Vaja läheb:
200 g võid
200 g toorjuustu
200 g nisujahu
45 g rafineerimata roosuhkrut
1 spl Amarettot
Täidis:
vaarikamoosi
viigimarjamoosi
viriskumoosi
pekaanipähkleid
Kuna mul oli 200-grammine toorjuustukarp, siis kohandasin ka teised koostisosad selle järgi, Heidi sõnul on oluline küpsetistes koostisosi grammilise täpsusega järgida. Esmalt lasin toorjuustul ja võil toasoojuseks muutuda. Seejärel segasin pehme või, suhkru, toorjuustu, nisujahu ja Amaretto ühtlaseks tainaks (retseptis oli konjak - mul aga jätkuvalt pole kodus muud alkoholi peale ühe Amarettopudeli, seega kasutasin oma lemmikut "universaalalkoholi"). Jagasin õpetuse järgi taina kolmeks ning rullisin iga osa kahe küpsetuspaberi vahel ca 3 mm paksuseks ruuduks. Tainas oli väga kleepuv, pole mina enne sellisest tainast midagi teinud; kontrollisin koostisosade kogused üle - kõik oli ikka õige. Tainalehed tuli asetada vähemalt pooleks tunniks külmkappi - mul ei mahtunud - viskasin rõdule -10 kraadisesse pakasesse. Võtsin esimese külmunud tainalehe tuppa (teised las ootavad külmas, need soojenevad väga kiiresti ja muutuvad raskestikäsitletavateks), lõikasin taina umbes 2x5 cm ribadeks ning määrisin peale õhukese kihi virsikumoosi ja puistasin purustatud pekaanipähkleid. Keerasin iga riba eraldi rulli ning tõstsin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpsetasin 180-kraadises ahjus küpsised kuldpruuniks, ajaliselt oli see umbes 15-20 minutit. Toimisin samuti kahe teise tainalehega - ühele läks vahele viigimarjamoos ja pekaanipähklid, teisele vaid vaarikamoos.
Juba tainast rullides tundus, et tegu oleks nagu millegi lehttainasarnasega; samas poe lehttainastel pole koostises toorjuustu märganud. Veel rohkem tagasi mõelda, siis tõenäoliselt mulle koitis juba seda ajakirjapilti vaadates, et tegu võib olla millegi lehttainasarnasega - ja lehttainas mulle maitseb. Küll aga katsun ma sellest hoiduda selle transrasvasisalduse tõttu, pealegi sisaldavad enamik lehttainastest lisaks säilitusaineid. Pole leidnud ka ühtegi retsepti, kuidas lehttainast ise valmistada saaks. Aga see tainas valmis mul või mitte margariini baasil ning on seega transrasvavaba.
Küpsetisi ahjust võttes maitsesin neid algul kohe - tundus küll midagi lehttainalaadset. Lehttainast küpsetised on aga parimad jahtunult - nii lasin ka neil jahtuda. Oi, küll olid need maitsvad. Kadusid taldrikult kurjakuulutavalt kiiresti, Renee oli ka neist väga vaimustuses, hea, et mõned neist alles jäid, muidu oleks see postitus ilma pildita jäänud. Ei teagi, milliseid eriti esile tuua, kõik variandid olid head, kui siis äkki vaarikamoosiga.
Usu mind, kui neid rõõmsa meelega teha ja sama rõõmsa meelega süüa, siis on nad väga tervislikud!
VastaKustutaEva, ma ei tunnegi süües süümepiinasid, kui olen midagi hingega teinud :) Olen hingelt rohkem gurmaan kui dieedipidaja ja õnneks need kaks äärmust minu sees enam ei võitle.
VastaKustutaVäga head ja detailset lehttaigna-õpetust lugesin kunagi suht vanast kokaraamatust. Rullimist mõnuga :)
VastaKustutaLiisu, otsi üles ja saada mulle :) Eks netist leiaks ka, kui otsiks, aga ju siis pole veel nii vaja läinud :)
VastaKustutaok, saan seda teha, kui maal olen ja püüan meeles pidada. Ehk sel nädalavahetusel isegi maale lastega. Emal oli mingi vanem kokaraamat.
VastaKustutaohoh - kusjuures leidsin ühe detailse ka netist
VastaKustutahttp://www.kokaraamat.ee/retsept.php?cat=44&id=828 - püüan ka seda vana retsepti muidugi leida, aga praegu tekkis soov ise ka katsetada - pean aja leidma ainult
Liisu, selle taina pean ma küll millalgi ära proovima. Ma ei tea, miks ma siiani olen arvanud, et lehttaina kodus valmistamine on mingi raketiteadus :) Kõike saab ju tegelikult ise teha, kui aega ja tahtmist on.
VastaKustutaMa tegin rugelache esmakordselt tunamullu, kui üks juudi sõbranna külas käis - hirmus maitsvad tõesti! Nüüdseks olen proovinud erinevaid täidisevariante ja lemmikuteks (ning nami-namisse olen lisanud) riivsaia-ploomitäidise ja kaneeli-pähklitäidise.
VastaKustutaMa rullin neid küll Heidist erinevalt - teen ketta ja siis sektoriteks, nii et saan väikesed sarvesaiakesed. Mulle on lugedes mulje jäänud, et see on veidi "õigem" viis.
