Aasia supp Tom Kha ainetel

Talvisel ajal on Aasia päritolu vürtsikad ja soojendavad supid kui meie kliimasse loodud. See kõlab küll paradoksaalselt, sest need supid on ju tegelikult pärit kuuma kliimaga riikidest ning samamoodi nagu siinsete miinuskraadidega, meeldivad need supid mulle ka Tai päikesepaistes. Kummalisel kombel aga Eesti suvel ma Aasia toitudest ei mõtle ega valmista neid toiduks kohe üldse.

Sügisest kevadeni on aga minu köögis pidevalt midagi aasiapärast. See supp on minu enda looming, kuigi supi aluseks on Tai köögist tuntud kookospiima baasil Tom Kha supp. Õiges Tom Kha supis tegelikult väga palju söödavat polegi – on veidi kanaliha, seeni, mõni tomat ja imehea puljong, aga ka väga palju mittesöödavaid maitseköögivilju, mida hammas ei võta. Kuna siin meil selliseid maitseköögivilju saada pole, siis keedan Tom Kha puljongi kokku Tom Kha maitsesegust, Food Studio kanapuljongist, veest ja kookospiimast.

Minu Tom Kha supis kõlbab süüa kogu supp. See sisaldab paraja portsu köögivilju, kanaliha, seeni ning lisaks ka riisinuudleid ning loomulikult imehead puljongit, mis teebki sellest supist erilise toidu. Tasub proovida.

Tom Kha supp (5-6le):
200 g kirsstomateid
150-200 g rohelisi koos kaunadega herneid
1 mugulsibul
väike jupp tšillit
ca 2 cm viil ingverit
1 pakk (30 g) Tom Kha maitsesegu 
2 kanafileed (ca 400 g)
ca 200 g pruune šampinjone ja/või shiitake seeni
1 väike pakk (350 ml) Food Studio kanapuljongit
500 ml keeva vett
400 ml kookospiima
ca 100 g peenikesi riisinuudelid
pool laimi

Supi jaoks on küll päris palju tükeldamist, kuid soovitan kõik komponendid algul valmis hakkida ning seejärel on supi valmistamne juba kiire ja lihtne.

Viiluta seened. Sobivad nii (pruunid) šampinjonid kui ka shiitake seened. Viimased on eriti head Aasia toitudes, aga neid ei pruugi igalt poolt kätte saada (müüakse Balti jaama turul lahtiselt ja Rimis pakendatult).

Tükelda ka kanafilee suupärasteks õhukesteks tükkideks.

Eraldi lõikelaual (väldi kokkupuudet kanaga) tükelda köögiviljad – kaunadega herned ja kirsstomatid pooleks, sibul õhukesteks viiludeks. Tšilli ja ingver haki peenikeseks (kui pelgad tšillit, jäta see välja, sest Tom Kha maitsesegus on seda ka juba veidi sees).

Kui on olemas paksupõhjaline mittenakkuv pott, siis on võimalik toit valmis teha ühes nõus, kui aga mitte, siis läheb lisaks potile tarvis ka panni. Esmalt pane kuuma potti/pannile veidi õli ja prae kanaliha küpseks. Eemalda kana pannilt.

Nüüd prae samas nõus kergelt läbi seened. Selle etapi võib ka tegemata jätta ning lisada seened ilma eeltöötlemata supile, kuid mulle meeldivad Aasia suppides just praetud seened. Eemalda praetud seened pannilt.

Nüüd lisa pannile sibulad ning alanda kuumust, sest sibul ei tohi pruunistuda. Prae pidevalt lisades paar minutit, seejärel lisa poolitatud kirsstomatid, ingver ja tšilli, kuumuta veel mõned minutid. Lisa potti Tom Kha maitsesegu ning kohe seejärel Food studio kanapuljong ja keev vesi.

Kui supp on keema tõusnud, lisa supile riisinuudlid ja rohelised herned. Keeda veel mõned minutid ning sega supi sisse kookospiim. Kookospiima kogus võiks olla umbes kolmandik ülejäänud vedelikust. Lisa supile ka eelnevalt praetud kanaliha ja pigista supi sisse poole laimi mahl. Supp on valmis. Serveerides tõsta supi peale ka eelnevalt praetud seeni. Head isu!

Postituse koostööpartner on Food Studio puljongid.

Kalasupp bouillabaisse ainetel

Bouillabaisse on üks Prantsuse päritolu mereannisupp, loodud sealsete kalurite poolt, kes keetsid suppi neist luistest kaladest, mida turul ei õnnestunud müüa. Tegelikult peetakse algse päritoluga bouillabaisse’d isegi pigem hautiseks kui supiks, mida süüakse koos majoneesi ja saiaga. Mina valmistasin bouillabaisse siiski supi kujul ning antud kogustega tulebki selline tummine ja toekas supp.

See retsept siin on kindlasti bouillabaisse kohandatud versioon, kus ei ajanud taga algupäraseid kalu ja koorikloomi, millest on puljong keedetud ning mereandidest on supi sees igalt poolt kergelt kättesaadavad lõhe ja krevetid. Küll aga on köögiviljade ja maitseainete kombinatsioon selline, mis annab bouillabaisse supile iseloomuliku maitse.

Erilisemate koostisainete poolest on supi on sees nii fenkol kui ka tähtaniis, mis mõlemad annavad supile seda äärmiselt iseloomulikku aniisi maitset. Tähtaniis on mul alati maitseainekapis olemas ja see on selles supis kohustuslik element. Küll aga olen mitmel korral teinud bouillabaisse suppi ilma fenkolita, mis annab ka sarnast aniisist maitsenüanssi, aga ma ei ole täheldanud suuri erinevusi, kui fenkoli välja jätan. Seega kui ei leia fenkolit poest või turult, siis võib selle vabalt välja jätta.

Olin bouillabaisse supi suhtes tegelikult pikalt skeptiline, kuna minus tekitas vastumeelsust kala ja tomati kooslus. Ilmselt on minu põlgus sellise maitsekombinatsiooni vastu tekkinud lapsepõlvest, kuna elades kalatööstuse kõrval, oli meie laual sageli kala tomatis konserv. Ma küll juba siis hoidsin sellest toidust kõrvale, kuna pelgalt selle lõhn tekitas minus vastumeelsust ja seose, kuidas kaks toiduainet ei sobi kohe üldse kokku.

Mitte et ma võrdleks bouillabaisse suppi kala tomatis konserviga, aga toitude maitse- ja lõhnaomadused on sõltuvalt temperatuurist väga erinevad. Kui mõelda kasvõi ükskõik millise supi peale, mis on külmkappi pandud ja selle sama supi peale auravkuumana, siis aroomid on kindlasti viimase kasuks. Nii tekkis mul millalgi huvi ka bouillabaisse supi vastu ja seda on vahel ka restoranides proovitud, aga võiks öelda, et võttis aastaid, et ma kodus selle supi peale mõtlema hakkasin. Seega minu versioon bouillabaisse supist on järgmine.

Kalasupp bouillabaisse ainetel (4-le):
oliiviõli
2 varsselleri vart (ca 100 g)
2 keskmist porgandit (ca 150 g)
2 mugulsibulat (ca 100 g)
½ fenkolit (ca 100 g) (võib jätta ka välja, kuna tähtaniis annab aniisi maitset küllaga)
2-3 küüslauguküünt
4 keskmist tomatit (ca 200 g)
4 sl tomatipastat
1 l kalapuljongit
2 tähtaniisi kauna (neid tähekesi nimetatakse kaunadeks)
meresoola
musta pipart

Supi peale:
ca 20 tiigerkrevetti
ca 200 g lõhefileed
(soovi korral ka mõnda muud kala, sinimerekarpe või teisi mereande)
meresoola
musta pipart
värsket koriandrit

Supi jaoks on vaja esmalt kalapuljongit. Mina olen tavaliselt keetnud kalapuljongit selle supi jaoks lõhest, aga loomulikult sobivad ka teistest kaladest keedetud puljongid; mulle meeldib näiteks veel väga kuld-merikogre puljong. Selle bouillabaisse supist inspireeritud kalasupi sees on puljongile maitset andmas ka rohkelt köögivilju, seega kalapuljongi maitsenüansid pole kuigi olulised, lihtsalt tegu peab olema kalapuljongiga, mida oleks supis tunda. Traditsiooniliselt keedetakse see muidu väherasvastest luistest kaladest.

Kuna lapsed armastavad traditsioonilist selget kalasuppi rohkem, teen sageli puljongit rohkem ja osa võtan ära selle mõnusa tomatise kalasupi jaoks. Samuti olen pannud kalapuljongit ka karbiga sügavkülma ning supi tegemise ajal sulatanud puljongi uuesti üles. Lisaks olen kasutanud Food Studio kalapuljongit, mis on kohe kasutamiseks valmis ning mille puhul eelnev puljongi keetmise aeg jääb ära.

Aga juhul, kui hakkad keetma selle supi jaoks eraldi kalapuljongit, siis annan ka oma universaalse kalapuljongi retsepti, mida kasutan kõige rohkem.

Kalapuljongiks läheb vaja:
ühe lõhe pea ja/või selgroog ja kõhuääred
2 porgandit
1 varsselleri vars
ühe porru ülemised rohelised lehed
1 mugulsibul
2 loorberilehte
suur punt peterselli
meresoola
musta terapipart (ca 15 tk)

Pese kala puljongikogu ning pane külma veega potti. Aja keema ning koori pealt tekkiv vaht ära. Seejärel lisa puljongile kõik retseptis olevad maitsevöögiviljad ja maitseained ning lase puljongil keeda ca 30-45 minutit. Kauem ei soovitata kalapuljongit keeta, kuna pidavat kibedaks minema. Pole ise järgi proovinud, ei oska oma kogemusest rääkida. Kurna keenud puljong puhtasse anumasse, vajadusel sügavkülmuta portsonide kaupa või jätka soovitud kalasupi valmistamist.

