi – kui kasutada rohkem toasooje komponente, tuleb joogismuuti. Jääs komponentide kasutamiseks peab blender olema võimas, et suudaks ka suuremaid marju (nagu nt maasikad) purustada.

Tõsta smuuti kaussi või tassi ning serveeri koos meelepärase müsli või ka lihtsalt pannil röstitud kaerahelvestega. Mulle meeldib just see tekstuuride kontrastsus selle toidu puhul.

Sõrnikud

Sõrnikud ehk kohupiimapannkoogid on meie peres laual üsna sageli olenemata aastaajast ja ka kellaajast. Enamasti süüakse sõrnikud hommikusöögiks, kuid me valmistame neid vahel kiireks ampsuks ka lõunal või isegi õhtul. Tervise seisukohalt on rohkelt valku sisaldavad sõrnikud parim versioon erinevatest pannkookidest ning see konkreetne retsept on ka suhkruvaba.

Mul on kujunenud ka kindel lemmikversioon sõrnikutest – sõrnikud rosinate ja meega. Samuti olen jäänud pikalt kasutama kindla tootja ricottat, mis annab sõrnikutele mõnusa kergelt teralise tekstuuri. Kunagi tegin sõrnikuid ka kohupiimaga, kuid enamik kohupiimasid on liiga kreemjad ja sageli ei olnud tulemus oodatav. Seevastu vadakust valmistatud ricottaga õnnestuvad sõrnikud alati.

Kuna mulle maitsevad sõrnikud üle kõige just meega (eriti just värske vedela meega), olen ajapikku aru saanud, et sõrnikutainasse suhkru lisamine on täiesti üleliigne. Nii valmistangi ma sõrnikuid ilma suhkruta, kuna mesi on ju iseenesest väga magus ja ka rosinad sõrnikute sees lisavad magusust.

Sõrnikute küpsusaste on rohkem maitse küsimus, aga mulle meeldib, kui kohupiimapannkoogid ei ole liigselt pruunistatud, vaid jäävad kuldseks. Nii kollast värvi on need konkreetsed sõrnikud ka seetõttu, kuna on valmistatud suvel vabalt väljas ringiliikuva kana munast. Pildil olevad sõrnikud küpsetas mu 11-aastane tütar, kes on väga tundlik ja nõudlik erinevate pannkoogiliste värvi ja küpsusastme suhtes ning on omandanud õiged töövõtted perfektse tulemuse saavutamiseks.

7-8 sõrnikut:
200 g ricottat (mina kastutan Piimameister Otto ricottat)
1 vabaltpeetava kana muna
40-50 g (2 väikese kuhjaga sl) nisujahu + veidi jahu sõrnikute veeretamiseks
ca 30 g rosinaid

Praadimiseks:
õli

Peale:
mett ja marju

Pane kaussi muna ja klopi see kergelt lahti. Lisa ricotta ja sega munaga kokku. Seejärel lisa nisujahu ja sega tainas lusikaga ühtlaseks massiks. Pese rosinad sõelal ning lisa ka need sõrnikutainale. Suhkrut pole tainasse vaja lisada, kui sööd sõrnikuid mee või magusa moosiga. Tainast võib sõrnikuid valmistada kohe, aga kilega kaetud kausis seisab tainas ka ööpäeva külmpakis.

Vormi tainast käte vahel pallikesed – sellest kogusest saab umbes 7-8 sõrnikut – ning vajuta sõrnikud jahusel taldrikult veidi lamedamaks ja kergelt jahuseks.

Kuumuta pann umbes keskmisele kuumusele, lisa pannile veidi õli ning prae sõrnikuid mõlemalt poolt paar-kolm minutit. Sõrnikud peaksid jääma kuldpruunid. Piimatooted ei talu küpsetamisel kõrget kuumust, seetõttu küpseta pigem madalamal kuumusel (kui kasutad küpsetamiseks õli asemel võid, tuleb veel ettevaatlikum olla kuumusega, kuna või kipub kergemini kõrbema).

Serveeri sõrnikud otse pannilt kuumana (kuni need on veel kohevad) koos mee ja marjadega.

Avokaado ja tomatiga röstsepik – kiire, lihtne ja tervislik hommikusöök

Mul on tekkinud uus lemmik-hommikusöök – avokaado ja tomatiga röstsepik, täpsemini pehmik. See on nii lihtne, et seda retseptiks on lausa imelik nimetada, aga kuna see pakub mulle tõelist maitseelamust, siis jagan seda ideed hea meelega ka blogis.

Selles "retseptis" on põhikomponente vaid kolm, aga need peavad kõik olema väga head. Avokaado ideaalselt varaküps ja ühtlaselt rohelise viljalihaga (seest ilma ühegi pruuni täpita), tomatitest on praegu parimad turul müüdavad kobarates kirsstomatid, millel on ka maitset. Avokaadodest on minu lemmikud mustjaslillad Hass-sorti avokaadod, mis on maitseküllasema viljalihaga kui rohelised avokaadod. Avokaadode värvus ei sõltu küpsusastmest, vaid need on erinevad sordid.

