Kodumaised suupisted Eesti Vabariigi aastapäevaks

Eesti Vabariigi 99. aastapäev on ukse ees ning sel puhul on paslik pidulaud katta loomulikult Eesti toiduga.

Nagu kasvab ja areneb Eesti riik, on pidevas muutumises ka lähenemine Eesti toidule. Rahvusköök (ja ka rahvus laiemalt) pole kindlasti mitte staatiline, vaid ajas muutuv ja uute oludega kohanduv. Võrreldes vabariigi algusaegadega on paranenud oluliselt Eesti toidu (hooajaline) kättesaadavus ning ka globaliseerumise mõjudest pole meie köök puutumata jäänud. Arenenud on toiduvalmistamise viisid ja -abivahendid ning ka toidu säilitamise tingimused. Kui kellegi pakub Eesti köögi areng sügavamat huvi, siis oma mõtted Eesti köögi arengust olen kunagi aastate eest blogisse kirja pannud.

Sel aastal pakun Eesti Vabariigi aastapäevaks välja mõned suupisteretseptid, mille kogu tooraine on kohalik.

Esmalt karaskiõhikud, mille algretsept on plaadikarask, mis on meie peres kindlasti püsimenüüs aastaringselt ja aastast aastasse. Köömnekarask soolavõiga maitseb lihtsalt oivaliselt. Suupistete tegemiseks küpsetasin aga karaski imeõhukese kihina, mille tulemusena sain krõbedad karaskiõhikud. Köömnekaraski seltsiliseks on köömnetoorjuust.

Lisaks on välja pakkuda traditsioonilised kiluvõileivad, millele lisasin ka kilumaitselist toorjuustu.

Väikese täisteraröstsaia peal sobib aga pakkuda soolalõhe ja/või soolasiiga koos kalamarja ja mädarõikamaitselise toorjuustuga.

Kõikide toorjuustude tegemiseks kasutasin Farmi naturaalselt toorjuustu ning maitsed segasin kõik ise sisse. Toorjuust on oluliselt väiksema rasvasisaldusega kui või, aga toimib leibade-saiade peal suurepäraselt.

Karaskiõhikud köömnetoorjuustuga

Karask (ca 30-le): 
1 muna
½ tl meresoola
1 tl suhkrut
4 dl keefirit
4 dl täisteraodrajahu
¼ dl rapsiõli
4 tl köömneid
½ tl söögisoodat

Toorjuustukreem:
200 g Farmi toorjuustu
10 g (2 tl) köömneid
näpuotsaga meresoolahelbeid

Kaunistamiseks:
väikeseid rohelisi salatilehti (nt peedilehed, rukola vms)

Esmalt küpseta karaskiõhikud. Klopi kausis vispliga muna lahti. Lisa munale sool, suhkur ja keefir ning vispelda ühtlaseks. Lisa karaskitainasse odrajahu ja köömned ning seejärel õli ja sega ühtlane mass. Viimasena sega ettevaatlikult tainasse sooda.

Pintselda küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaat õliga ning kalla karaskisegu õhukese kihina plaadile. Sellest kogusest saab kaks suurt ahjuplaaditäit karaskit. Küpseta karaskit 200-kraadises ahjus umbes 15 minutit, kuni karask on muutunud krõbedaks.

Jäta karask jahtuma ja valmista toorjuustukreem. Jahvata köömned kohviveskis (või uhmris) peenikeseks pulbriks ning sega köömnepuru ja soolahelbed toorjuustu hulka.

Murra karaskist käte vahel suupistesuurused tükikesed. Pane toorjuustukreem tordipritsi kotti ning vajuta iga karaskiõhiku peale toorjuustukreemi ning puista peale veidi jahvatatud köömepuru. Kaunista õhikud mõne rohelise lehekesega (nt peedilehed, rukola vms).

Kiluleivasuupisted toorjuustuga

Kiluleivad (15 suupisteleiba):
15 viilu musta rukkileiba 
15 vürtsikilu fileed
8 vutimuna
mõned varred rohelist sibulat
tilli (kaunistamiseks)

Toorjuustukreem kiluga:
100 g Farmi toorjuustu
3 kilufileed

Lõika mustast leivast kas klaasi või piparkoogivormiga ümmargused ühesuurused ringid.

Keeda vutimunad vastavalt soovile kas kõvaks (4 min) või jäta munakollased vedelaks (2 min). Jahuta munad külma vee all, koori need ja lõika pooleks.

Valmista kilumaitseline toorjuustukreem – selleks pane saumikseri purustajasse kilufileed ja toorjuust ning jahvata ühtlane mass. Kui masinat pole, haki kilufilee noaga peeneks ja sega see toorjuustu hulka.

Pane toorjuustukreem tordipritsi kotti ning vajuta iga leivakese keskele toorjuustukreemi. Tõsta leivale ka rullikeeratud kilufilee ja poolik vutimuna ning ühenda need suupistetikuga leiva külge.

Lõika rohelisest sibulast peenike puru ja puista ka see kiluleibadele. Kaunista kiluleivad värske tillioksakesega.