Bouillabaisse supist inspireeritud kalasupi jaoks haki varsseller, porgand, mugulsibul, fenkol, küüslauk ja tomatid võimalikult väikesteks kuubikuteks. Kuumuta mittenakkuvas potis oliiviõli ning lisa hakitud köögiviljad, lisa soola ja pipart (arvesta ka puljongi soolasust). Kuumuta köögivilju pidevalt segades ca 7 minutit, ära pruunista.

Seejärel kalla potti köögiviljade peale kuum puljong, lisa puljongisse tähtaniis ning keeda suppi madalal kuumusel kuni 20 minutit (maitse vahepeal köögiviljade pehmust).

Supi keemise ajal lõika lõhefileest kuubikud ning puhasta krevetid (võib kasutada ka sügavkülmutatud krevette, mida tasub enne sulatada). Kuumuta pann, lisa pannile tilk õli ning krevetid ja lõhekuubikud ning prae mõni minut, kuni need on küpsed, lisa maitseks soola ja pipart.

Serveerimisel tõsta potist supp kaussi ning tõsta supi peale praetud lõhe ja krevetid. Lisa supile soovi korral ka värsket koriandrit.

Köögivilja-läätsesupp seentega

Mul on üks hea retsept kõigile püreesuppide austajatele, mis peaks ühtlasi huvi pakkuma ka veganitele, kuna juhuslikult on supi sisse sattunud kõik taimne. Samuti soovitan suppi neile vanematele, kes laste eest köögivilju peitma peavad; seda muidugi eeldusel, et lapsed üldse püreesuppe söövad.

Laste täisväärtuslik toidulaud on minu südameasjaks, aga see nõuab nii enda pingutust kui ka pidevat selgitustööd, kusjuures isegi ühe pere lapsed võivad olla olenemata samast kasvukeskkonnast sootuks erinevad. Kui mul suurema lapsega pole söömise osas erilisi muresid olnud, siis väiksem laps, just kooliteed alustanud poeg, on ääretult närb sööja. Siiski toite, mida ta suu sisse ei pane, on vaid üksikuid, kuid talle lihtsalt toit kui selline ei paku huvi ja söömine on üks tüütu kohustus. Halenaljakaim näide tema põlgusest toidu vastu on ehk see, kui ma küsisin, mida ta oma sünnipäevalaule tahaks, siis vastus oli: “mitte midagi”. Ehk siis tema arvates parim sünnipäev oleks ilma söögita. :)

Selle püreesupi sees on ohtralt köögivilju ning kiudainerikkaid läätsesid ja herneid. Kõike, mida üks täisväärtuslik toidukord peaks sisaldama, aga ühtlasi ka palju sellist, mille peale tulevad muidu etteheitvad kommentaarid nagu “juurseller näeb välja nagu mädanenud kapsas” või “ma sibulat ei söö” või siis salatit süües “võta mu tomati pealt see lääts ära”. Taldrikud said lastel igal juhul tühjaks ning kõik see, mille suhtes ma neid etteheiteid olen kuulnud, oli selle supi sees, aga seda ma (vähemalt väiksemale) lapsele ei öelnud.

Siiski, tõe huvides tuleb mainida, et supi garneeringuks kasutasin ma seeni vaid enda toidul ning lapsed sõid suppi koos praetud peekoniga. Supi sees olevad puravikud jäid aga nende poolt tuvastamatuks. Ideaalis oleksin lisanud ka supi peale värskeid praetud puravikke, kuid mul olid kodus vaid pruunid šampinjonid. Igal juhul neil, kel praegu puravikke või teisi metsaseeni saadaval, soovitan lisada just neid, aga ka pruun šampinjon sobib muude seente puudumise korral hästi.

Kui nüüd retsepti lähemalt uurida, siis võib ehk küsimusi tekitada, kas supi puljongiks ongi paljas vesi. Kuna aga supi koostises on ohtralt köögivilju ning ka peotäis seeni, siis need samad komponendid ongi, mis annavad keetes puljongile maitse ning soolast täiesti piisab, et supi maitset viimistleda.

Köögivilja-läätsesupp seentega (4-le):
300 g lillkapsast
2 porgandit (80-100 g)
1 keskmine mugulsibul
1 küüslauguküüs
1 varsselleri vars
ca 80 g juursellerit
veidi õli
soola
peotäis kuivatatud puravikke või kaks peotäit värskeid puravikke
1,5 dl kaunviljasegu (erinevat värvi läätsed ja herned; ostsin valmisseguna)
ca 750 - 850 ml vett (olenevalt sellest, kui paks supp meeldib)

Lisaks:
ca 200 g seeni (nt puravikke või pruune šampinjone)
õli praadimiseks
maitserohelist

Puhasta ja haki robustselt kõik supi sisse minevad köögiviljad. Kuna tegu on püreesupiga, pole tükeldusaste oluline.

Kuumuta mittenakkuv pott, lisa potti veidi õli ning kalla potti kõik hakitud köögiviljad. Küpseta köögivilju potis pidevalt segades ca 5 minutit ning jälgi, et kõrbema ei läheks. Kalla potti keev vesi ning lisa ka (vee all loputatud) kaunviljasegu, peotäis kuivatatud puravikke (kui pole kuivatatud puravikke, võib lisada ka pannil praetud värskeid puravikke vahetult enne supi püreestamist) ja maitsesta soolaga. Keeda suppi madalal kuumusel ca 15-20 minutit ning seejärel püreesta supp.

Supi keemise ajal prae pannil vähese õliga seened, lisa ka soola. Kalla supp kaussi, laota supile praetud seened ning ka meelepärast (aias leiduvat) maitserohelist.

Vürtsikas kanasupp

See kanasupp on koostisainete poolest selline lihtne ja eestipärane, mille koostisosad peaks kõigil kodus olemas olema, küll aga annab väikese kiiksu ja hoopis uue hingamise supile sellele lisatud tšilli, mis teeb supi erilisemaks. Tšillit tasub muidugi lisada alati enda taluvuse järgi.

Taaskord kasutan supi valmistamiseks Food Studio kanapuljongit, mis võimaldab maitsva supi valmis teha umbes poole tunniga, andmata samas järgi tooraine kvaliteedis. Eriti mõnus on supp selle aasta värskete porgandite ja kartulitega. 

Vürtsikas kanasupp (3-le):

1 pakk (750 ml) Food Studio kanapuljongit

3 kartulit (ca 250 g)

3 porgandit (ca 250 g)

1 varsselleri vars

2 küüslauguküünt

jupp värsket tšillit või tšillihelbeid (taluvuse järgi)

1 kanafilee (ca 200 g)

veidi õli praadimiseks

tilli peale puistamiseks

Koori kartulid ja porgandid ning haki suupärasteks tükkideks, samuti haki varsseller ja küüslauk. Lõika kanafilee õhukesteks viiludeks või ribadeks. 

Kalla puljong potti ja lase keema tõusta. Samal ajal prae vähese õliga pannil tükeldatud kanafilee (pruunistada pole vaja) ning maitsesta see soola ja pipraga. Eemalda kanafilee pannilt ning pane pannile viilutatud porgandid, varsseller ja küüslauk, vajadusel lisa veidi õli juurde ja maitsesta segu tšilliga (võib kasutada kas tšillihelbeid või värsket tšillit). Prae pidevalt segades umbes 3 minutit. 

Selleks ajaks peaks olema puljong keema tõusnud. Nüüd lisa puljongisse kartulid ning köögiviljad pannilt ja ka eelnevalt praetud kanafilee tükid. Keeda suppi keskmisel kuumusel, kuni kartul on valmis. Serveeri suppi värske tilliga.

Postitus valmis koostöös Food Studio puljongitega.

Kookospiimaga lõhesupp

Proovisin teha ühe kerge ja kiiresti valmiva kalasupi, aga mitte sellise traditsioonilise selge puljongiga kalasupi, vaid hoopis midagi teistsugust. Kookospiimaga lõhesupp meenutab mulle taas Aasia maitseid, lisaks kookospiimale on supis ka ingver ja sidrunhein, millest võib järeldada, et ma just teadlikult Aasia suunas jälle kaldun.

Kodus keedetud kalapuljong on küll väga maitsev, kuid peab tõdema, et kalapuljongi keetmine on üks ebameeldivaima haisuga toiduvalmistamisi. Pärast puljongi keetmist peab kogu majas aknad lahti tegema ning kõik põhjalikult ära tuulutama. Sestap mulle Food Studio puljongid väga meeldivadki, et saab mööda minna puljongi keetmise protsessist ja kohe, kui mõne supi mõte tekib, saab seda ka realiseerida, kui pakendatud puljong külmkapis olemas on.

Muutsin supi valmistamise juures mitut tehnilist aspekti – näiteks tundus mulle, et lõhe jääb selle supi sees palju parem, kui seda mitte puljongis keeta, vaid hoopis eelnevalt kergelt pannil praadida; sama tegin ka köögiviljadega. Tunnustuseks ütles laps, et ta pole kunagi nii hea vedeliku ja nii maitsva kalaga suppi saanud, küll aga praakis supi seest välja rooskapsad. Eks see ole maitse asi, kellele rooskapsad maitsevad, kellele mitte. Kui kohe üldse ei istu nende maitse, võib rooskapsad asendada näiteks suhkruhernestega (koos kaunaga) või brokoliga.