Leivana (täpsemalt sepikuna) avastasin enda jaoks hiljuti Eesti Pagari pehmikud. Täiesti reklaamivabalt, lihtsalt oma vaimustusest kirjutan, kuna need maitsevad. Rösterist läbi lastes on need pealt krõbeda koorikuga, aga sees säilitavad pehmuse. Peale avokaadolõike, tomatit, meresoola ja soovi korral ka lutserni idandeid ning imehea hommikusöök ongi valmis. Pealegi muna-piima-lihavaba ja täiesti vegan.

Vaja läheb:
1 viil kanepiseemne-tatra või mitmeviljapehmikut
1 küps avokaado
2-3 kirsstomatit
meresoolahelbeid või värskelt jahvatatud roosat soola
lutserni idandi (soovi korral)

Rösti sepik. Lõika avokaado pooleks, eemalda seeme, viiluta koore sees viljaliha ning tõsta viljaliha lusikaga koores seest välja röstitud sepikule. Puista avokaadole meresoolahelbeid või jahvata veskist roosat soola. Viiluta tomatid ning puista veidi soola ka tomativiiludele. Soovi korral tõsta võikule mütsiks veel lutserni idandeid (aga ilma nendeta on ka väga hea).

Loominguline kausismuuti - kerge, tervislik ja vitamiinirikas hommikusöök

Kausismuutid on juba mõnda aega välismaistes toidublogides moetoidud. Pisut teistmoodi viis süüa (mitte juua) smuutit kausist koos lisanditega on tegelikult väga lahe, kuna annab tohutult mitmekesise võimaluse smuutisid kokku panna ja lisanditega täiendada. Lisaks saab kausismuutit valmistades tegeleda omal moel toidukunstiga – mängida värvide, tekstuuride ja mustritega.

Kuidas erineb aga kausismuuti n-ö tavalisest smuutist mida juuakse klaasist? Kausismuuti tekstuur on nimelt paksem ning sellel lisatakse vähem vedelikku või ei lisata üldse (jääb vaid puuviljadest/marjadest eralduv mahl). Smuuti peaks olema nii paks, et see lusika pealt maha ei voolaks. Selline paksem smuuti serveeritakse laiemast kausist ning smuutit saab täiendada nt marjade või lõigutud puuviljadega, pähklitega, seemnetega, (külm)kuivatatud marjadega, müsliga jms. Erinevad tekstuurid koos mänglevad hamba all ning isegi, kui kasutada samu marju smuutis püreestatult ja smuuti peal tervelt, mõjuvad ja maitsevad need koos ühes ampsus erinevalt, isegi kontrastselt. Igaks juhuks lisan, et need smuutid pole mõeldud seismiseks – smuuti tekstuur laguneb loetud minutitega (kuna reeglina on smuutis ka sügavkülmutatud marjad) ning lisandid peal muutuvad liiga pehmeks.

Smuuti ise on suhteliselt kalorivaene, aga lähtuvalt oma vajadustest saab smuutit täiendada ka millegi kaloririkkama lisandiga. Näiteks lisades smuut sisse (kookos)koort või raputades peale müslit, tõuseb arvestataval määral ka kalorite hulk. Seega - täienda smuutit lähtuvalt sellest, kui pikalt peaks kõht täis püsima või kui karm dieet parasjagu käsil on.

Smuutid on hea võimalus kasutada suvel sügavkülma kogutud marju, mis lihtsalt sulanuna süües paljudele väga peale ei lähe. Vuristades marjad aga smuutiks, tekivad hoopis uued tekstuurid ja maitsed. Erinevalt mahladest jäävad smuuti sisse ka marjades ja puuviljades sisalduvad kiudained.

Mina smuutidesse suhkrut ei lisa, minu arust pole need hapud. Kui lisada smuutile müslit, siis selle sees on niikuinii juba suhkrut (või mett), samuti on magusad kuivatatud puuviljad ja marjad. Kui kellegi maitsemeelte jaoks on smuutid hapud, siis võib lisada mett või agaavisiirupit (suhkrut ma pigem väldiks).

Imekombel pole selliste kausismuutide valmistamine üldse ajamahukas. Smuuti valmib vaid loetud minutitega – koostisained tuleb lihtsalt panna nõu sisse ning need saumikseriga püreestada. Smuutisid saab valmistada ka blenderis, kuid mulle meeldib neid just saumikseriga valmistada, sest blenderi puhastamine on tüütu, aga kõik saumikserdamisest tekkivad mustad nõud mahuvad ka nõudepesumasinasse.

