"Maitseelamused tervise heaks" - sellist nime kannab minu esimene raamat, mis tuleb täna trükist ning jõuab juba homsest raamatupoodidesse. Selle raamatu koostamine oli minu jaoks väga põnev periood, mis vajab lahtikirjutamist.
Heureka!Mõte üks raamat ise kirjutada tekkis mul umbes pool aastat tagasi, kui olin just lõpetanud töötamise
Tervitus.ee-s ning mõtlesin veidi elu üle järele - mida ma oskan ja mida ma teha tahan. Ei saa jätta mainimata fakti, et ma polnud sel ajal valmis minema 8 h päevas ja 5 päeva nädalas kusagile tööle, kuna Anee käis sel ajal veel lasteaias kolm poolikut päeva nädalas ning rohkemaks ta poleks olnud võimeline. Mu mõte liikus suunas, et parim oleks leida endale võimalus töötada kodus. Ja siis ühel ööl (jah just öösel) ei lasknud mõtted mu peas mul uinuda ja järsku - heureka - ma peaks kirjutama raamatu tervislikust toitumisest ning jagama lugejatega hulga tervislikke ja maitsvaid retsepte.
Alustasin oma mõtte realiseerimist kohe järgmisel päeval - uurisin välja, millise kirjastuse uksele mul koputada tuleks. Kuna retseptiraamatute väljaandmises on esirinnas Ajakirjade Kirjastus, mõtlesin just nendele oma idee maha müüa. Selleks hetkeks oli mul raamatust peas vaid mõte, ei ridagi käsikirja, aga oma mõtet ja teotahet suutsin ma ühes e-kirjas nii veenvalt väljendada, et mu plaan sai heakskiidu. Saatsin enda senise tegevuse tutvustamiseks ka oma blogi lingi ning hiljem kolme retsepti näol näidise, kuidas ma raamatut ette kujutan. Üks silmast-silma kohtumine lisaks ning leping oligi allkirjastatud. Raamatu sisu osas jäeti mulle täiesti vabad käed, mulle anti vaid tähtaeg, mil raamat peab minu poolt valmis olema.
Millest raamat räägibVisioon on mul algusest peale olnud kindlalt silme eest - raamatu tuumikuks ja olulisemaks märksõnaks saab olema tervislikkus - sellele samale tugevale sambale tugineb ka minu toidublogi. Tervislikkus on aga üsna trafaretne ja leierdatud sõna, mille taga peidavad end sageli igasugused dieedid ning loobumine kõigest maitsvast. Paljude jaoks on tervislikkusest saanud lausa hirmutav sõna, mis rikub toidu juures kogu headuse. Minu soov on selle raamatuga kummutada hirmud tervislikust toitumisest kui "porgandinärimisest". Ma ei räägi loobumisest, ma räägin võimalusest ja oskustest erinevaid toiduaineid suurepäraseid maitseelamusi pakkuvateks toitudeks kombineerida - tervisliku toitumise võti seisneb kvaliteetses tooraines. Kindlasti ei pea tervislik toituja loobuma maiustamisest - raamatust leiab hulganisti ideid tervislike küpsetiste ja magustoitude valmistamiseks. "Maitseelamused tervise heaks" on eelkõige retseptikogumik - nagu ka raamatu tagakaane tutvustuses ütlen: "Olgu see raamat teerajajaks algajale tervislikule toitujale või inspiratsiooniallikaks juba tervislikust toidust ja eluviisist lugupidavale inimesele."