Soolasiia ja soolalõhega suupisteampsud koos mädarõikamaitselise toorjuustukreemiga

Siia- ja lõheampsud (15 tk):
15 viilu täistera röstsaia
200 g soolalõhe või soolasiiga (või mõlemat pool kogust)
100 g forellimarja
musta pipart
tilli 

Toorjuustu-mädarõikakreem:
100 g Farmi toorjuustu
1 tl marineeritud mädarõikapüreed

Lõika röstsaiast kas klaasi või piparkoogivormiga ümmargused ühesuurused ringid. Tõsta ringid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja rösti neid 180-kraadises ahjus ca 5 minutit (rasvainet kasutada pole vaja).

Mädarõikamaitselise toorjuustukreemi saamiseks sega ühtlaselt toorjuustu hulka marineeritud mädarõigas.

Pane toorjuustukreem tordipritsi kotti ning vajuta röstitud ja jahtunud saiade peale kreemi. Tõsta igale saiale ka soolalõhe või soolasiig ning pane lusikaotsaga kalamarja. Jahvata iga suupisteampsu peale musta pipart ja kaunista tillioksakesega.

Retsept valmis koostöös Farmiga.

Caponata

Olen järjekordses Itaalia köögi vaimustuse perioodis (neid on mul olnud ennegi). Vaimustuse periood tähendab minu jaoks sügavamat huvi mingi maa või piirkonna (antud juhul Itaalia) köögi ja söögikultuuri vastu. Samuti pidevat uute ja ka järgiproovitud retseptide kodus katsetamist ja ka (Itaalia)-õhtuid koos pere ja sõpradega.

Seekordne Itaalia köögi kõrgendatud huvi tekkis ilmselt koos itaalia keele õpingute alustamisega selle aasta sügisel, millest omakorda koorus plaan veeta selle aasta sügisvaheaeg Itaalias. Kahtlesime küll veidi ilmastikutingimustes, kuid õnneks oli oktoobri viimasel nädalal Lazios ja Toskaanas üle 20 kraadi sooja. Turiste oli vähe, ühtegi majutust ette broneerida polnud vaja (kuigi seiklesime koos lastega) ja toit oli hea, nagu Itaalias ikka. Mul on meie Itaalia tegemised ja käimised märkmetena kirjas ja kui ma oma kiirete toimetuste kõrvalt jõuan, siis katsun ikka ka meie reisiblogi täiendada.

Täna ja siin toidublogis jagan aga caponata retsepti, mis pärineb Sitsiiliast. Traditsiooniliselt oli caponata valmistatud neist andidest, mis saarel kasvasid ja valmistati seda just perioodil, mil kõik viljad olid oma parimas küpsusastmes.

Meil on küll kodumaiste tomatite periood läbi, aga minu arust on just hautised sellised toidud, kus köögiviljad võivad väga heaks muutuda ka siis, kui nad toorelt pole oma tippvormis.

Caponatat süüakse nii kuumana kui ka jahtununa. Kuumana lisandiks pearoa juurde, külmana aga nt ciabatta peal suupistena. Mina eelistan caponatat just jahtununa (parim on toasoe, aga kindlasti mitte külmkapikülm, kui rasv hakkab juba tahenema).

Caponata (2- le pearoaks või 4-le suupisteteks):
1 baklažaan
oliiviõli
1 väiksem punane sibul
1 küüslauguküüs
½ varsselleri vart
½ tl kuivatatud pune
meresoola
1/3 tl suhkrut
värskelt jahvatatud musta pipart
2 tl hakitud värsket peterselli
6-8 kirsstomatit (või kaks suurt tomatit)
1 sl (valget) veiniäädikat
ca 8 rohelist oliivi
3 tl kappareid
1 sl seedermänniseemneid

Tükelda baklažaan umbes 1,5 cm x1,5 cm kuubikuteks. Haki punane sibul, varsseller, petersell ja küüslauk peenikeseks. Poolita kirsstomatid või lõika suured tomatid umbes poole kirsstomati suurusteks tükkideks.

Kalla kuumutatud potti oliiviõli ning prae paar-kolm minutit pidevalt segades baklažaanikuubikuid. Baklažaan imab endasse rohkelt õli. Parima tulemuse saavutamiseks lisa õli vajadusel juurde järkude kaupa. Kui baklažaan on liiga kuival, ei tule toit nii maitsev, samuti võib häiriv olla üleliigne õlikogus.

Kui baklažaani veidi praetud, lisa potti ka hakitud sibul, varsseller ja küüslauk. Sega läbi, alanda kuumust ja jäta potis olev segu ca 5-ks minutiks hauduma.

Nüüd lisa hakitud tomatid ja maitsesta caponata soola, pipra, peterselli ja punega. Hauta veel umbes kümme minutit ning lõpus timmi maitset veiniäädika ja vajadusel ka veidikese suhkruga.

Lisa caponata hulka ka oliivid ja kapparid ning puista peale röstitud seedermänniseemneid.

Caponata sobib serveerimiseks kuumalt lisandiks liha või kala juurde. Taimse variandina sobib caponatat serveerida ka riisi või pastaga. Jahtununa pakutakse caponatat aga suupistena (antipasto) koos ciabattaga.