Vahetasin just hiljuti mind aastaid teeninud Philipsi saumikseri välja ning sain Kaup24-st uue ja võimsama Boschi saumikseri, mis ei jää hätta ühegi jääs marja purustamisega. Algul mõtlesin küll soetada KitchenAidi saumikserit, puhtalt vaimustusest selle brändi vastu, kuid võrreldes Boschi ja KitchenAidi saumikseri näitajaid, olid Boschi näitajad paremad (võimsused vastavalt 750 W ja 180 W). Boschi saumikser on praegu Kaup24-s ka soodushinnaga.


Mustsõstra-granaatõunasmuuti
1 banaan
1 dl mustsõstraid
0,5 dl granaatõunaseemneid
1 tl tšiiaseemneid
25 ml 35%-list rõõska koort

Smuuti peale: küpsetatud banaani, marju ja müslit

Pane saumikseri nõusse (või mõnda purki, kuhu mahub saumikser sisse) banaan, sügavkülmutatud mustsõstrad, granaatõunaseemned, tšiiaseemned ja veidi rõõska koort ning mikserda ühtlane mass. Kalla smuuti kaussi ning kaunista lisanditega.

Smuuti peale pane müslit ning samu marju, mis smuuti sees (granaatõunaseemneid ja mustsõstraid ning banaanirattaid). Kui peaks aega ülearu olema, tee banaanidest kujukesed väikese piparkoogivormiga☺. Mina küpsetasin banaani mõne minuti ka pannil vähese võiga, siis läheb banaan magusamaks ja aromaatsemaks. Naudi koheselt pärast valmimist.

Oranž smuuti
1 hurmaa
pool banaani
1 väiksema sidruni mahl

Smuuti peale: hurmaad, maasikakama, õietolmu ja goji marju

Pane saumikseri nõusse (või mõnda purki, kuhu mahub saumikser sisse) 1 hurmaa (jäta mõni viil ka smuuti peale panemiseks), pool banaani ja värskeltpressitud sidrunimahl. Kõik koostisained võiksid olla külmkapikülmad, sest toasoe smuuti pole kõige parem. Mikserda ühtlane mass.

Kalla smuuti kaussi, lõika peale mõned hurmaaviilud ning puista õietolmu, goji marju ja maasikakama. Maasikakama on mu viimase aja leid talutoodete letist (tootja: Kama ja Kilu) – rukkikamale on lisatud ka maasikajahu ja roosuhkrut. Naudi koheselt pärast valmimist.

Mango-astelpajusmuuti kookospiimaga
½ banaani
½ küpset mangot
1 dl astelpajumarju
ca ½ dl kookospiima (kreemjat)

Smuuti peale: kookoslaaste, (külm)kuivatatud maasikaid, mõni mangoviil, astelpajumarju

Pane saumikseri nõusse (või mõnda purki, kuhu mahub saumikser sisse) pool mangot, (jäta mõni viil ka smuuti peale panemiseks), pool banaani, 1 dl astelpajumarju ja pool dl kreemjat kookospiima. Mikserda saumikseriga ühtlane smuuti.

Kalla smuuti kaussi, lisa smuuti peale mõni mangoviil ja astelpajumarju ning puista ka kookoselaaste ja (külm)kuivatatud maasikaid (need võib eelnevalt purustada). Naudi koheselt pärast valmimist.

Punase sõstra smuuti
1 banaan (ca 100 g)
ca 1,5 dl (150 g) punaseid sõstraid

Smuuti peale: punaseid (ja valgeid) sõstraid, isetehtud (seemne)müslit

Pane saumiksri nõusse (või mõnda purki, kuhu mahub saumikser sisse) 1 banaan ja umbes 1,5 dl sügavkülmutatud punaseid sõstraid ning vurista saumikseriga ühtlane mass.

Kalla smuuti kaussi, lisa smuutile punaseid sõstraid (kui on, siis kontrasti andmiseks ka valgeid sõstraid) ning (isetehtud) seemnemüslit. Naudi koheselt pärast valmimist.

Mustika-maasikasmuuti tšiiaseemnejogurtiga
1 dl maasikaid
½ dl mustikaid
½ dl õuna- või pirnimahla

Tšiiaseemnejogurt:
1,5 dl maitsestamata jogurtit
3 tl tšiiaseemneid
ca 1 tl agaavisiirupit või mett (soovi korral)

Peale: purustatud maasikaid ja mustikaid, kuivatatud viigimarju, müslit

Selles hommikusöögis on ühendatud tšiiaseemnetega jogurt ja marjasmuuti. Tšiiaseemnetega jogurt on üks minu lemmik-hommikusööke, selline kiire mugavussöök, sest reeglina pole mul hommikul palju aega. Maitsestamata jogurti hulka tuleb segada tšiiaseemned ja soovi korral mesi või agaavisiirup.

Tšiiaseemnetega jogurti teen valmis eelneval õhtul, siis jõuavad seemned paisuda ja muuta jogurti paksemaks (aga piisab ka 1 h külmkapis seismisest).