Lõhesupp kookospiimaga (3-le):
1 pakk (750 ml) Food Studio kalapuljongit
1 dl kookospiima
3 porgandit
150 g rooskapsast ehk Brüsseli kapsast
võid ja/või oliiviõli praadimiseks
1 vars sidrunheina
ca 25 g ingverit
ca 250 g lõhefileed
meresoola
musta pipart
värsket koriandrit

Eemalda lõhefileelt nahk ning lõika lõhe suupärasteks tükkideks. Tükelda porgand peenikesteks ribadeks kas noaga või juurvilja spiraalitajaga. Eemalda rooskapsastelt pealmised lehed ning lõika need pooleks.

Kuumuta pann, lisa pannile veidi õli või võid ning prae keskmisel kuumusel porgandiribasid ja poolitatud rooskapsaid umbes 5 minutit, viimasel minutil lisa peenelt hakitud sidrunhein (eemalda pealmised puised kihid) ja ingver.

Pane kalapuljong potti kuumenema ning samal ajal prae pannil lõhekuubikuid 2-3 minutit. Maitsesta lõhe soola ja musta pipraga.

Kui puljong on keema tõusnud, lisa puljongi hulka kookospiim.

Jaga kaussidesse pannil eeltöödeldud köögiviljad ja lõhekuubikud ning kalla igasse kaussi peale kuum puljong. Soovi korral lisa supile maitseroheliseks värsket koriandrit.

Postitus valmis koostöös Food Studio puljongitega.

Rohelise herne püreesupp

Olen viimasel ajal päris palju teinud katseid rohelise herne püreesupiga. Katseid just seepärast, et mul on olnud mingi kindel nägemus supist, mida ma olen üritanud saavutada. Supp, millega ma oleks rahul olnud, ei valminud esimese korraga – kord oli maitset vähe, kord supp liiga lahja, kord varjutas mingi komponent herne maitse nii, et ma ei saanud enam aru, et tegu on hernesupiga, kord tundus lisand vale.

Ma ei hakka kõiki ebaõnnestunud kaitseid siin lahti seletama, küll aga panen kirja retsepti, millega ma lõpuks rahul olen. Nagu näha, pole supis komponente eriti palju, sest eesmärk oli, et hernesupp oleks ikka äratuntavalt hernesupi maitsega. Juurseller annab õrna maitsenüanssi ning Food Studio kanapuljong on just nii hea, et ei varjuta herne maitset, aga samas ei tule supile mitte ühtegi maitseainet juurde lisada, sest kõik on juba paigas.

Püreesupi peale sobib hästi mõni tahkem lisand. Hernesupi lisandina kasutasin valgurikkaid mustasid läätsesid ning ka suitsupeekonit.

Katsetamiseks ei keetnud ma potitäit suppi, vaid tegin just ühe inimese portsu. Viimane õnnestunud katse sai tehtud Food Studio kanapuljongiga, mida müüakse ka väikeses pakendis (230 ml). Tehes sama suppi suures pakis puljongiga (750 ml), kolmekordista kõikide komponentide koguseid ning saad supi kolmele inimesele.

Supp ühele:
1 väike pakk (230 ml) Food Studio kanapuljongit
1 sl õli 
1 väike kartul
50 g juursellerit
1 küüslauguküüs
100 g rohelisi herneid + veidi herneid supi peale
2 sl musti läätsesid (keedetult)
paar viilu suitsupeekonit

Esmalt on tarvis keema panna läätsed, et need jõuaks supiga samal ajal valmis. Mina kasutasin musta värvi läätsesid (sobivad ka rohelised), mis on suhteliselt pika keemise ajaga ning neid keetsin keskmisel kuumusel 15 minutit (keeduvette lisasin soola). Oluline on, et läätsed ei keeks liiga pehmeks, vaid need säilitaksid veidi krõmpsuva tekstuuri. Ühele inimesele läheb supi peale umbes 2-3 sl läätsesid, kuid nii väikest kogust keeta on natuke absurdne. Mina keetsin umbes 1 dl (kuivainina) läätsesid ning sellest jätkus veel kahel korral salati peale panemiseks ka.

Seejärel koori kartul, juurseller ja küüslauk. Lõika väiksemateks need tükkideks; juurselleri võib üsna õhukeselt viilutada, siis on küpsemisaeg lühem.

Kuumuta pott, lisa potti õli ning kuumuta potis kartulit ja juursellerit pidevalt segades umbes paar minutit. Seejärel lisa küüslauk, aga ära seda pruunista, muidu muutub küüslauk kibedaks. Kalla potti kanapuljong ning keeda suppi umbes viis minutit, seejärel lisa (külmutatud) rohelised herned ning keeda suppi veel umbes 3-5 minutit. Mida vähem herneid kuumtöödelda, seda erksamat rohelist värvi supp jääb. Panid tähele, et ühtegi maitseainet, isegi soola, ei lisanud ma supile, sest kanapuljong on väga hästi maitsestatud ning supp ei vaja midagi enam juurde.

Prae peekoniviilud mõlemalt poolt krõbekaks ning soovi korral võib ka läätsed pannilt läbi lasta. Minul olid läätsed varem valmis keedetud ning enne supile lisamist kuumutasin neid samal pannil koos peekoniga. Lisa läätsede juurde ka veel ca 1 sl külmutatud herneid, et need pannil üles soojeneksid.

Püreesta supp saumisekri või blenderi abiga. Tõsta supp kaussi, lisa supile läätsed, herned ja peekon.

Puljong: Food Studio

Aasia supp 10 minutiga

Puljong on supi juures kõige olulisem komponent, mis annab toidule maitsesügavuse ja tõelise iseloomu. Kui mul rohkem aega on, keedan ise 3-4 tundi puljongit, kuid vahel tuleb supi isu peale ka siis, kui puljongit keeta pole aega või tahtmist.

Juba mõnda aega olen kasutanud kiirsuppide ja ka muude puljongit nõudvate toitude tegemiseks Food Studio puljongeid. Need puljongid on pikalt keedetud (puljongi maitse juures on see oluline) ja koostises on vaid naturaalsed toorained.

Üks lemmikutest on minul Aasia puljong, millega saab valmistada erinevaid Aasia suppe. Puljongi sisse on keedetud Aasia toitudele iseloomulikud maitsed ingverist, sidrunheinast, kahvrilaimi lehtedest ja tšillist, seega eraldi supis neid koostisosi kasutada pole tarvis.

Täna jagan aga retsepti ühest lihtsast Aasia supist, mis valmib vaid 10 minutiga. Koostises on põhiliselt seened ja roheline kraam ja veidi ka munanuudleid, seega supp sisaldab vähe kaloreid ja sobib hästi neile, kes kaalu langetada tahavad.

Vaja läheb (3-4-le):
1 pakk (750 ml) Food Studio Aasia puljongit
100 g Aasia munanuudleid
1 pea pak choi’d ehk Hiina lehtkapsast
150 g shiitake ja/või pruune šampinjoni seeni
veidi võid või õli praadimiseks
ca 15 suhkruherne kauna
kuivatatud wakame vetikat (soovi korral)
rohelist sibulat

Kalla puljong potti ja aja keema ning pane ka pann tulele. Samal ajal viiluta shiitake ja šampinjoni seened. Shiitake seeni müüakse lahtisena Balti jaama turul ning pakendatuna (lausa ökosertifikaadiga) ka Rimis (ehk ka teistes poodides). Kui shiitake seeni ei õnnestu saada, võib need asendada ka pruunide šampinjonidega.

Pane kuumale pannile veidi võid või õli ja prae seeni maksimaalselt ühe minuti, lisa näpuotsaga ka soola.

Lõika suhkruherne kaunad diagonaalis 2-3ks tükiks. Paksoi (Pak choi ) ehk Hiina lehtkapsast süüakse nii õrnemat leheosa kui ka tugevamat varreosa, lõigata võib selle pikkupidi neljaks tükiks. Sobib ideaalselt Aasia toitudesse; kuumtöötlust vajab minimaalselt. Mitte segi ajada seda Hiina kapsaga; pak choi on pildil ka taamal näha. Saadaval on see vähemalt Rimis alati, teistes poodides ei tea nii täpselt. Ma ei tee siin Rimile tahtlikult sisuturundust, vaid see on puhtalt minu subjektiivne hinnang, kuna võrreldes teiste minu teele jäävate poodidega, Selveri ja Konsumiga, on (Haabersti) Rimi köögiviljalett kordades mitmekesisem.

Kui vesi keeb, lisa vette munanuudleid ning keeda neid vastavalt pakil toodud juhendile, tavaliselt kulub selleks aega maksimaalselt 4 minutit. Viimasel minutil lisa sisse ka tükeldatud suhkruherne kaunad ja paksoi kapsas. Kui on kodus olemas kuivatatud wakame vetikat, lisa ka see.

Enne serveerimist maitse puljongit ning vajadusel lisa veel veidi keedetud vett, kui puljong tundub liiga intensiivne või soolane. Sellises kalorivaeses Aasia supis, kus pole sees ei liha ega muud valku, sobib tegelikult intensiivne puljong väga hästi, sest see ongi kogu supi tuum, mis annab sellele maitse.

Viimasena lisa supile praetud seened ning lõika peale rohelist sibulat.

P.S. Supp võib tunduda vegan, aga ei ole seda, kuna puljong on keedetud kanast.

Puljong: Food Studio

Safranikollane lillkapsa püreesupp kukeseente ja röstitud lillkapsaga

Praegu on kohaliku tooraine kättesaadavuse tippaeg ning kõike seda kohalikku ja värsket lausa kutsub tarbima, kui turul või koduaias ringi jalutada. Kodumaised lillkapsad on praegu värskuse tipul ning neid leiab turult erinevas suuruses ja ka mitmes värvitoonis.

