neljapäev, 28. jaanuar 2010

Lutserni idandamine ja avokaado-lutserni bruschetta

Erinevad idandid on talvisel ajal, mil aedviljades pole enam suvist värskust ja maitseküllust, ideaalsed kodustes tingimustes kasvatatavad vitamiiniallikad. Seemneid saab idandada nii mullas kui mullata. Mullas idandatakse ca 5 cm pikkuseid taimevõrseid, mille kasutusala on alates salatitest kuni supilisandini välja. Ilma mullata idandatakse seemneid niiskes ja soojas kasvukohas - sel juhul sobivad söömiseks nii idu kui seeme ise. Idandamiseks soovitan kasutada kindlasti mahepäritoluga seemneid (saadaval kõikjal ökopoodides) mitte aga aianduspoodides müüdavaid taimekaitsevahendeid tunda saanud seemneid - just sellesse väiksesse seemnesse koguneb suur hulk keemiat ning seetõttu on need idandid juba väikese "lisandiga".

Olen seni edukalt saanud hakkama vaid mungubade idandamisega. Rukola seemned ei taha kuidagi idaneda, kuigi järgin pakil antud juhiseid - neile tekib ümber kleepuv ligane ollus ning see süveneb vaid iga päevaga. Proovisin neid samu rukolaseemneid mulda külvata - mõtlesin, et kasvatan neist omale potti ühe parajalt suure rukolapahmaka - mõne päeva pärast olidki esimesed rohelised ninaotsad mullast väljas, mis kasvasid pea silmnähtavalt. Ühel hommikul olid need aga longu vajunud, kuigi kastsin neid korralikult - just siis saingi aru, et nendest seemnetest kasvavadki need tillukesed võrsed, mida mõnepäevastena toiduks tarbitakse. Mulle jäi vaid arusaamatuks, miks neist suuri rukolataimi ei kasvanud - kas selleks on siis eraldi seemned??? Mõtlesin, et tegin siiski midagi valesti ja panin idanema uued seemned - juhtus sama mis esimesel korral...

Lutserni olen siiani vaid poest ostnud; seda siiski suhteliselt harva, kuna olen kusagilt ühe kõrvaga kuulnud (aga tõestust pole leidnud), et neid poes müüdavaid idandeid pritsitakse millegagi. Olen ka poes näinud müügil lutserni seemneid, kuid nende idandamise õpetuses oli kirjas, et selleks on vaja spetsiaalset lamedat nõud. Pidavat ka taldriku ja marli abiga kuidagi saama, aga kehv kogemus sarnaste rukolaseemnetega ei pannud mind sama katset lutserniga kordama.

Huvi ise lutserni idandada siiski kasvas ning lõpuks sain ma endale spetsiaalse idandamisnõu; mõtlesin, et idandan siiski nii palju ning see spetsiaalne asjandus ikka võiks mu köögis olla. Nüüd olen selle nõuga idandanud juba mitu nädalat, proovinud seal idandada nii mungube, rukola seemeneid kui lutserni. Munguba kasvab seal senise purgimeetodi 3 päeva asemel 2 päevaga - esimene kord lasingi ühe päeva üle kasvada - kolmanda ööga oli toimunud hiiglaslik areng ning mungoad lihtsalt kasvasid üle - pragunesid, muutsuid roosakaks ja mõrkjaks. Nüüd tean, et 2 päeva selles nõus on mungubadele täiesti piisav. Proovisin ka neid samu rukolaseemneid, millega ma käepäraste vahenditega kuidagi hakkama ei saanud - aga ikka see sama jama - muutusid ligaseks olenemata sellest, kui palju ma neid pesin - lõpuks vist alles 5 päeval tulid peale väikesed lehekesed, aga see segu haises juba parajalt ning ma viskasin selle minema.