Lehttaina tegemine pole raske, lihtsalt tüütus kuubis see rullimine :)
Pille, nende pisikeste jupikeste nikerdamine oli tõesti raske; kuigi ma enda arust tegin õpetuse järgi, tulid need mul täiesti teistsugused kui Heidil. Märkasin ka, et Sinu blogis on need hoopis isemoodi kujuga. Ploomitäidis võib kindlasti hea olla. Mu Soome vanaema teeb alati lehttaina-ploomi küpsetisi, kui me seal käime, nii, et maitset kujutan ette :)
VastaKustutaAga lehttaina tegemise kogemusest võid mulle õhtul jutustada :)
Oi, lehttaigna tegemine on tüütus tõesti. Korra teed, siis on tükk aega meeles, nagu pohmell, mis tükk aega veiniklaasigi kätte ei lase võtta :). Ja siis teed jälle... ja kordus!
VastaKustutaAga rugelachiretseptisse pole ma kunagi varem süvenenud. Äärmiselt huvitav kooslus. Nüüd tahaks ka ära proovida. Aitähh, Aet, isu tekitamast :). Eestis võtan ette.
Juc, põnev kuulda, et oled võtnud vaevaks lehttaignaga jännata.
VastaKustutaRugelachid proovi kindlasti järgi ja kui külalised kutsud, tee topeltkogus :)
Aet, ma arvan, et se oli oma 10 aasta eest, kui selle hulluse viimati (ja teist korda elus üldse ja võimalik, et viimast) ette võtsin :). Nüüd lähen ikka poodi ja võtan külmast! :)
VastaKustutaTere! Mitu rulli sellest kogusest välja tuleb?
VastaKustutaNagu ma kirjutasin, haihtusid need küpsised hirmus kiiresti, et lugeda neid ei jõudnud. Sobran mälus ja mõtlen, et võis olla suurusjärk 50 küpsist, aga need on sellised väikesed kahe ampsuga söödavad näksid.
VastaKustutaKõik läks viltu, mis viltu sai minna, aga ühed maitsvad käkid said valmis. Esiteks sai küpsetuspaber otsa ja ma pidin taina kaheks jagama. Kuna rullimisega puutusin viimati kokku savi rullides (igaüks võiks ka oma liistude juurde jääda) ja ühtegi söödavat asja ma hiljuti rullinud pole, siis sattusin hoogu ja rullisin ühe lehe ikka väga õhukeseks ja siis üritasin sinna kahe küpsetuspaberi vahele veel tainast toppida, et paksemaks saaks. Panin siis rullitud taina rõdule (olime valvel, et tuvid seda nokkima ei tuleks:) Esimese lehe võtsin välja ja imestasin, et küpsetuspaber tuleb päris hästi ära selle küljest, aga ma tõmbasin ainult ühelt poolt ära. Igal juhul kui moos ja pähklid olid peal, siis rulle keerata oli võimatu, tainas oli pehme ja jäi paberi külge kinni. Panin isegi natukeseks koos moosiga tagasi rõdule, aga ei mingit muutust. Teise lehega olin juba targem ja tõmbasin enne mõlemalt poolt paberi lahti. Aga see oli jälle vastupidi täiesti jääs ja murdus ära – seega ka sealt rulle ei tulnud ja kannatust mul ei jätkunud, et sulamist oodata. Ja moosiga läksin ka hoolimata su soovitusest veidi liiga hoogu, rääkimata pähklitest.
VastaKustutaAga valmis said ühed maitsvad vaarikamoosi ja virsikumoosi-kreekapähkli käkid, mis näevad küll välja kõike muud kui need, mis sul pildil:)
Kaisa, ma kirjutasin ka, et kontrollisin retsepti uuest üle, nähes, kui jonnakas tainas see on. Mina võtsin siiski vaid ühe küpsetuspaberi poole ära, teise poole peal tegin need sisselõiked ja määrisin moosi ning rullisin kokku. Kui seda rullimiseks nimetada saab üldse... ma urgitsesin seda tainast ühe plastmassist noaga sealt paberi küljest lahti ja kuidagi keerasin rulli. Aga hull mängimine on küll nende valmistamine. Aga maitse on seda mässamist väärt.
VastaKustutaProovi ka järgmine kord mõlemalt poolt enne paber ära tõmmata, teeb rullide keeramise palju lihtsamaks (kui õige sulamisaste ka muidugi on:)
VastaKustutaMul tuli praegu mõte, et äkki saaks meekoogi tainaga samamoodi teha, et seda paberite vahel rullida ja kui külma panna, siis ehk tuleks paberid kergelt lahti. Muidu meekoogi tainast hullemat pläkerdamist ma ei tea.
Aga uue portsu rugelache teen ilmselt juba homme, njamm.
Kaisa, aga kuhu sa siis selle taina panid, õhus hoidsid :)? See ju kleepub iga pinna külge...
VastaKustutaTeed neid tööle ka kaasa oma järgmise küpsetamiskorra ajal?
Kas sa räägid nüüd sellest, et ma paberi mõlemalt poolt ära tõmbasin? Õhus jah, magic.
VastaKustutaTõmbasin küll mõlemalt poolt lahti, aga panin ikka ühele paberile tagasi - lihtsalt siis ei olnud seda enam nii keeruline sealt noaga lahti saada, vaid ta oli juba suhteliselt lahti.
Oli mõte küll neid tööle kaasa teha, enne proovin kodus veel korra läbi. Äkki tuleb välimust ka juurde.
No näed, hea nipp ju sul, siis tean ka teinekord kohe mõlemad paberid lahti kiskuda. Äkki tõesti siis ei kleepu enam nii palju.
VastaKustuta