Minu jaoks on sõna "maitseelamused" väga tugeva tähendusega sõna, mistõttu ma aasta tagasi toidublogiga alustades ka blogi aadressis selle sõna kasutusele võtsin. Toit on minu jaoks selgelt midagi enamat kui pelgalt kõhutäide ning just maitseelamused on need, mida toit eelkõige pakkuma peaks. Minu kindel soov oli algusest peale kasutada sõna "maitseelamused" ka raamatu pealkirjas, mis pärast nädalaid kestnud vaidlusi, kus põrkusid emotsionaalsed ja turunduslikud aspektid, siiski võitjana välja tuli. Lõpuks polnud see siiski ühe osapoole võit või kaotus - kõik jäid rahule. Tagantjärgi võin öelda, et selle raamatu juures olid suurimad vaidlused (küll konstruktiivsed) just pealkirja ja kaanepildi osas, kuna just need on kaks põhilist aspekti, mille põhjal inimene otsustab, kas osta see raamat või mitte. Ühel arvamusel kirjastus, kes on andnud välja sadu kokaraamatuid ning oskab teha järeldusi, mis müüb ja mis mitte, teisel poolel mina oma emotsioonide ja sooviga, et raamat jääks ikka minu nägu ja mul poleks hiljem raamatut kätte võttes häbi sellele otsa vaadata.
Raamatu ülesehituse tegin aastaajapõhiselt - arvan, et nii on kõige loogilisem nii inimorganismi kui tooraine kättesaadavuse seisukohast lähtudes. Suvel võtad ette kuuma suvepäevaga sobivad suvised retseptid ning talvel ikka külma ilma toidud. Nii jooksevadki raamatust läbi kõik neli Eestile omast aastaaega. Ühe kokaraamatu juures on väga oluline aspekt ka kodumaisus - just seetõttu, et tooraine, mida retseptides kasutatakse, on meile kättesaadav ning toorained on ka meie jaoks mõistetavates mõõtühikutes ja kogustes.
KasvuraskusedPraegusel ajal pole enam ime see, et blogist kasvab välja raamat - selliseid näiteid on ka Eestis juba kümneid ja kümneid. Ka "Maitseelamused tervise heaks" on just blogi baasilt arenenud. Otsustasin raamatu tarvis oma blogist välja otsida oma parimad retseptid, lisaks oli mul hulganisti sahtlisse (ok, arvutisse) kirjutatud ja pildistatud retsepte, mis seni veel kusagil avaldatud polnud. Need retseptid tuli raamatu tarvis kõik läbi kirjutada, paljud neist kindluse mõttes uuesti läbi proovida ja/või pildistada. Lisaks tegelesin kirjutamise kõrval ka aktiivse loominguga - valmistasin toite, panin kirja retsepte ning pildistasin just selle raamatu tarvis. Kuna ma võtsin seda raamatut algusest peale väga isiklikult, siis kirjutasin sellesse raamatusse sisse ka palju enda mõtteid ja emotsioone. Tundsin, et lihtsalt retsept ja valmistusõpetus kirja panna on kuidagi igav ja emotsioonitu - mind aga köidavad just sellised kokaraamatud, kus on selgelt näha ka inimest ennast ja tema isikupära. Kirjutasin iga olemasoleva retsepti uuesti läbi, elades läbi selle toiduga seonduvat emotsiooni. Mäletan, et vahepeal tekkisid ilmast tingitud raskused, kuna silmini lumehangesid ja meeletut külma kogedes oli päris raske ette kujutada suviseid värsketest juurviljadest ja marjadest kergeid toite. Lühiajalisele loomingulisele kriisile aitas kaasa nädalane reis soojemasse kliimasse, mis mind veel pikaks ajaks suve lainele tõi.