Ja nüüd lutsern - mu praegune lemmik - pakil on kirjas, et idaneb spetsiaalses idanemisnõus 6-8 päevaga. Mina sain lutserni valmis juba nelja päevaga, olen seda juba mitmel korral proovinud. Kuna mu idandamisnõus on kolm korrust, saan selles samaaegselt idandada kas erinevaid seemneid või panna erinevatele korrustele seemneid idanema mõnepäevase vahega. Idandamisnõus on igal korrusel sooneline "põrand" ning vee äravoolu auk; kõige all veekoguja, kust tuleb aeg-ajalt vett ära kallata. Väga asjalik leiutis igatahes. Idandeid tasub pesta vähemalt kolm korda päevas, et neile ei tekiks hallitust. Mungoale eriti ei kipu hallitus tekkima, kuid lutsern võib kergemini hallitama minna - seda tasub eriti hoolikalt pesta. See, et lutsern kipub kergesti hallitama minema, annab ühtlasi tõestust selle kohta, et poes müüdavad valmis lutserni idandid on millegagi üle pritsitud - vastasel korral need halllitaks seal karbis, kui nende säilivus on umbkaudu 2 nädalat. Olles nüüd ise lutserni idandanud, näen, et poes müüdav lutsern on samuti ülekasvanud nagu mungubagi. Ise idandades saab ikka värskeid ja puhtaid idandeid ja pealegi on ise idandamine kordi odavam kui valmis idandite poest ostmine.

Kui ma nüüd peaks lutserni maitset kirjeldama, siis see on päris raske - kui munguba on pähkline ja tummisem, siis lutsern on kerge, õrn, värske, äkki veidi muru meenutav. Ei kõlanud vist ahvatlevalt, aga tegelikult on need idandid ikka päris maitsvad :) Soovitan proovida. Kasutusala jällegi päris lai - lase fantaasial lennata - salatid, pasta, supid, aga miks mitte ka bruschetta kate, nagu mina äsja tegin. Kiire ja lihtne retsept siis ka bruschettast.


Vaja läheb:
bocattat või ciabattat
küüslauku
avokaadot
murulauku
parmesani
lutserni idandeid

Lõika bocatta paksudeks viiludeks ning rösti pealt krõbedaks. Lõika küps ja kreemjas avokaado (välimuselt lillat värvi ja sõrme all veidi vetruv) pooleks, eemalda seeme, tee mõlemasse avokaadopoolikusse risti-rästi lõiked ning urgitse sisu teelusikaga välja. Muide, kas teadsid, et avokaado on puuvili ja ühtlasi kõige rasvasem puuvili - selle keskmine rasvasisaldus on 20 g 100 g kohta - tegu on siiski nn heade rasvadega - neid karta ei tasu. Mina olen tõeline avokaadofänn, mul on praktiliselt kogu aeg uued avokaadod aknalaual küpsemas. Kui tegid avokaadosse lõiked hästi tihedalt, siis avokaadot rohkem peenestama ei pea; kui tahad, haki veidi kausis veel - mulle aga meeldib, kui avokaadost jäävad väikesed tükid. Hõõru bocatta krõbedat koorikut poolekslõigatud küüslauguga. Tõsta peale paks kiht avokaadot, järgmisena puista peenelthakitud murulauku, õhukeselt riivitud parmesani ning tõsta mütsiks lutserni idandeid. Vot on maitsev!

11 kommentaari:

  1. Mul tuli lutsern välja ka taldrikul marli all.
    Tahaks väga idandada, aga hetkel meil köök liiga külm selleks vist. Peaks ehk proovima... poisid nokivad mungoa idusid snäkiks - neile väga maitseb. Ma ise sööks idusid iga toorsalatiga peaaegu :) sinepi-idud on head vürtsikad.
    Kust leidsid idandamisnõu ja kui saladus pole, mitu raha maksis?

    VastaKustuta
  2. Liisu, tore kuulda, et lutserni siiski ka käepäraste vahenditega idandada saab. Spetsiaalse nõuga on see kindlasti vähemtülikam ning kuna ma pidevalt idandan, siis nii on mugavam. Ja toas on mul vaatamata hullule talvekülmale päris soe - ilmselt ka seetõttu idanevad mu seemned nii kiiresti.