Hea viis süüa korraga erinevaid köögivilju on püreesupid. Lillkapsas on selle püreesupi peategelane. See annab põhimassi supile ning on röstitud kujul ühes kukeseentega ka supi peal.

Mulle meeldivad püreesupid alati koos tahkema lisandiga; ilma selleta tunduvad püreesupid liiga beebitoidud. Lisanditega annab aga alati vastavalt maitsele mängida. Kel kukeseened lemmikute hulka ei kuulu, siis vana hea traditsiooniline peekon sobib samuti selle supi peale.

Lillkapsasupp (4-le):
1 lillkapsas (ca 500 g)
2 porgandit
4 kartulit
4 küüslauguküünt
1 sl võid või õli
2 x näpuotsaga safranit
ca 500-700 ml kanapuljongit
ca 70 g parmesani juustu
soola
pipart
tšillihelbeid

Peale:
röstitud vürtsikat lillkapsast
võis praetud kukeseeni
kale ja/või murulauku
musta pipart

Tükelda lillkapsas. Kiireim viis selleks on terve lillkapsas lihtsalt suure noaga õhukeselt viilutada. Lillkapsa keskmisest osast saab siis ka efektseid lillkapsalaaste, mis lähevad ahju röstimisse ja hiljem supi peale. Vali supi peale minevad lillkapsalaastud (ca 100 g) ning pane need ahjuplaadile. Piserda laastud pealt oliiviõliga ning puista ka veidi soola, tšillihelbeid ja musta pipart. Küpseata lillkapsalaaste 200-kraadises ahjus umbes 10-15 minutit, kuni lillkapsas hakkab kergelt pruunistuma.

Seejärel puhasta ja tükelda porgand, kartul ja küüslauk; tükeldusaste ei mängi rolli, kuna hiljem läheb kogu mass püreestamisele. Kuumuta pott, pane sinna või sulama (aga ära pruunista) ning lisa tükeldatud porgand, kartul, küüslauk ja ülejäänud lillkapsas. Rösti köögivilju potis umbes 3-5 minutit ning sega pidevalt. Seejärel kalla köögiviljadele peale kuumutatud puljong, et see kataks kergelt köögivilju. Sobib hästi kana- või köögiviljapuljong ning kes ise puljongit keeta ei viitsi, siis kodumaine Food Studio kotti pakendatud pikalt keedetud sügava maitsega puljongid on kiire ja maitsev lahendus. Asja ajab ära ka ökoloogiline (ilma naatriumglutamaadita) puljongikuubik. Lisa nüüd potti ka paar näpuotsatäit safranit – see annab supile kollase värvuse ning annab mõnusa kergelt safranise maitsenüansi.

Keeda suppi umbes veerand tundi, kuni köögiviljad on pehmenenud. Püreesta supp sau- või kannmikseriga ja sega supi sisse riivitud parmesani juust.

Supi keemise ajal prae kukeseened kergelt võis (ca 4-5 min) ja lisa veidi soola.

Valmis supp jaga kaussidesse ning pane iga supi peale röstitud lillkapsalaastud ning praetud kukeseened ja jahvata veskist musta pipart. Haki supi peale ka murulauku või veidi kuumuses närtsitatud kale lehti (lisa viimasel minutil pannile kukeseente juurde).

Tom yum supp

Terve pika sügise ja talve suutsime me terved olla, aga nüüd kevadel, kohe pärast harukordset sooja nädalat, sai haigus meist kõigist järgemööda võitu. Kogesin sellist nohu, millist mul pole aastaid olnud – see oli pikk ja vaevaline ning lisaks ebamugavustundele halvas ka mu lõhna- ja maitsetaju. Nädal aega mitte tunda maitset on ikka paras “karistus”, eriti kellelegi, kelle jaoks toit on elus nii suure tähendusega. Tegelikult ei kao maitsetaju täielikult, vaid see on halvatud osaliselt – mingil määral tunneb põhimaitseid – magus, soolane, hapu, kibe ja ka terav, aga ei tunne maitsenüansse. 

Mõtlen toitudele, millel on tugevamad maitsed, et elul ikka toidu läbi ka värvi oleks ning mu mõtted rändavad taas Aasia kööki. Käisin tutvumas Gemoss kauplusega ning tõin sealt Tom yum pasta, millest saab kerge vaevaga ühe imemaitsva Aasia supi. Tom Yum supp on legendaarne vürtsikas-hapu Tai supp, mida süüakse erinevate lihadega või mereandidega ja ka seentega. Vahel lisatakse puljongile ka kookospiima. Tais hakkas mulle maitsema krevettide ja seentega Tom yum supp. Sellist kodus teengi. Kunagi võtan supi koostise üksipulgi lahti, varun tooraineid (puljongis on mitmeid tooraineid, mida tavapoest ei leia) ja keedan selle nullist ise. Seniks aga, kuni jõud ja maitsemeeled taastuvad, üks 5-minuti Tom yum. 

Kiire Tom yum supp (2-le):

0,5 l vett

1 kuhjaga sl Tom yum pastat

1 mugulsibul

ca peotäis krevette

ca 7-8 pruuni šampinjoni

koriandrilehti

Aja vesi keema. Viiluta õhukesteks viiludeks mugulsibul ja pruunid šampinjonid. Lisa keeva vette järgemööda Tom yum pasta, sibulad, krevetid ja šampinjonid. Lase need vaid paari minutiga kuumaks, ära pikemalt keeda. Serveeri supp värske koriandriga. 

Postitus valmis koostöös Gemoss Eestiga.

Üks kala, kaks rooga – kuld-merikoger tempuratainas ja supis

Eelmise aasta lõpus olime taas mõned nädalad Tenerifel talve eest paos. Kui reeglina meeldib mulle käia reisil sellistes sihtkohtades, mis pakuvad ka toidukultuuri poolest midagi erilist, siis Tenerifelt kahjuks häid toiduelamusi ei leia. Miks me aga sellegipoolest ikka ja jälle sellele kaugele Hispaania saarele tagasi läheme, saab lugeda meie reisiblogist.

Restoranides keskpärast või halba toitu söömas käia meile ei meeldi, järelikult tuleb loota iseendale. Õnneks pakutakse selle väikesaare poelettidel korralikku valikut värskeid mereande, mis on meie mõistes päris odavad. Krevetid, sinimerekarbid, kaheksajalad, erinevad suuremad ja väiksemad kalad. Valid kala välja ja see roogitakse seal samas sinu silme all ära. Kahju, et Eestis sellist teenust ei pakuta - ostaks oluliselt tihemini terve kala, kui ei peaks sisikonda ise välja võtma. 

Meie lemmikuks sai juba eelmise korra sama sihtkoha reisil kuld-merikoger (dorada), mida me grillisime. Mitte segi ajada dorado (ei tea eestikeelset nime) kalaga, see on suur ning maitselt rohkem tuunikala meenutav. Sel korral meil elamises grilli polnud ning alternatiivse lahendusena katsetasime terve kala frittimist. Kes muidu friteeritud toitu pelgab, siis terve kala küpsetamisel ei tasu liigset rasvakogust karta. Tempuratainas katab kala ära ja tekitab sellega krõbeda kihi, millest rasv läbi ei tungi. Tulemuseks jääb seest imeliselt mahlane kala. Tempurakihti otseselt kala peal ei söögi, kuna enamik jääb naha peale; vaid see osa, kust sisikond sai välja võetud, on koos tempuratainaga söödav. 

Kui reisilt tagasi jõudsime, oli meie kohalik kalakaubandus oluliselt arenenud. Lisaks eelmises postituses mainitud sealihapoele avati Tabasalus ka Pärnu Kalamajaka kalapood. Ja üllatus-üllatus – siin on müügil ka kuld-merikoger. Küll 100 % kallimalt kui Tenerifel, aga ikkagi olemas. 

Lisaks kala tempuratainas küpsetamisele valmistasin reisil kala peadest, sabast ja uimedest supipuljongi, millest tegin lastele suppi. Mu oli kasutada kolme kala osad ning vett umbes 2 liitrit. Sellest tuli selline tummine puljong, mis külmkapis lausa kergeks tarrendiks tõmbus. Supi sisse läks köögivilju, mida parajasti külmkapist võtta oli ja laste soovil peab ühes “lastesupis” olema ikka veidi pastat ka. Sõid, kiitsid ja soovisid teist portsu veel. Kuna tegime tempuratainas kala korduvalt, siis keetsin selle “järelsaadusena” ka suppi mitmed korrad ja seda oli näljasena rannast tulles lastele hea pakkuda. Kui juba kellelegi väga maitseb, siis talletan blogisse ka selle supi retsepti. See on selline kodune köögiviljasupp, mis peaks oma lihtsuses just eelkõige lastele meelepärane olema. 

Tempura kuld-merikoger (dorada):

1 keskmine või väike kuldmerikoger inimese kohta 

tempura jahu

meresoola

vett

ca 1 l õli frittimiseks (peab kannatama kõrgeid temperatuure, sobivad rafineeritud õlid).

Kuumuta laiapõhjalises potis või kõrgete äärtega pannil selline kogus õli, et kala ei puutuks poti/panni põhja. Õli läheb vaja umbes 1 liiter. Kui on kodus fritüür, saab kala valmistada loomulikult ka selles. 

Sega tempura jahu külma veega. Tainas peaks jääma umbes keefiri paksune (kui valmistad fileed, siis tainas kindlasti vedelam). Lase tainal seista vähemalt 5 minutit. 