Smuuti jaoks pane saumikseri nõusse (või mõnda purki, kuhu mahub saumikser sisse) kaks osa maasikaid ja üks osa mustikaid ning lisa veidi õuna- või pirnimahla. Vurista ühtlane mass.

Pane poolde kaussi tšiiaseemnetega jogurt ja teisele poole marjasmuuti. Puista peale purustatud marju. Mina tegin purustatud marju saumikseriga kaasas olevas väikeses nõus, millel on jääpurustaja tera (marjad võtsin otse sügavkülmast). Lisa smuuti peale ka mõned viilud (pehmet) kuivatatud viigimarja ning soovi korral ka müslit (kui soovid toitvamat hommikusööki). Naudi koheselt pärast valmimist.

Tikri-mustikasmuuti maitsestamata jogurtiga

1 banaan

1 dl (sügavkülmutatud) mustikaid

1 dl (sügavkülmutatud) tikreid

Peale:

maitsestamata jogurtit

mustikaid

tikreid või granadilli

maasikakama

Smuuti jaoks pane saumikseri nõusse (või mõnda purki, kuhu mahub saumikser sisse) banaan, mustikad ja tikrid ning vurista ühtlane mass.

Kalla smuuti kaussi. Kui tahad ka sellist mustrit nagu pildil, nirista smuuti peale mõni triip maitsestamata jogurtit ning tõmba triipudest hambatikuga risti läbi mõned tõmbed. Kaunista mustikate, tikrite (või granadilliga) ning soovi korral lisa ka maasikakama või müslit.

Postitus valmis koostöös Kaup24-ga.

Roheline kevadsmuuti

Roheline värv on kevade ja värskuse sümboliks. Värske ja vitamiinirohke on ka roheline kevadsmuuti, mis sobib hästi päeva alustamiseks.

Eriti vitamiinirohke joogi saab, kui lisada smuutisse erinevaid söödavaid umbrohtusid. Täna korjasin jooksuraja äärest naadi- ja nurmenukulehti, aga olen sama smuutit teinud ka salati- ja spinatilehtedega. Maitse poolest pole väga vahet, kas lisada salatiti ja spinatit või erinevaid umbrohtusid, aga kindlasti on värskelt nopitud naadi- ja nurmenukulehed pakendatud salatilistest vitamiinirohkemad.

Ühe klaas jagu (250 ml):

2 kiivit

1 avokaado

peotäis lehtsalatit ja/või spinatit ja/või noori naadilehti või nurmenukulehti

1 laimi mahl

1-2 tl suhkruroosiirupit

Koori kiivi, eemalda avokaadolt koor ja seeme, pigista laimist mahl välja ning pane ka ülejäänud koostisained kannmikserisse (töö saab tehtud ka saumikseriga). Purusta mass ühtlaselt vedelaks ning naudi smuutit koheselt pärast valmistamist. Sobib hommikuseks turgutuseks või ka kergeks vahepalaks teiste söögikordade vahel.

Retsept valmis koostöös Dansukkeriga.

Tatra-seesamipannkoogid

Tatrapannkoogid pakuvad vaheldust traditsioonilistele nisujahust pannkookidele (ning on gluteeni- ja laktoosivabad). Selle retsepti järgi küpsetatud tatrapannkookide näol pole aga tegemist kergitatud kookide ehk pliinidega, vaid need on õhukesed ja krõbedad, lausa pitsilised pannkoogid. Tekstuurilt meenutavad isegi veidi vahvleid. Krõbedus sõltub sellest, palju õli tainasse lisada ja kui rohkes õlis küpsetada – mida rohkem õli, seda krõbedamad.

Suhkrut neis pannkookides pole üldse, sest mulle tundub, et tatrapannkook sobib soolasena kuidagi paremini. Maitseks on lisatud seesamiseemneid, mis haakuvad hästi tatra pähklise maitsega. Kui ma enamike (vähemalt tuttavatest komponentidest valmistatud) toitude maitse suudan ette ära aimata, siis tatrapannkoogid olid kummalisel kombel midagi sellist, millisena ma neid ette kujutada ei osanud. Ehk seetõttu, et need koogid just n-ö soolase toiduna serveerisin. Aga see maitseüllatus oli igal juhul positiivne ning selliseid pannkooke tahaks ma teinekordki.

Tatra-seesamipannkookide serveerimiseks sobib ideaalselt mõni parmesani-tüüpi juust, samuti sobivad lisandina idandid, ahjupaprikad või – tomatid, šampinjonid vms.

Vaja läheb (ca 7-8 tk):
1 muna 
1 dl toortatrajahu
1/4 tl meresoola
1 sl seesamiseemneid
2-3 sl õli
2 dl vett

Klopi muna lahti, lisa sool ja tarajahu. Nirista tainasse vett ning sega vispliga tainas ühtlaseks. Viimasena sega tainasse seesamiseemned ja õli. Tainas jääb hästi vedel, aga püsib sellele vaatamata hästi koos. See oli minu jaoks tegelikult isegi üllatus, kuna tainast kausis liigutades on tunda tatra "liivane" tekstuur, mis tundub olevat selline, et laguneb koost.