Kes mind aitasidÜksi poleks ma siiski sellise raamatuga hakkama saanud, mul oli mitmeid häid abilisi, kellega pidevalt nõu pidasin - rääkisin, helistasin, vahetasin sadu meile… Esmane kokkupuude oli mul Ajakirjade Kirjastusest Üllega, kes mind üldse algul jutule võttis ning kellelt ma esialgse jah-sõna sain. Aitäh, et Sa minusse uskusid. Sain tuttavaks Ajakirjade Kirjastusest ka Lia ja Margega, kes mul terve selle perioodi alati meili või telefonikõne kaugusel olid ning aitasid oma kogemuste ja nõuga. Järgnes kaks kuud kestnud suhtlemine toimetajaga - lugematul arvul meile, tekstide saatmist edasi-tagasi, minu poolt kindlasti ka päris palju tähenärimist. Velve, aitäh, et Sa minu tähenärimised välja kannatasid ning me kõiges kokkuleppele saime - minu jaoks oli see väga õpetlik ja huvitav periood. Raamatu kujundas Külli - algul ei olnud me samal lainel - Küllil olid teised projektid käsil ning ta polnud mu raamatu sisusse veel süvenenud - oi, kui palju esikaasi me "prügikasti viskasime" ja mitmeid tunde ma õiget valgust passisin, et saada üks hea esikaane pilt. See läbi raskuste saadud imeline pilt, mis meil mõnda aega ka esikaaneks oli, rändas lõpuks siiski raamatu sisse (lk 95) ning esikaaneks sai, nagu pildilt ka näha, kombinatsioon erinevatest toitudest, mis iseloomustavad seda raamatut koos kõige rohkem.
Lisaks Kirjastuse inimestele aitasid mind ka oma pereliikmed - minu õe Kaisa-Maarja tehtud on suur osa selle raamatu meeleolupiltidest. Kokaraamatu juures on väga olulised fotod - seetõttu on kõik retseptid selles raamatus varustatud ka piltidega - just pilt tekitab alati emotsiooni (fotod toitudest on valdavalt minu tehtud). Lisaks on raamatus iga toidu juures meeleolupildid (enamus Kaisa-Maarja tehtud), mille seos vastava toiduga on kas otsene või veidi kiiksuga :) Igal juhul suutis kujundaja Külli need pildid raamatusse nii ilusasti seada, et lausa lust on vaadata. Kaisa-Maarjaga sain kindlasti ka kõige avameelsemalt arutada raamatu võimalikke kitsaskohti - häirekell hakkas meil enamasti samades kohtades tööle.
Hakkama poleks ma saanud ka ilma Reneeta, kes aitas mul piltidega tegelemiseks Mac'is kõige paremad lahendused leida (oi-oi, kui palju aega kulus mul piltide peale!). Tüütasin teda mitu kuud järjest pidevalt oma piltidega. Ja Anee, kes mu kõrval istus ja nukumajas tinistas, kui minul jälle "arvutit häkkida" oli tarvis - kui vaja, suudab ta ka üksi mängida. Anee tegeles ka ise raamatute valmistamisega - murdis kokku suuri pabereid, köitis neid kokku ning kirjutas ja joonistas need täis, imestades sealjuures, kuidas mul ühe raamatu peale nii palju aega kulub… Ajal, mil olid tulised vaidlused raamatu pealkirja osas, püüdis tema kaasa aidata, pakkudes peakirjaks "Rõõmus söök" :)
MissioonNüüd, ühel ilusal kevadkuul, on see raamat lõpuks valmis. Kujutasin juba algul ette seda raamatut ilmuma just kevadel, kuna kevad on igas mõttes uuestisünni periood, mis paneb inimesi mõtlema oma tervisele, talvega kogunenud kilodele ja enda eest hoolitsemisele. Motivatsioon midagi muuta ja ära teha on just kevadel kõige suurem. Minu soov on, et tervislik toitumine koguks üha rohkem populaarsust. Kordan veel, et tervislik toitumine ei tähenda loobumisi, vaid pakub uusi võimalusi. Tervislikust toidust võidab kõige rohkem inimene ise, laiemas plaanis ka riik, kuna inimeste elustiilist (sh toitumisest) põhjustatud haigused mõjutavad tugeval määral rahva tervist. Nii altruistlik kui ka see ei tundu, siis mina hoolin sellest ning vaevan vahel ka südant inimeste (eriti laste) toitumise pärast. Oma raamatuga (ja ka blogiga) püüan nii palju kui mina oskan, aidata kaasa sellele, et üha rohkem inimesi hakkaks lugu pidama tervislikust toidust. Ja ma loodan väga, et tervislik toit pakub ka teistele erilisi maitseelamusi.