Samal ajal eemalda kaladelt sisikond, lõika maha saba, pea ja uimed (soomuseid rookida pole vaja, kuna nahka ei söö). Keskelt ära kala poolita; selgroog jäta kala sisse. Peast, sabast ja uimedest saab väga hea puljongi; ära neid minema viska. 

Puista kalale meresoola ning kasta kala tempuratainasse. Pane kala ettevaatlikult kuuma õli sisse ning küpseta olenevalt kala suurusest 7-10 minutit (vahepeal keera kalal külge). Nõruta kala pärast õli seest välja võtmist mitmekordsel köögipaberil. 

Kala on küps, kui kahvliga sisse piiludes tuleb selgroog kergelt liha küljest lahti. 

Serveeri kõrvale toorsalatit. 

Frititud kuld-merikoger (vabandust foto kvaliteedi pärast, pilt telefonist)

Kuld-merikogre puljong:

3 kuldmerikogre saba, pea, uimed ja kui üle jääb, siis ka selgroog

1 porgand

1 mugulsibul

1 küüslauguküüs

porru rohelised jäigemad lehed (ülemine ots)

punt peterselli

2-2,5 l vett

meresoola

Kuld-merikogre supp:

ca 2-2,5 l kuld-merikogre puljongit

õli

1 porgand

1 küüslauguküüs

ca pool porruvart (ülemine osa läheb supipuljongi maitsestamiseks)

pool paprikat

1-2 kartulit

pool peotäit pastat (kui ilma ei saa)

peale puistamiseks: hakitud peterselli

Esmalt keeda puljong. Loputa kulg-merikogre pea, uimed ja saba ning pane külma veega potti ja lase keema tõusta. Kui tekib liiga palju vahtu, vala esimene vesi ära ja loputa kala ning pott. Esimese vee äravalamisega küll puljong lahjeneb; kui võimalik, eemalda tekkiv vaht ja jätka keetmist. Lisa puljongisse maitseks 1 porgand, porru ülemised rohelised (puitunud) osad, 1 küüslauguküüs, punt peterselli ja meresoola ning jäta puljong madalale kuumusele keema. Keeda puljongit umbes 30-40 minutit. Sellest ajast kalapuljongile piisab, muidu võib puljong mõrkjaks tõmbuda. Kui soovid puljongit intensiivistada, ei pea pikemalt koos kalaluudega keetma, vaid puljongi kurnama ning jätma puhta puljongi ilma kaaneta potti edasi keema. Siis aurab osa vett välja ja maitsed lähevad tugevamaks. 

Puljongi keemise ajal valmista ette köögiviljad, mis supi sisse lähevad. Haki sibul, küüslauk, porru, paprika ja kartul suupärasteks tükkideks. Porgandit meeldib mulle supi sisse riivida, see muudab puljongi hiljem erksavärviliseks. See meetod aitab ka juhul, kui lapsed kipuvad porganditükke supi seest taldriku servale nokkima. Kuumuta pannil õli, lisa porgand ning hauta madalal kuumusel ca 3 minutit. Seejärel lisa porru, küüslauk ja paprika. Sega ja kuumuta veel umbes sama kaua. Kartul pane keema kurnatud puljongisse ning soovi korral lisa peagi ka pasta (arvesta keetmisel pasta keeduaega). Ca 5 minutit enne valmimist lisa puljongisse pannil eelküpsetatud köögiviljad. Noki kalasabadest veidi kalaliha ning leia pea küljest üles ka põseliha, mis on eriti hea amps. Lisa kalatükid supile ning serveerides puista soovi korral peale peeneks hakitud peterselli. 

Tervislik lastesupp - Anee looming

Tulen jooksmast, taskus värskelt korjatud naadi- ja nurmenukulehed. Plaan teha kevadist salatit läätsede ja feta juustuga. Anee (7 a) teatab, et tema tahaks hoopis midagi muud. Tahaks suppi ja tahaks kiiresti, kuna kõht on jube tühi. Lastega kodus olles seisan pea iga päev sellise olukorra ees, et kellelgi läheb kõht jube äkki tühjaks ning ruttu tuleb midagi välja mõelda.

Supp teadagi kõige kiiremini valmiv toit pole, aga aeg-ajalt teen lastele alla-poole-tunni kiirsuppe, mida nimetan lastesuppideks, nagu nt porgand-kartul-porru-paprika-nuudlid vms.

Kuna Anee kuulis, et ma endale läätsesid keedan, tahtis tema saada läätsesuppi ja seletas ise täpselt, mis seal sees peab olema - tuleb panna riivitud porgandit, tomatipastat, lambaliha, läätsesid ja tähepastat. Sibula ja oregano panin omalt poolt juurde. Aga muidu on see lastesupp täiesti Anee looming. Roheline sibul ja riivitud parmesan lisandusid Anee "tellimusse", kui supi lauale viisin. Sõi ja oli rahul. Maitsesin isegi - üllatavalt hea tunnetus ja õiged asjad kokku pandud. Tasub teinekordki lastele teha.

Vaja läheb:
porgandit
sibulat
oliiviõli
lamba sisefileed
purustatud tomateid
meresoola
vett
mõni oregano oksake
läätsesid
täisterapastat (meil olid väikesed tähestiku-pastad)
rohelist sibulat
parmesani

Riivi porgand ning haki sibul peeneks. Tükelda lamba sisefilee. Kuumuta potis õli, lisa sibul ning hauta madalal kuumusel klaasjaks. Lisa tükeldatud lambaliha ning riivitud porgand. Hauta veel mõned minutid. Lisa purustatud tomatid, maitsesta soola ja oreganoga ning kalla peale kuum vesi ja jäta kaane alla madalal kuumusel podisema. Läätsed tasub supi jaoks eraldi keeta, kuna läätsede keeduvesi supiks ei kõlba. Eriti veel Beluga läätsede, mida meie kasutasime - nendest jääb süsimust vesi järgi. Kui supp ca 10 minutit haudunud, lisa pasta (nt nuudlid või väikesed tähekesed) ning nende valmides sega hulka keedetud läätsed. Serveeri rohelise sibula ja riivitud parmesaniga.

Lambalihasupp läätsede ja koriandriga

Lambalihasupiks sain inspiratsiooni Saaremaalt GOspa restoranist. Sel korral veetsime Saaremaal neli päeva ning selle ajaga sai kogu GOspa restorani menüü läbi proovitud. Meile meeldib seal käia eriti just talvisel perioodil, mil pole patt nautida tubaseid tegevusi - lõõgastavad hoolitsused, "kohustuslik" välibasseiniga spaakeskus ja pikad õhtusöögid koos heade sõpradega - see on ideaalne kodumaine talvine puhkus. 

Tundub, et GOspa on kasvanud koos oma (püsi)klientidega - kui algusaastatel seal eriti lastega peresid ei kohanud (ka meil polnud siis veel lapsi), siis nüüdseks on saanud sellest hotellist parim paik, kus lastega koos puhata - suveniiripoekesed on muudetud laste mängutubadeks ja igasse tuppa mahutatakse soovi korral paar lisavoodit. Tunnustust väärib ka restorani lastemenüü, kus domineerivad tervislikud lasteeined.

Ühesõnaga GOspas on alati tõeliselt mõnus - kes veel käinud pole, tasub reis Saaremaale ette võtta. Minu arust vaieldamatu nr 1 spaa Eestis. Väga oluline on seejuures, et ka restoran on spaahotelli kategoorias tasemel - Eesti kontekstis väga hea buffet hommikusöök, á la carte menüüst leiab nii kergeid ja tervislikke lõunatoite kui ka head ja paremat kolmeks käiguks õhtusöögiks. 

Täna tegin ideaalse puljongiga lambalihasuppi, mis väikeste minupoolsete muudatustega jäi meelde ühest GOspa lõunast. Paari aasta eest tegin veel ühte GOspa ainetel kookospiimaga kana-krevetisuppi.

Lambapuljong:

kondiga lambaliha

mugulsibulat 

porru tumerohelised osad

varssellerit

porgandit

musta terapipart

meresoola

Supi jaoks läheb tarvis:

porgandit

sibulat

fenkolit

punaseid läätsesid

kartulit

peale raputamiseks värsket koriandrit

Esmalt keeda puljong - pane lihatükk potti, kata veega ja lase keema tõusta. Kalla ära esimene vahutav vesi ära, pese pott ja lihatükk puhtaks ning pane uuesti lihatükk veega keema. Kui esimene vesi ära valada, ei teki enam keetes puljongi pinnale vahtu ning puljong jääb selgem. Lisa puljongile maitseköögiviljad - sibul, porgand, porru tumerohelised puisemad osad, varssellerit, terapipart ja meresoola.  Jäta puljong madalale kuumusele umbes 3-4 ks tunniks keema (olenevalt lihatüki suurusest). Liha peab hiljem kondi küljest kergesti lahti tulema. Puljongi valmides kurna puljong puhtasse potti. Maitseköögiviljad on endast kõik andnud ning nende maitse on nüüd puljongis, söömiseks need enam ei kõlba. 

Supiks tükelda porgandist õhukesed ja pikad ribad (julienne), sama tükeldus ka fenkolile. Sibul haki peenikeseks. Kuumuta pann ning hauta hakitud köögivilju madalal kuumusel kerges õlis ca 7 minutit. Lase puljong uuesti keema, lisa puljongile tükeldatud kartul ning veidi aja pärast pannil tükeldatud köögiviljad. Ca 5 min enne supi valmimist lisa ka (pestud) punased läätsed (ära läätsi üle keeda, muutuvad liiga pudruseks).

Serveerimisel puista peale värsket koriandrit.