Küpseta tatrapannkooke õhukese põhjaga pannkoogipannil. Pane pannile veidi õli ja väga õhuke kiht pannkoogitainast ning aja see keerutades laiali. Pannkoogid küpsevad veidi kauem kui nisujahust pannkoogid.

Ideaalne omlett

Omlett on üks toitudest, mida justkui kõik oskavad teha. Nagu ka pannkoogid. Aga ometi kui erinevad saavad omletid ja pannkoogid olla! Ma ei hakka lahterdama, millised on head ja millised mitte – inimeste maitsed on ju erinevad ja nii teebki igaüks nii suuri/väikseid, pakse/õhukesi või pehmeid/krõbedaid pannkooke või omlette kui heaks arvab. Erinevad tulemused ei tule pelgalt tooraine vahekorrast, vaid ka tehnikast.

Aga – nagu ühe ammuse pannkoogipostituse sabas olevaid kommentaare lugedes on selgunud, siis inimesed võivad teha pannkooke puhtalt harjumusest mingi kindla retsept järgi, mis ei pruugigi olla üldse nende endi jaoks ideaalne. Mõtlesin, et äkki on sama ka omletiga. Või äkki hakkab keegi omletti sööma, kes seda varem pole söönud. Umbes 10 aastat tagasi ei suutnud ma ise ka veel muna süüa (va koogi sees), aga nüüd olen leidnud viisi, kuidas ma naudin muna. Lahendus peitub tehnikas. Just tehnikale keskendudes tahakski täna omletist kirjutada.

Meie pere nädalavahetuse hommikud mööduvad viimasel ajal koos omlette tehes ning katsetades, kuidas tuleb välja parim võimalik tulemus. Vähemalt enda jaoks oleme leidnud ideaalse omleti. Meie lemmikuks on kujunenud imeõhukesed omletid šampinjoni, tomati, sibula ja juustuga. See omlett on nii õhuke, et 20 cm-se läbimõõduga pannkoogipannil küpsetades saab ühest munast kaks omletti.

Omleti koostis (1-le inimesele 2 õhukest omletti):
1 vabaltpeetava kana muna
meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart
õli praadimiseks
4 (pruuni) šampinjoni
2 kirsstomatit
juustu
pool väiksemat mugulsibulat
paar vart rohelist sibulat

Kui ma kunagi tegin omletti nii, et kloppisin munad lahti ning lisasin munale ülejäänud koostisosad ja küpsetasin kõike korraga, siis nüüd läheb muna pannile alles hiljem ja ka kogus on väiksem.

Ideaalse omleti tehnika: Klopi munad lahti, lisa sool ja pipar. Viiluta šampinjonid õhukeselt (šampinjoni asemel võib lisada loomulikult ka peekonit või sinki), tükelda ka tomat ja mugulsibul ning riivi juust.

Kuumuta (õhuke pannkoogi)pann kuumusele 8/9-st, nirista pannile õli ja prae esmalt šampinjone paarkümmend sekundit, seejärel lisa hakitud mugulsibul ja tomat (koos vedelikuga, mis tuleb tomati seest). Sega max 10 sekundit ja kalla peale imeõhuke kiht lahtiklopitud muna. Puista muna peale kohe ka riivitud juustu. Juust riivi peene riiviga ja lisa seda vaid natuke, sest suurem kogus ja jämedalt riivitud juust ei jõua omleti küpsemise ajal sulada. Kui juust lisatud, lõika omleti peale kohe ka rohelist sibulat. Kõike tuleb kiiresti teha, sest õhuke omlett küpseb hetkega. Ühe omleti valmimine võtab aega alla minuti (omletti ümber keerata ei ole vaja). Nüüd ruttu omlett pannilt taldrikusse ja kuumalt nautima.

Maitsestamata jogurt chia seemnete ja suvemarjadega

Minu jaoks on maitsestamata jogurt chia seemnetega ja erinevate marjadega olnud umbes pool aastat üks lemmikumaid ja sagedasemaid hommikusööke (idee ühest Mari-Liisi blogipostitusest). Ma olen nimelt see inimene, kel hommikuti pole üldse isu ja süüa suunan vaid väga väikese koguse ja väga väheseid toite. Millegipärast on need toidud just piimatooted, mida ma hommikuti süüa tahan.  Olin aastaid sõltuvuses Pajumäe rosinatega kohupiimakreemist, samuti meeldib mulle väga Farmi koorene jogurt murakatega. Aga need mõlemad sisaldavad liiga palju suhkrut.

Kui ma talvel oma toidus suhkru kogust hakkasin vähendama, otsisin ka hommiksöögiks alternatiive. Lihtne oleks ju asendada magusad piimatooted maitsestamata jogurti ja marjadega või hoopis keefiriga tehtud kamaga, aga mul on lapseeast saati totaalne tõrge hapude piimatoodete vastu. See on midagi analoogset, nagu osadel inimestel on blokk seest punase veiseliha või sinimerekarpide vms vastu.