    Sellist idandamisnõud müüakse Rocca al Mare Biomarketis, hinda päris täpselt ei mäleta (sain selle väikese vihje peale tegelikult Reneelt jõuludeks :)), oli vist veidi üle 300 kr.
    Seemneid on seal samas poes veel päris suur valik, hakkan järjest läbi katsetama.

    VastaKustuta
  3. taga leidsin juba http://www.hortes.ee/est/kodu-ja-kingitused/koogi-ja-kodukaubad/f-879 - et siis ka teistele huviks.
    Kusjuures, lutsern esimesel korral ei tulnud välja, minu kogemus näitab, et seda peab panema ikka päris korraliku koguse korraga ja marli all peab arvestama, et kadusid tekib - osa jääb nii kõvasti marli külge kinni või kasvab koguni läbi selle. Esimest korda läksid mul ka imelikuks, kuid teisel ja kolmandal korral tuli välja. Sinepiga oli vastupidi, purgis tegin, natuke korraga, esimesel korral tuli välja ja teisel-kolmandal läksid ligaseks ja mädanema.
    Ma muidu olen pikemat aega mõelnud seda küsida, et erinevates kohtades on olnud signaale nagu lapsed ja rasedad ei tohiks üldse idusid tarbida - minu jaoks totaalne üllatus. Äkki oskad rohkem kommenteerida seda.

    VastaKustuta
  4. Liisu, just, see sama idandamisnõu, mis sellel lingil näha - see parempoolne.
    Idandamisnõuga lutserniga kadu pole - kuna idandamisnõu põhi on sooneline, siis sinna jäävad kõik lahtised seemnekestad ning valmis idandid tõstan lihtsalt nõus välja. Idandamiseks piisab üheks korraks vaid 1 spl lutserni seemnetest - sellest kogusest paisub umbes kaks suurt pihutäit idusid - see on ühe kasvulava täis.

    Arvan, et idandite ohud tulenevad pigem ebakvaliteetsete (nagu postituses kirjutasin - taimekaitsevahendite või väetistega kokkupuutunud) idandite kõrvalmõjudest. Samuti on oluline, et suudetakse hallituse teket vältida - hallitus on ju asi, mis on just väikelastele ja rasedatele eriti ohtlik. Kui ise ja kontrollitud tingimustes idandada, on idud ikka tõhusad vitamiiniallikad ja sobilikud söögiks ka väikestele lastele. Talvel on munguba ideaalne lastele nokkimiseks - Anee sööb neid mõnuga ning vahel võtab isegi Renee lihtsalt pihutäie mungube närimiseks (salati sees sööb loomulikult ka).

    VastaKustuta
  5. ma idandan täiesti tavalises plastkarbis ja marli asemel panen peale märja köögipaberi. olen mungoad ja lutsernid ka koos ühte karpi pannud ja idanevad küll. (tavaliselt küll eraldi).
    õhtul panen seemned karpi ja vee peale. hommikul kallan koos veega seemned tiheda sõela peale ja loputan kraaniall, siis karpi tagasi ja märg paber peale. karp ise poti sisse ja kaas peale (pimedasse). õhtul ma neid juba näksin. enne loomulikult loputan läbi jälle sõela peal. üks tark inimene soovitas näksima hakata kohe, kui idunina paistma hakkab. karpi hoian potis seni, kuni idud natuke pikemaks venivad... tavaliselt järgmise õhtuni.
    siis panen karbile kaane peale ja külmkappi (ning uue karbi hakkama). loputan ikka paar korda päevas ja kindlasti vahetult enne söömist.
    ma arvan, et rasedatele on ohtlikud just need poes karbis vedelenud idud...
    hästi head on ka nisuidud. ma alustasin nendega juba paarkümmend aastat tagasi :)
    ja seda ka, et kõikide heade asjade kättesaamiseks idanditest võiks neid koos mõne hea õliga tarbida (rasvlahustuvad vitamiinid).

    maiekas

    VastaKustuta
  6. kas vesikress ja kress on kaks erinevat asja?
    kressist tulevad idud ja vesikressist salat?