Hapukapsasupp

Talv on lõpuks oma tõelist pale ilmutanud. Kui eile akna taga tuul vihisedes lund keerutas, tuli minul tuju keeta soojendavat hapukapsasuppi. Lumi seostub kohe jõulutundega ning lisaks hapukapsasupile sai eile õhtupimeduse saabudes valmistaud ka selle aasta esimene piparkoogitainas. Kuid pikalt oodata ei mallanud - täna sai juba kaks plaaditäit piparkooke valmis küpsetatud.

Mulle väga maitseb hapukapsasupp, kui see on hästi tehtud ja maitsed tasakaalus - liiga hapu pole hea, seetõttu tuleb hapusust suhkruga tasakaalustada. Porgandit meeldib panna nii palju, et supp muutub oranžikaks.

Vaja läheb (ca 4 liitri supi jaoks):
ca 0,7 kg tükk kondiga sealiha (nt koot)
ca 0,7 kg hapukapsast
1 suur porgand
1 suur sibul
õli praadimiseks
1,5 dl odrakruupi
10 tk musta terapipart
ca 0,5 sl meresoola
4 tl rafineerimata roosuhkrut


Kogused on pandud tunnetuslikult, midagi ei kaalunud.
Esmalt pese lihatükk, pane see külma veega potti ja kuumuta keemiseni. Kui tekib palju vahtu ja mustust, vala esimene vesi ära, pese lihatükk ja pott puhtaks ning aja uuesti keema. Alanda kuumust ning jäta lihatükk (lisa terapipart ja soola) umbes pooleteist tunniks madalale kuumusele keema (nii, et käivad vaid aeglased mulksud).

Vahepeal riivi porgand ja tükelda sibul. Kuumuta pann, lisa õli ning hauta sibulat ja porgandit ca 4-5 minutit madala kuumusel. Lisa puljongile (lihatükki ära eemalda) hapukapsas, porgand, sibul ja suhkur. Pese odrakruubid ning lisa ka need supile. Jäta hapukapsasupp veel 1-1,5-ks tunniks madalale kuumusele keema.

Kui muidu iga muu supi puhul võtan suure lihatüki välja, eemaldan kondi ja rasva ning tükeldan peenemaks, siis hapukapsasupi puhul jätan robustse lihatüki supi sisse ning serveerimisel tõstan kahvliga igaühele taldrikusse tüki liha. Kolm tundi keenud liha on nii pehme, et mureneb mööda kiude kergelt lahti.

Allakeedetud puljongiga forellisupp - üks eriti hää kalasupp

Neljapäeva peeti nõukogude ajal kalapäevaks, et kala kui väärtusliku toiduaine populaarsust tõsta ning kasvõi kord nädalas kalasöömisharjumist juurutada. Pahatihti tekitas see inimestes küll vastikustunnet kala vastu, kuna kõik vägisi pealesurutu tekitab vastumeelsust. Samas oli idee ju hea, küll aga mitte kõige paremini teostatud ja kommunikeeritud.

Aga miks on tarvis kala regulaarselt süüa? Kala sisaldab väärtuslikke valke ja rasvhappeid. Kalade rasvasisaldus on küll väga erinev, kuid igal juhul sisaldavad kalad tervislikke rasvhappeid. Rasvased kalad on olulised Oomega-3 rasvhapete allikad, mis aitavad ennetada infarkti. Oluliseks peetakse ka seleeni sisaldust kalas, mis peaks kaitsma organismi vähirakkude arengu vastu. Vitamiinidest leidub kalas enamasti A-, D- ja E-vitamiini.

Talvisel ajal napib inimestel meie kliimas tihti just D-vitamiini, kuna päikesevalgust on vähe. Minul on praegusel perioodil igal juhul pidev kalaisu - söön erinevad kalu ja erineval viisil. Täna aga pakun allakeedetud puljongiga forellisuppi - selle võlu seisnebki just tugevamaitselises puljongis. Puljongi allakeetmine (või redutseerimine/kokkukeetmine/mahakeetmine) tähendab kurnatud puljongi ilma kaaneta edasikeetmist, mistõttu osa vett aurustub ning puljongi maitse seetõttu intensiivistub. Ma ei teagi, milline on õige eestikeelne väljend, olen kohanud kõiki eelpool nimetatud termineid. Termin "allakeetmine" oli kõige rohkem kasutuses tippkokkade kõnepruugis, kellega mullu Teeninduskoolis ja muudel üritustel kohtusin. Puljongite allakeetmine on restoranides väga levinud töövõte, kuna ka väga palju kastmeid valmistatakse allakeedetud puljongi baasil. Kalasupi puhul töötab minu arust puljongi allakeetmine eriti hästi ning annab kalasupile palju juurde.


Puljong:
forelli supikogu (nt pea, selgroog, kõhuääred jms)
vett
paar loorberilehte
musta terapipart
meresoola
varssellerit (nt varre alumised ja ülemised; keskelt läheb vars supi sisse)
porgandit
porrut (rohelised lehed)
värsket pune (oregano)

Supiks läheb tarvis:
forellifileed
õli
varssellerit
sibulat
küüslauku
porgandit
kartulit
spinatilehti (nt beebispinat)
kuivatatud basiilikut
vajadusel meresoola

Koguseid retseptis ei määra - neid kohandab igaüks ise vastavalt pere suurusele. Hea supi alus on hästi keedetud ja maitsestatud puljong. Kalasupiks võib osta eraldi (forelli)supikogu või lõigata ise tervest kalast pea ja/või selgroog, rasvasemad kõhuääred ja muud jäägid. Pesta kõik puhtaks (võib ka paarkümmend minutit külmas vees leotada) ning veega keema ajada. Nagu vesi keema tõuseb, kurnan kohe esimese vee ära ning loputan kalatükid kergelt voolava vee all puhtaks, samuti pesen poti. Kui nüüd järgmist korda puljong uue veega keema ajada, siis vahtu enam peaaegu ei tekigi - puljong jääb selge ja puhas. Lisa puljongile maitseks loorberilehed, must terapipar, porgand, varsseller ja porru (mina kasutan puljongi maitsestamiseks porru rohelisi osi ning varsselleri jäigemat alumist ja ülemist osa). Keeda 30-45 minutit ning kurna puljong. Kalla puljong puhtasse potti ning keeda puljongit madalal tulel (ilma kaaneta!) mõnevõrra alla (veel lisaks 30-45 minutit). Mina kalapuljongilt rasva ära ei korja, minule meeldib just väikeste rasvamullikestega kalasupp.

Puljongi keemise ajal valmista ette aedviljad. Tükelda varsseller, sibul ja küüslauk peenikeseks ning hauta (pannil) madalal kuumusel õlis, lisa ka jämeda riiviga riivitud porgand, kuumuta veel ca 5 minutit. Riivitud porgand muudab supi värvuse oranžikaks - mulle see meeldib. Tükelda ka kartul suupärasteks tükkideks. Esmalt lisa allakeedetud puljongisse kartul ning mõnevõrra hiljem pannil hautatud aedviljad. Mõni minut enne valmimist lisa supile forellifilee küljest lõigutud kuubikud (kala võid nokkida ka supikogu küljest, kuid see on keetes oluliselt puisem ja maitsetum kui värskelt lisatud ja vähe kuumust saanud kala). Maitsesta supp veel vajadusel soolaga ning lisa kuivatatud basiilikut. Kui ma muidu eelistan üheksal korral kümnest värskeid ürte, siis forellisupis meeldib mulle just kuivatatud basiilik. Serveerides pane kausi põhja spinatilehed ning kalla peale supp. Spinatilehti pole eelnevalt tarvis kuumtöödelda, muidu muutuvad liiga lötsiks.

Sibulasupp Evelin Ilvese kokaraamatust "Kingitud maitsed"

On üks detsembrikuu õhtupoolik. Hugo siputab maas teki peal ning Anee teeb kiiges trikke. Olen kuidagi hajevil; tavapärase kodus toimetamise asemel istun isegi maha. Mind on millegipärast hommikusest trennist kummitama jäänud üks tuntud Toto Cutugno lugu ning sellega seoses meenub ühtlasi mu ammune plaan õppida (kunagi, kui aega saan) itaalia keelt. Haaran mõttelõngast kinni ja löön kohe arvuti lahti, et uurida Rahva Raamatu kodulehelt infot itaalia keele õpikute kohta. Aga mulle kargab justkui näkku bänner, mis teatab Evelin Ilvese kokaraamatu "Kingitud maitsed" autogrammitunnist 6. detsembril kell 17.15 Viru keskuse Rahva Raamatus. Vaatan kuupäeva ja kella - on 6. detsember, kell on 17.00. Elan Murastes ning Tallinna kesklinna sõidab siit sellisel kellaajal üle poole tunni. Juurdlen paar minutit; mõtlen, et kui autogrammitund kestab astronoomilise tunni, siis peaksin jõudma (pean veel enda ja kaks last riidesse saama). Otsustan minna; mingi seletamatu optimism on sees, mis ütleb, et ma jõuan. Seletasin Aneele, et nüüd tuleb kiiresti end riidesse panna, sest äkki mul õnnestub saada ühte enda jaoks olulisse raamatusse autogramm. Anee õnneks mõistab mind väga hästi, kuna olen ka temaga tema lemmikraamatusse "Koer taskus" autogrammi püüdmas käinud, kui Heljo Mänd sai mullu veebruaris 85-aastaseks. Kell 17.25 hakkan sõitma, sajab laia lund ning liiklus on märgatavalt aeglasem kui tavaliselt.