Maitsestamata jogurti saab ka suhkrule alternatiivsete magusainete nagu mee või agaavisiirupiga magusaks muuta, kuid enamasti ei rahulda mind Eesti jogurtite tekstuur. Olen saanud väga häid maitsestamata jogurteid Rootsis ja Hispaanias, mis ei ole nii hapud nagu Eesti maitsestamata jogurtid ning ka nende tekstuur on ideaalne – siidine ja täpselt õige paksusega. Eesti jogurtid on enamasti kas liiga vedelad või siis tärklise või želatiiniga paksendatud. Need abiained aga ei anna minu arust ideaalset tulemust. Olen läbi proovinud tõenäoliselt enamik Eestis müüdavaid maitsestamata jogurteid ning mu lemmikuteks on kujunenud:

• Farmi koorene maitsestamata jogurt (1 l tetrapak), rasvasus 5% (see võib tunduda veidi rasvane, eriti, kui lisada jogurtile ka müslit)
• Valio Gefilus maitsestamata jogurt (380 g tops), rasvasus 2,5 %
• Tere Natural maitsestamata jogurt (380 g tops)

Chia seemnetega saab jogurtit paksemaks muuta, kuna chia seemned eraldavad želeetaolist massi, mis jogurtit paksendab. Chia seemned ise aga maitset ei anna. Chia seemned on üks nn supertoitudest, sisaldades märkimisväärse koguse oomega-3 rasvhappeid, kiudaineid ja antioksüdante. Neid soovitatakse süüa just paisutatuna. Chia seemneid müüakse enamikes ökopoodides, aga olen neid näinud ka suurtes poodides kuivatatud puuviljade letis.

Chia seemnete kogusega ja samuti ajaga saab jogurti paksust reguleerida. 1 tl chia seemneid 1 dl jogurti kohta öö otsa hoides + 2 tl agaavisiirupit on minu välja timmitud kogus, mis mulle kõige rohkem maitseb. Kui on jogurtit tarvis kiiremini, siis lisa chia seemneid veidi rohkem.

Olen oodanud selle postitusega just vaarikaajani, kuna minu lemmik on chia seemnetega jogurt koos vaarikatega. Vaarikate all mõtlen metsvaarikaid või tavalisi aedvaarikaid, kuid mitte neid turul müüdavaid tumepunaseid tugeva tekstuuriga marju, mida ka vaarikateks nimetatakse. Teine lemmik on sama jogurt vähemagusa kirsi- või ploomimoosiga. Talvel sobivad jogurtile peale panemiseks ka sügavkülmast võetud kergelt sulanud vaarikad, mis pole veel kuju kaotanud.

Vaja läheb:
1 dl maitsestamata jogurtit
1 tl chia seemneid
1-2 tl agaavisiirupit (või vedelat mett)
vaarikaid või teisi meelepäraseid marju

Sega maitsestamata jogurti hulka chia seemned ja agaavisiirup (või vedel mesi). Lase seista vähemalt paar tundi kuni üleöö. Serveerimisel pane peale meelepäraseid värskeid marju. Proovi kindlasti ka vaarikatega!

Alternatiiv juustuleibadele - rohelise salatimütsi ja peekoniga röstleivad

Juustuleivad on olnud minu jaoks kiiretel hetkedel üks toit, millest ma vist kunagi ei tüdine. Lihtsalt röstin leiva, panen sellele paar viilu juustu ja sageli ka tomatit peale ning see maitseb ütlemata hästi. Võiks öelda, et see on kujunenud lõunal õuest või linnast tulles, kui kõht on juba korisevalt tühi, täiesti mugavustoiduks, millele ma pole vaevunud mingit alternatiivi välja mõtlema.

Aga elu teeb korrektiive ning hetkel räägin ma oma juustuleibadest minevikuvormis. Mul tuli mõneks ajaks loobuda kõigist lehmapiimatoodetest ning lisaks juustule olen ma ilma ka oma igahommikusest must be hommikusöögist ehk Pajumäe rosinatega kohupiimakreemist. Juustust ja kohupiimakreemist loobudes mõistsin ühtlasi, et olin neist täielikus sõltuvuses, kuna sõltuvustest loobumine on alati emotsionaalselt keeruline.

Püüdsin leida neile kahele aseainet - kohupiimakreemi proovisin asendada sojajogurtiga, aga mul tuli juba esimesest ampsust vastikustunne ja nostalgiahetk 4-aasta tagusest ajast - rohkem ei tahtnud. Parmesani annab minu meelest edukalt asendada lambapiimast Pecorinoga ning lisaks saan ma süüa ka kitsejuustu. Kitsejuust pole mul olnud küll lemmikute hulgast, kuid uurisin siiski uue pilguga meil müüdavad kitsejuustud üle ning leidsin viilutatud kitsejuustu "Kitseke", mida saab ka edukalt röstleivale panna. (Juustu)näljaga kõlbab küll, kuid muidugi päris "see" pole.