    VastaKustuta
  7. maiekas - põnev kuulda, et Sa omad nii pikaajalist idandamiskogemust. Kas nisuidud on samuti ilma mullata idandatavad ning söödavad on nii tera kui idu? Olen nisuteri ökopoes müügil näinud, peaks ka proovima, kui vaid kiidusõnu räägid.
    Seda tean, et toorest kraamist vajalike vitamiinide imendumiseks on alati vaja häid rasvu - enamasti kasutangi idusid just toorsalatites, kus sees figureerib alati mõni külmpressitud õli.
    Ma kipun arvama, et ka avokaado rasvasus aitab imendumisele kaasa.

    VastaKustuta
  8. leoola - kopin Sulle kresside kohta ühe lõigu, mille leidsin Toidutarest: "Sageli ekslikult vesikressiks (ingl. water cress) nimetatud taim on eesti keeles tegelikult ürt-allikkerss (Nasturtium officinale). See taim on meil kantud Punasesse raamatusse ja seepärast seda korjata ei tohi. Looduses kasvab see taim vees, nagu nimestki võib järeldada, koduaias seda kasvatada ei ole seni õnnestunud. On olemas aga salatkress ehk kress-salat (Lepidium sativum), mida igaüks saab kodus toas kasvatada ning pruukida nii söögiks kui ravimtaimena."

    VastaKustuta
  9. ma olen kõiki seemneid seni ühtemoodi idandanud ja pole veel miskit nässu läinud.
    paarkümmend aastat tagasi, kui mehele läksin, hakkasime koos nö söödavat maailma avastama. siis oligi minumeelest idude nö esimene tulemine (vb eksin :). hakkasime aias kasvatama erinevaid aedubasid, maapirni jms head ja huvitavat.
    vanasti polnudki peale nisu ja herne suurt midagi idandada- mungasid veel meiemail polnud..
    tegelikult ongi nisuga pikem vahe sees olnud ja mõtlen, et peaks seemneid hankima. nisu maitse on hea, natuke magus- proovi kindlasti. ma praegu ei oska täpselt idanemiseks kuluvat aega öelda. oleneb ilmselt ruumi soojusest, aga ega ta mungale palju alla jää.
    väga head asjad on võrsed (hernes, päevalill), aga ma ei saa neid hetkel hästi kasvatada, sest esiteks pole head valget kohta ja teiseks on mul kaabakad koduloomad :)
    kressidega mul suhe puudub. olen proovinud, aga ei maitse.. sama lugu on kapparitega.

    india mereriisi vett joon ka :) ( aga 100 aastaseks ma ei taha küll elada.... vist :))
    maiekas

    VastaKustuta
  10. Maiekas - mina idandamist 20 aasta tagusest ajast ei mäleta, need olen oma iseseisva elu jooksul ise avastanud. Tõsi, 20 a tagasi olin mina alles 8-aastane ning mäletan, et sellel ajal saime me ka oma aia, kus ema kõikvõimalikku söödavat kasvatas, ka maapirni ja muud huvitavat - mida kusagilt saada õnnestus. Astelpajud tulid ka meie aeda palju varem, kui need suure populaarsuse saavutasid. Ja aktiniidia - pole just eriti laialt levinud taim - aga viljad on huvitavad - Eestimaa kiivid. Need kõik kasvavad aias tänini.
    Neid purgis kasvavaid olluseid on mu ema ka juba vahelduva eduka üle kümne aasta kasvatanud ja joonud - olen neid ka proovinud, aga oma maitsemeelte vastu ma ei tööta ning ükskõik kui kasulik see ka poleks, ei kõlba see minu jaoks juua :)

    VastaKustuta
  11. Lauda-Liisu, kuidas sa sinepiseemneid idandad? Mul ei taha kuidagi välja tulla. Sama jama - muutuvad ligaseks ja idud arenevad aeglaselt, kogu kupatus läheb enne riknema. (Spetsnõud mul küll pole, proovisin purgis ja taldrikul)

    Maire

    VastaKustuta