Jõuan Viru keskusesse kell 18.05, minu lootus on säilinud, astronoomiline tund pole veel läbi. Õnneks vabaneb üks koht just parklasse sissesõidul - täpselt seda oligi vaja, sest parkla sellest küljest saab ilma keskust läbimata otse Rahva Raamatusse. Raamatu esitluseks on Viru keskuse Rahva Raamatus nii mitmeid kohti ning pood asetseb ühtlasi veel kahel korrusel. Aga õnneks nagu poodi sisse astun, silman kohe Evelin Ilvest, kes istub seal samas laua taga. Astun ligi ning tutvustan end. Oleme küll ka varem kohtunud - nimelt käis Evelin Ilves ka minu raamatu esitlusel - aga sellest on 1,5 aastat möödas ning inimesel, kes kohtab elus nii palju teisi inimesi, ei pruugi kõik näod meelde jääda. Ta siiski mäletab mind. Saan raamatusse pühendusega autogrammi. Ajame veel umbes 10 minutit juttu; see on võimalik üksnes seetõttu, et jõudsin nö viimasel minutil (nagu kuulsin, oli eelnevad 40 minutit pidev järjekord). See vestlus ja paar sõna paberil tegid südame nii soojaks. Särasin rõõmust ja hõljusin pilvedes veel terve õhtu. Väike Eesti selle kõige laiemas tähenduses, vaid siin saavad sellised asjad juhtuda…

Olen alati imetlenud ja kaasa elanud Evelin Ilvese tegevusele tervisliku toitumise edendamisel. See teema on ju mullegi nii südamelähedane. Loomulikult leidis ka raamat "Kingitud maitsed" kohe ilmudes tee minu koju. Polnud seda veel lehitsenudki, kui õde mulle raamatupoest helistas ja küsis, kas ostab raamatu mulle ära. Tavaliselt ma "põrsast kotis" ei osta, kuid ma usaldasin Evelin Ilvese retseptivalikut ning soovisin seda raamatut kindlasti. Õde lehitses raamatut ja luges ette - Caesari salat, brüleekreem, Pavlova, tomati-kurgi salat… "Sa ju oskad neid kõiki ise ka teha," üritas ta mind kahtlema panna. Mina jäin kindlaks - seda raamatut ma tahan, sest ma olin lugenud, et nendel kõikidel retseptidel on oma lugu ja oma looga retseptid on väärtus.

Lugesin raamatu kaanest kaaneni läbi - need retseptid on tõesti "juurtega", pärinedes maailma eri paigust. Evelin Ilves on toidust sügavuti huvituva inimesena ajanud välja väga erineval viisil talle kustumatu mulje jätnud toitude retsepte. Selles raamatus on retsepte alates Kreeka lihtsa rannikuäärse külataverni parimatest paladest kuni Prantsuse tipprestorani köögisaladusteni välja ja muidugi ka Ärma talu omad lemmikud. Neid lugusid lugedes ja retsepte uurides on tahtmine järgemööda kõik need toidud järgi proovida. Päris mitmeid olen juba ka valmistanud. Sel korral aga sibulasupp, mis pärit Prantsuse (talupoja)köögist. Koostisaineid on vähe ja supp lihtne, aga lihtsuses peitubki võlu.

Vaja läheb:
250 g sibulaid
2 sl võid
1 sl nisujahu
1 l puljongit (minul kanapuljong)
meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart
krõbeda koorikuga saia (minul ahjus tehtud krutoonid)
riivitud tugevamaitselist juustu (nt Emmental, Gruyére, Cheddar) (mul olude sunnil Pecorino)



Viiluta sibulad õhukesteks ratasteks ning prae madalal kuumusel võis kuldseks (ära pruunista). Raputa sibulad üle jahuga ning sega korralikult läbi. Kalla peale puljong ning hauta kaane all 20-30 minutit. Maitsesta meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipraga. Serveerides sega supi sisse tugevamaitselist riivitud juustu. Rösti ka saiaviilud või krutoonid ahjus ning serveeri koos supiga.

Brokoliga lõhesupp

Brokoli sattus mul lõhesupi sisse täiesti juhuslikult, aga üllatas sedavõrd, et tasus retsept kirja panna. Juhtus see nii, et otsisin külmkapisahtlist supi jaoks maitserohelist, kui komistasin brokoli otsa ning nii see sõna otseses mõttes viimasel minutil supis sisse sattus. Lõhe ja brokoli on teada-tuntud sobiv kooslus - see on varem järgi proovitud paljudes teistes toitudes; miks mitte siis ka supis. Aga tasub meeles pidada, et brokoli on oma parimate maitseomadustega vaid siis, kui see on krõmpsuv ja värske, mingil juhul ei tohi seda pehmeks keeta. Seetõttu lisasin brokoli supile alles siis, kui supp juba valmis oli - piisab vaid korraks kuumaga ehmatamisest.

Puljong:
lõhe supikogu (minul oli selleks rohke lihaga kala selgroog)
maitserohelist (minul salvei, till, loorber, petersell)
1 sibul
meresoola

Supiks:
oliiviõli
3 porgandit
2 kartulit
1 porrulauk
1 sibul
3 küüslauguküünt
jupp tšillit
meresoola
jahvatatud valget pipart
2 peotäit brokoli õisikuid

Peale:
maitserohelist (roheline sibul, till, petersell)

Mina eelistan lõhesupi puhul keeta puljongit lõhe selgroost ning selle küljes olevast lihast. Kalapead ja sisikonnad on minu jaoks täielik hirm ning nendega ma lihtsalt ei suuda ümber käia. Sestap kui läheb supi tegemiseks, ostan ma just selle poole lõhest, millel on selgroog, aga pole pead. Kui kala fileerida ja selgroog jätta puljongi jaoks, võib selle külge jätta ka liha. Supikogu tuleb eelnevalt pesta ning lasta vähese veega keema tõusta. Esimene vesi tasub ära kallata ja pott pesta. Teise veega ei teki enam puljongi pinnale praktiliselt üldse vahtu ning puljong jääb selge. Puljongi keema tõustes lisa poolitatud sibul, meresoola ning maitserohelist (pole vaja tükeldada). Kalapuljongile piisab 30-45 minutist keetmisest. Raamat "Kulinaaria" väidab puljongite peatükis, et kauem keetes läheb kalapuljong mõruks. Kurna valmis puljong (kõik maitseained jäävad sõelale ja supi sisse ei lähe - neist on maitse puljongisse keedetud). Nopi kala selgroo küljest liha ja pane eraldi kaussi. Kui liha on vähe, võib supile lisada lõppjärgus ka tükeldatud lõhefileed.

Puljongi keemise ajal valmista ette köögiviljad. Osa porgandist lõikasin tükkideks, osa riivisin jämeda riiviga. Porgandiga mängimisel oli puhtalt praktiline eesmärk, kuna Anee on hakanud supi seest porgandit välja urgitsema, aga riivitud porgand sobis hästi; mäletan, et tegin väiksena ise sama ja ega keeduporgand maitse mulle tänaseni. Tükelda ka sibul ja porrulauk. Et porrulaugu vahelt mulda hästi kätte saada, lõika see keskelt pikkupidi pooleks ning pese voolava vee alla kihtide vahelt puhtaks. Seejärel tükelda porru. Hauta pannil tükeldatud sibul, porru, porgand ja küüslauk; maitsesta meresoola, jahvatatud valge pipra ja tšilliga - piisab umbes kümnest minutist. Kurnatud ja uuesti keema lastud puljongisse lisa kartul ning kui kartul peaaegu valmis, lisa ka kõik pannil hautatud aedviljad. Viimasena lisa puljongisse puhastatud kalatükid ja brokoli. Ära enam keeda! Brokolit ei tohi keeta ega jätta kuuma puljongisse pikemaks ajaks, muidu läheb see pehmeks ning muutub mõnusa krõmpsuva asemel söödamatuks plögaks. Juhul, kui suppi jääb ka teiseks päevaks, ära jäta sellesse brokolit. Minu arvates selgete suppide maitseomadused kannatavad oluliselt, kui neid tarbida teisel päeval soojendatult. Seetõttu keedan suppi vaid üheks päevaks ja koheselt söömiseks. Supile puista peale ka maitserohelist - minul läks rohelist sibulat, tilli ja peterselli.

Borš

Kolm nädalat vaikust blogis pole tingitud sellest, et ma oleks oma blogi maha jätnud. Täpselt kolm nädalat tagasi, 1. septembril, sündis meie perre teine laps - poeg Hugo. Arvutikaugeks muutumisele on aidanud tublisti kaasa ka asjaolu, et lapse sünniga samale ajale langes kolimine uude koju, millega seotud toimingud tegelikult mitu nädalat mu põhilised ajaröövlid ongi. Beebi ju esimesel elukuul põhiliselt magab, tema palju ei nõua.

4-päevane Hugo

Neil nädalatel oleme jõudnud juba mitmeid külalisi võõrustada ning kuigi ma olen vastsündinu ema, ei jookse ma poodi külalistele pakkumiseks valmistoitu ostma, vaid püüan poisi uneajal midagi ikka vaaritada. Rohkem kui retseptide kirjapanemisega, olen jõudnud tegeleda pildistamisega ning lisaks beebi erinevatele näoilmetele olen üles pildistanud ka osa uusi toite. Kunagi jõuavad need kindlasti ka blogisse.

Uue hooaja alustuseks minu borši retsept, mida ma olen korduvalt teinud ja mis on kujunenud meie pere üheks lemmiksupiks, aga imekombel avastasin, et blogis seda polegi. Sõbranna, kes külas käis ja meiega suppi sõi, mainis, et tema ei oskagi borši teha. Siit tuleb retsept. Borši tegu nõuab küll palju aega - nagu kõik lihapuljongiga supid - kuid see on tõesti hea supp ja hea toit väärib ajakulu.