Mu menüü kaldub olude sunnil praeguse seisuga iga päev aina piiratumaks. Ma ei tea praegu, milleks see hea on, aga ehk selgub see kunagi tagantjärgi.
Ekstreemtingimused võivad olla küll rasked taluda, kuid teevad mõtte ärksaks ning panevad rohkem katsetama.

Vaja läheb:
koorikleiba (nt Rukkipala)
õrna tekstuuriga salatit (minul misuuna ja rukola segu)
1 küps avokaado
lutserni idusid
meresoola (vajadusel)
lusikaotsaga sinepit
oliiviõli
Pecorino juustu
peekonit

Rösti leivad. Ideaalne on koorikleib, aga sobivad ka teised leivad vastavalt maitsele või soovi korral sai/ciabatta. Tükelda avokaado väikesteks tükikesteks (juhiseid avokaado valimiseks ja tükeldamiseks võid lugeda siit). Haki salatiline ja sega avokaadoga. Maitsesta pipra, sinepi ja törtsu oliiviõliga. Sega rohelisse massi Pecorino juustu (arvesta, et Pecorino on soolane ning lisasoola ei pruugi vaja minnagi). Viimasena sega õrnakoelised lutserni idud (vaata siit, kuidas neid ise idandada). Prae peekoniribad ja kuivata need köögipaberil liigsest rasvast. Tõsta kate röstleivale ning puista peale praetud peekonit.

Ökomüsli ja supertoit

Ärkame lastega kell 11 hommikul, väljas on ikka pime ja sajab vihma. Hullemat ilma annab otsida. Aga muudame päeva ilusaks - alustame seda tervisliku isetehtud müsliga, mille kõik koostisained pärinevad mahepõllumajandusest. Vahelduseks traditsioonilisele kaerahelbemüslile lisasin sellele ka odrahelbeid. Kuna Liina teab, et mulle meeldib igasugune tervislik kraam, tõi ta mulle prooviks supertoidu alla klassifitseeritud chia seemneid - ka neid lisasin müslile. Chia seemned on olnud tähtsateks maiade ja asteekide toiduaineteks, need sisaldavad rikkalikult Oomega-3 rasvhappeid ja antioksüdante. Seemned erilist maitset ei anna; oma välimuselt meenutavad imepeenikesi mooniseemneid ning pärast nende söömist tasub hambavahed üle kontrollida :) Goji marju kui supertoitu tunnen mina juba alates 2007 aastast, mil ma need marjad Jaapanis avastasin.

Nn supertoit on Eestis viimasel aastal muutunud moesuunaks. Samas on selle kõige taga kõva turunduskampaania ning selge on ka see, et supertoit on muutunud siin kellegi äriks. Olen kuulnud nii müügiinimeste supertoitu ülistavaid jutte kui ka lugenud nende imeviljade kohta ajakirjandusest, kuid eile sattusin kuulama Vikerraadio saadet Huvitaja, kus Urmas Laansoo rääkis supertoiduks peetavatest viljadest botaaniku vaatevinklist. Säilitagem ikka terve mõistus. Saadet saab kuulata siit.

Vaja läheb (3-le):
päevalilleõli
3 sl odrahelbeid
3 sl kaerahelbeid
2 tl rafineerimata roosuhkrut
2 sl päevalilleseemneid
2 sl maitsestamata täistera maisihelbeid (saadaval ökopoodides)
1 sl kookoshelbeid
1 sl kookoslaaste
1 sl rosinaid
1 sl chia seemneid
1 tl goji marju

Pane kuumutatud pannile päevalilleõli, lisa odra- ja kaerahelbed - rösti kergelt. Järgmisena lisa suhkur ja päevalilleseemned, sega kõik läbi. Nüüd võid pannilt juba tule alt ära keerata, kuumust jätkub piisavalt. Lisa müslile täistera maisihelbed (need on pressitud tervest maisiterast ja seega sisaldavad täisväärtuslikke toitaineid), kookoshelbed ja -laastud, rosinad, chia seemned ja goji marjad. Eemalda pann kohe kuumalt pliidiaugult, kuna viimasena lisatud koostisainetele pole kuumutamist vaja, muidu lähevad kasulikud ained kaduma. Serveeri jogurti või piimaga. Kõrvale võid lõigata ka banaani. Eriti hea hommikujook on kuum astelpajumahl, millest mina talviti täiesti sõltuvuses olen. Astelpajumahlas on väga palju C-vitamiini ning pidev C-vitamiini tarbimine aitab ennetada külmetushaigused.

