Kana-krevetisupp kookospiima ja krõmpsuvate suhkruhernestega

Kuigi toidust ja toitumisest kirjutamine on mu igapäevane põhitegevus, tunnen, et olen oma toidublogi veidi unarusse jätnud. Lihtsalt on hetkel mitu erinevat projekti, mis vajavad esmajoones tähelepanu ja pühendumist (varsti kirjutan ka ühe pikema töö tulemusest siin). Aga hea toit maitseb mulle endiselt ning süüa teen ma ikka. Tahtsin just eile blogis kiita märtsikuus Gruusia köögi koolitusel saadud retsepti järgi valmistatud šampinjone, mida olen kodus juba kordi ka ise teinud ja üles pildistanud, kuid Pille jõudis must ette. Ma siis neid samu seeni hetkel kordama ei hakka ning pakun täna hoopis suppi.


Kookospiima leemega supi isu tekitas mulle esmalt aprillikuu Oma Maitse; see supp mõlkus mul mitu päeva peas, kuid polnud aega kõiki koostisaineid kokku otsida (ehk käia kesklinnas Stockas ja Piprapoes). Nädalavahetusel Saaremaal hotelli restorani menüüs GOspa sugemetega Tom Kha suppi silmates, ei olnud minus kookospiima supi isu ikka raugenud ning selle ma kosutavaks lõunasöögiks võtsingi. GOspa sugemetest sain mina suppi süües aru, et omavahel oli miksitud Tom Kha Gai ja Tom Yum Goong (leemes nii vahukoor kui kookospiim, sees nii kana kui krevetid, aedviljadest suhkruherned, porgand); ei ma ei kurda, supp maitses hästi ning innustas mind koduski veel midagi samalaadset tegema. Kes mõlemast supist täpsemalt lugeda tahab, siis Juc kirjutas neist suppidest väga autentsed lood otse Taist. Lõunasöögiks söödud supi maitse tundus veidi tuttav - tundsin ära oma teravalt koorese kanasupi värviküllaste aedviljadega (selle supi tekkelugu on eelnevas lingis). Ühtlasi sain tagantjärgi teada, et see Renee kirjeldatud supp oli ka kumbki või mingi variatsioon neist kahest Tai kuulsast supist (seni polnud meist kumbki nende suppidega tutvust teinud).

Aga minu tänasest supist - mõjutused sai siis see nii kogetud maitseelamustest kui Oma Maitse kookosese krevetisupi retseptist.

Vaja läheb (3-4-le):
450 g koorimata krevette
1 broilerifilee
ca 15 cm jupp porrut
2 porgandit
värskeid suhkruherneid
pool sidrunit
1 tl tšillikastet
kookosrasva
paprikapulbrit
koriandrilehti
ingveripulbrit
800 ml krevetipuljongit (valmib krevetikestadest, mis koorides järgi jäävad)
200 ml kookospiima
tšillit
kalakastet

Koori krevetid, pane puhastatud krevetid kaussi, kalla peale tšillikaste ja riivi sidrunikoor. Pese kreveti kestad, pane külma vette, lisa soola ning keeda neist puljong (ca 30 min). Puljongi keemise ajal haki või tee köögikombaini abiga porgandist peened ribad (mul teeb köögikombaini üks nuga pikki laaste, mis ei jää nagu päris riivitud porgand). Lõika porrust pikad peened ribad. Lõika ka kanafilee ribadeks ning prae väheses kookosrasvas, lisades maitse järgi soola ja paprikapulbrit. Kui puljong keenud, kurna see läbi peene sõela. Pane potti kookosrasva, kuumuta selles peenelt hakitud porgandit ja porrut, lisa eelnevalt praetud kanafilee, puista sisse veidi ingveripulbrit ja hakitud koriandrit ning kalla peale puljong ja kookospiim. Lase supil keema tõusta, lisa suhkruherned, krevetid ja parajalt tšillit (et oleks supi sees ikka teravust tunda). Vajadusel lisa soolastust kalakastmega. Keeda vaid paar minutit, et säiliks juurviljade krõmpsuvus. Sain poest täna suuremat sorti punased tšillid, mida pidin mitu korda supile juurde lisama ning hiljem veel hakitud tšilliga supi üle puistama, et teravust tunda oleks. Heas mõttes põnev ja teistsugune supp oli. Minu imestuseks maitses supp isegi Aneele, kes kuuldes, et tegu on kookosPIIMAsupiga, keeldus algul seda isegi maitsmast, kuna ta piima ei joo ega piimasuppi ei söö. Selgituse peale, et kookospiim on nagu kookose mahl, sai esimene amps suhu ning uus maitse sobis isegi meie väiksele konservatiivile.