Puljong:
ca 800 g lambakooti
ca 3,5-4 l vett
1 porgand
1 sibul
paras punt peterselli
2 oksa rosmariini
3 loorberilehte
meresoola
musta terapipart

Lisaks:
2 peeti
2 porgandit
200 g hapukapsast
5-6 sl tomatipastat
3 küüslauguküünt
oliiviõli
1 tl rafineerimata roosuhkrut
purustatud musta pipart
meresoola
3 kartulit
kontide küljest liha

Serveerimiseks:
siledalehelist peterselli
hapukoort

Esmalt keeda puljong. Pane potti lambakoodid ning kata need külma veega; lase keema tõusta ja vala esimene vesi ära; pese ka pott. Pese koodid jooksva vee all puhtaks. Sellist kupatamist esmalt tehes saad selge ja puhta puljongi. See on palju lihtsam kui supilt vahtu pealt ära koorida. Teist korda koote ja vett keema ajades ei tekigi puljongi pinnale enam eriti vahtu; kui veidi tekib, eemalda see enne maitseainete lisamist. Kui koodid lähevad keema, lisa puljongile poolekslõigatud sibul (võib olla koorega, siis jääb puljong kollakam), porgand, punt peterselli ja rosmariini, loorberilehed, pipraterad ning meresoola. Keeda madalal kuumusel ca 3 h. Kurna puljong puhtasse potti.
Riivi peet ja porgand, haki mugulsibul. Hauta oliiviõlis pannil sibulat, lisa peet, porgand ja hapukapsas ning hauta küpseks. Vajadusel lisa niisutamiseks paar dl puljongit. Maitsesta tomatipasta, hakitud küüslaugu, soola, suhkru ja pipraga. Tükelda kartul ning keeda puljongis küpseks, lisa supile pannilt ülejäänud hautatud köögiviljad ning kontide küljest puhastatud suupärased lihatükid. Lase supil keema tõusta ning enne söömist veel veidi tõmmata. Serveeri siledalehelise peterselli ning hapukoorega (minul puudub viimane pildilt, kuna ma ei söö hapukoort).

Tomatisupp Jamie ainetel

Tomatihooajal maitsevad mulle korralikud mullas kasvanud kodumaised lihatomatid kõige rohkem just leiva peal süües. Endal algaja aiapidajana sel aastal veel kasvuhoonet pole, kuid järgmisel aastal plaanin selle rajamiseni jõuda. Tomatitega varustavad mind enamasti nii minu kui mehe vanemad.

Sõbranna tõi mulle aga sel nädalal rohkem tomateid, kui niisama ära süüa jõuaks - seega tuli nendega midagi ette võtta. Sai tehtud nii pastakastet kui tomatisuppi. Tomatisupp valmis Jamie Kokakooli raamatust ühe tomatisupi ainetel.


Vaja läheb:
2 porgandit
2 vart varssellerit
2 sibulat
2 küüslauguküünt
jupp tšillit
oliiviõli
ca 8-10 keskmist tomatit
kana- või köögiviljapuljongit (kiireteks olukordadeks ökopuljongikuubikust)
ca 1 l vett
meresoola
piprasegu
punt peterselli
punt basiilikut

Peale:
krutoone ja/või praetud peekonit
basiilikulehti

Kuumuta potis õli, lisa sinna järjest hakitud porgandid, varssseller, sibul ja küüslauk. Hauta vahepeal segades umbes 10 minutit. Lisa hakitud tomat ja hauta veel umbes 5 minutit. Seejärel lisa puljong ning keeda madalal kuumusel ca 10 minutit. Lisa hakitud petersell ja basiilik, maitsesta vajadusel soola ja pipraga. Püreesta supp sauseguriga või blenderis. Serveeri krutoonide või peekoniga.

Karulagusupp

Karulaugu püreesupi retsept on inspireeritud Peeter Piheli retseptist, mille ta meile kokakooli rahvusköökide kursusel jagas. Samas on retsepti nii palju muudetud ja koostisosi vahetatud, et sellest sai juba hoopis teine supp. Lihtsalt mõte karulaugust salatite ja pesto kõrval ka suppi teha tundus vaheldust pakkuv.

Vaja läheb:
3 kartulit
1 mugulsibul
2 küüslauguküünt
oliiviõli
ca 1-1,5 l kana- või köögiviljapuljongit
ca 50-60 g karulauku
ca 1-1,5 dl rõõska koort
valget pipart
meresoola
tüümiani
poole sidruni mahl

Serveerimiseks:
Nopri parmesanilaadset talujuustu või kitsejuustu
krutoone
peekonit

Lõika kartul ja sibul kuubikuteks; tükelda ka küüslauk (karulaugu küüslaugumaitse väheneb oluliselt kuumutamisel, seega on küüslauk omal kohal). Prae paksupõhjalises potis oliiviõlis kergelt tükeldatud aedvilju ning kalla peale puljong. Keeda, kuni kartul on pehme. Lisa supile karulauk ning keeda veel 1-2 minutit. Püreesta supp, vajadusel aja läbi sõela, et ei jääks sisse tükke. Kalla supp potti tagasi, lisa rõõsk koor, sidrunimahl ning maitse järgi soola, pipart ja tüümiani.
Serveerimiseks võib kasutada erinevaid juuste. Nö originaalretseptis oli karulaugusupp serveeritud kitsejuustuga, kuid mina kasutasin kodumaist Nopri parmesanilaadset juustu, mis on kõvema tekstuuriga ja pikalt laagerdanud veidi hapukas juust. Müügil olen näinud seda Stockmannis ja Sadama turul. Puistasin riivitud juustu kuuma supi sisse, mis seal sulas ja muutis supi mõnusalt kreemjaks.

Krutoonid tegin sel korral Vändra mahekuklitest - kallasin kuubikuteks lõigatud kuklitele oliiviõli ja röstisin 180-kraadises ahjus ca 10 min. Peekoni pruunistasin pannil. Ja veel veidi värskelt purustatud musta pipart.


Küll kontekstiväliselt, kuid lihtsalt imena tundub see, et veel praegu, maikuu alguses, võivad heades hoiutingimustes säilida kodumaised maheõunad. Samal ajal, kui tärkab esimene kevadine söödav kraam, on veel eelmisest aastast säilinud värsked aiasaadused (ja ma ei räägi siin kartulist või porgandist)! Need pildil olevad õunad on pärit minu vanemate aiast, igivana Paide taliõuna puust. Pole krimpsus ega maitsetud - nagu täiesti päris õunad.

Õnneliku kana supp

Hiljuti läks ühel toidublogijate koosviibimisel jutt vabaltpeetavate kanade peale. Neid inimesi, kes eelistavad vabaltpeetavate kanade mune puurikanade munadele on juba tekkinud päris palju, kuid seni pole Eestist võimalik osta vabaltpeetavate kanade liha. Sadamaturu Liina lubas veidi turul kauplejatega asja arutada ning juba mõne aja pärast saime oma esimesed õnnelikult päikse käes tatsanud ja loomulikul viisil lihasmassi kasvanud talukanad kätte. Milline rõõm!
Meie kodus on kanaliha midagi väga harukordset, ostan kanaliha muidu äkki vaid mõned korrad aastas. Seda just põhjusel, et ma ei taha süüa sellise linnu liha, kelle kasvu on forsseeritud (oli vist tibust kanaks kahe kuuga). Kuna kõige rohkem hormoone koguneb looma või linnu liikuvatesse kehaosadesse, siis ei osta ka kanakoibi supipuljongi jaoks. Supid teen tavaliselt maheveise- või lambapuljongiga. Kanafilee (rinnaliha) on aga üks igavamaid lihasid, mis mind üldse ei isuta.
Meie koju saabunud õnnelik talukana oli 2-kilone - seda oli meie perele üheks toidukorraks selgelt liiga palju, seega jagasin kana tükkideks. Esmalt läks tegemisse kanasupp, kuna Anee seda väga soovis.


Puljongiks läheb tarvis:
1 kanakoib
kana seljatükk (kondiga)
meresoola
musta terapipart
punt tüümianioksi
paar loorberilehte
1 sibul

Supiks:
3 kartulit
2 porgandit
1 porru
1 mugulsibul
nuudleid või tähekujulist pastat
kontide küljest kanaliha
2 küüslauguküünt
tilli
rohelist sibulat

Esmalt keedan puljongi. Mina lasen alati liha esimese veega keema tõusta ning kallan esimese vee ära, siis jääb puhtam puljong. Poti pesen ka puhtaks ja liha loputan vee all üle. Panen liha tagasi puhtasse potti ja lasen uuesti keema tõusta, koorin tekkinud vahu, lisan soola, terapiprad, maitseürdid ja poolekslõigatud sibula ning keedan vaevu mulksuvana 1,5-2 h. See aeg on kanapuljongile piisav. Valmis puljongi kurnan läbi sõela puhtasse nõusse.
Hakkisin supi jaoks kartulid, porgandid, porru, mugulsibula ja küüslaugu. Porgandi, sibula ja porru blanšeerisin pannil ning lisasin keevasse puljongisse. Samuti lisasin kartuli. Tavaliselt ma ei pane kartuleid ja pastatooteid ühe supi sisse, kuid kanasupis tunduvad need täiesti sobivat. Võib lisada peenikesi nuudleid või nt tähekujulist pastat. Kui supp valmis, lisasin viimasena kanaliha ja peenikeseks hakitud küüslaugu (küüslauk jääb aromaatsem, kui see viimasel hetkel lisada). Igasse taldrikusse veel tilli ja rohelist sibulat ning üks mõnus kanasupp ongi valmis.