Kausi meisterdas Kaisa-Maarja

Krõbe hommikumüsli vaarikate ja banaanilaastudega

Pärast hommikujooksu võtsin organismi taastamiseks vajalike kiirete süsivesikute (ehk lihtsüsivesikute) saamiseks klaasi värsket kuumtöötlemata õunamahla. Tõhus aeglaste süsivesikute (ehk liitsüsivesikute) allikas on aga hoolikalt valitud komponentidest valmistatud müsli - aeglaseid süsivesikuid annavad täisteratooted, seetõttu kasutan müslis täistera kaera- ja maisihelbeid. Eriti mõnusad on müslide sees eestimaised Taarapõllu talu kuivatatud marjad, sel korral katsetasin vaarikaid. Tihti sünnib müsli vaadates Anee kuivatatud puuviljade- ja seemnevarusid - sel korral noppisin sealt välja järgmised komponendid:

2 spl kaerahelbeid
2 spl täistera maisihelbeid
4 kuivatatud ploomi
1 spl kuivatatud banaanilaaste
1 spl kuivatatud vaarikaid
1 spl päevalilleseemneid
1 tl rosinaid
2 tl rafineerimata roosuhkrut
1 spl päevalilleõli

Müsli valmib vaid mõne minutiga. Kuumutasin panni, panin sellele päevalilleõli ja kaerahelbed ning hakkasin järgemööda lisama teisi komponente - maisihelbed, kuivatatud ja peenekslõigutud ploomid, banaanilaastud, kuivatatud vaarikad, päevalilleseemned, rosinad ja viimasena suhkur - segasin kõik ained läbi ja oligi müsli valmis. Kõrvale vaid piparmünditee; ma ei kombineeri müslit piimatoodetega. Sisaldades aeglaseid süsivesikuid, hoiab müsli kõhu kaua täis ning sobib oma koostisosade poolest ideaalselt hommikusöögiks.

Rohkete lisanditega hommikumüsli

Need üksikud hommikud, kui mu lemmikkohupiim otsas on, pean mõtlema midagi muud söödavat välja. Mul tegelikult hommikul üldse pole isu, kui muidugi välja arvata Pajumäe kohupiima, seda ma kohe tõesti tahan, muud toidud ajavad nina kirtsutama. Kahjuks pole ma ka pudrusööja, katsetasin oma näljaperioodil kõiki putrusid ning kohe üldse ei maitsenud (arvan, et tuli päris tõene hinnang, sest sel perioodil maitsesid mitmed asjad, mille poole ma tavapärases toidukülluses ei vaatagi). Siiski saab kaerahelvestest teha ka midagi paremat kui lihtsalt limane puder - müslit. Muidugi saab müslit ka poest osta, kuid ise tehes saab sellele lisada just endale meelepäraseid lisandeid.

Vaja läheb:
2 spl jämedaid kaerahelbeid
1 spl sojahelbeid
1 spl päevalilleseemneid
1 spl mahedamaitselist õli (nt päevalille- või rapsiõli)
2 tl rafineerimata roosuhkrut
3 tükeldatud kuivatatud ploomi
1 spl kuivatatud mustikaid
2 tl rosinaid
1 spl kookoslaaste

Kogu müslikraam on mul ökopoest pärit, muidugi võib ka tavapoe omast teha, aga nt kuivatatud mustikaid ja sojahelbeid, vist ka kookoslaaste, pole ma tavapoodides näinud. Kui päevalilleõliga tekib esimene assotsiatsioon jubedast poslamasla maitsest, siis ökopoe päevalilleõli on hoopis midagi teist - see on sisuliselt maitsetu õli, mis sobib just neisse toitudesse, kus õli maitse ei tohiks tuntav olla. Lisaks sisaldab päevalilleõli rohkelt D-vitamiini, mida on meie pika ja päikesevaese talve ajal muudest allikatest suhteliselt keeruline ammutada; kasutasin seda õli lausa lapsel titeeas apteegis müüdava, hormooniks peetava, D-vitamiini asemel (lisaks õlile veel rohkesti võid, kala, õues viibimist ja liikumist).
Müsli tegin nii - kuumutasin panni ning panin pannile õli, sinna sisse panin kaera- ja sojahelbed, kohe ka päevalilleseemned ning suhkru. Müsli saab valmis paari minutiga, seega tuleb kõik lisandid ruttu hulka panna. Järgmisena läksid kuivatatud ploomid (lõikusin tükkideks), rosinad ja kuivatatud mustikad. Keerasin juba tule alt ära ning viimasena lisasin kookoslaastud, segasin veel kõik hoolikalt läbi. Süüa kõlbab kohe, kui keelt enam ära ei kõrveta. Kuna müsli sisse sai rohkelt kuivatatud puuvilju ja seemneid, siis on see väga toitev eine, süsivesikute kogus on meeletu, aga just neid peakski üks hommikusöök sisaldama. Mina vist pole harjunud süsivesikutega oma tavapärase valgulise hommikusöögi kõrval. Kõike ära süüa ei jõudnud, Anee aitas ja sõi pärast kausitäit tatraputru veel müslit koos minuga.