neljapäev, 11. veebruar 2010

Liibanoni õhtu oma kodus ehk Kefta, Muhammara ja loomulikult üks salat ka seal juures

Viimastel nädalatel on paljudes toidublogides (ja loomulikult ka neis kodudes) lahti läinud kummaline Lähis-Ida köögi austamine - selles kõiges on "süüdi" Pille, kes tegi paarikümnele huvilisele Liibanoni-teemalised koolitused, tutvustades uusi ja põnevaid maitseid. Just neilt koolitustelt noppisid inimesed oma lemmikud välja ning panid need oma kodudes elama. Üheks vaieldamatuks inimeste lemmikuks sellelt koolituselt osutus paprikadipp ehk muhammara, mille maitset pelgalt välimuse järgi on raske aimata - see tuleb lihtsalt ise järgi proovida. Retsepti järgisin 100%-se täpsusega, et välja tuleks just see sama maitse. Minule maitses see paprikadipp eriti just lihatoitude kõrvale, seega läksin ka kodus seda teed.

Koolitusel hakkasid mulle maitsema ka lambahakklihatoidud, millest ma ühte ka ise sellel koolitusel valmistasin. Kuna mulle end korrata ei meeldi, siis proovisin kodus valmistada teist lambahakklihatoitu, milleks on Liibanoni hakklihapallid ehk Kefta. Andsin hakklihapallidele veidi vürtsikust küüslaugu ja tšillipipra lisamisega, mida algses retseptis polnud.

Mõeldes, mida hakklihapallide ja paprikadipile veel lisaks süüa, tuli ikka mulle omane mõte - loomulikult mõni hea salat. Ja salat valmiski planeerimatult, nii, nagu mu enamus salateid valmivad - mõtteid selleks annavad käepärased komponendid. Kodus oli lambasalat - hakkasin mõtlema, miks ühe salati nimi seotakse küll lammastega - googeldasin ja leidsin Maalehest sellise info: "Lambasalati nimi olevat tulnud sellest, et taime esimeste lehtede ilmumine langeb kevadel ühte lammaste poegimisperioodiga." Nojah, vähemalt pole see salat lammaste toit :). Lambasalatit nimetatakse ka põldkännakuks - pole just väga suupärane nimi. Lisaks lambasalatile panin salatisse tumedaid viinamarju, tugevamaitselisi kollaseid kirss-ploomtomateid, lemmikut avokaadot ja uudistoodet oma idandamisnõust - rediseseemne idusid (üllatus-üllatus - need on redisemaitselised). Ja kuna mul olid muhammarast käepärast granaatõunasiirup ja kreeka pähklid, siis mõtlesin seda joont ka salatis jätkata. Salat sai väga põnev ning kõik koos moodustasid ühe imelise õhtusöögi.



Muhammara paprikadipp:
500 g punaseid paprikaid
100 g kreeka pähkleid
0,25 tl Cayenne pipart
0,5 spl sidrunimahla
2 spl granaatõunasiirupit
1 küüs hakitud küüslauku
0,5 tl jahvatatud vürtsköömneid (mitte segamini ajada hariliku köömnega)
0,5 tl meresoola
0,5 tl rafineerimata roosuhkrut
1 spl extra virgin oliivõli

Esmalt lõika paprikad neljaks, eemalda vars ja seemneosa ning laota need ahjuplaadile kooreosa ülespidi. Rösti paprikaid ahju grillfunktsiooniga umbes 15 minutit, kuni need hakkavad pealt pruunistuma (nahk tuleb hiljem maha koorida, pruunistumist ei tasu karta). Kata küpsenud paprikad pealt fooliumiga ning lase peaaegu täielikult jahtuda. Jahtunud paprikatelt koori nahk. Pane köögikombaini kreeka pähklid, paprikad, Cayenne pipar, sidrunimahl, granaatõunasiirup, hakitud küüslauk, jahvatatud vürtsköömned, sool ja suhkur - jahvata kõik ühtlaseks massiks. Vahetult enne purustamise lõppu lisa oliivõli.


Kefta ehk Liibanoni hakklihapallid:
325 g lambahakkliha
2 sibulat
2 küüslauguküünt
peotäis värsket peterselli
10 vürtspipra tera (purustatult)
1/3 tl kaneeli
ca 3 cm jupp tšillit
meresoola
purustatud musta pipart

Purusta sibul ja küüslauk peenelt, haki tšilli ja petersell ning purusta uhmris nuia abil vürtspiprad. Sega kõik hakitud ja purustatud ained ning maitseained hakkliha hulka ning vormi hakklihast käte vahel väikesed "vorstikesed". Küpseta 220-kraadises ahjus umbes 15 minutit.

Muhammarast inspireeritud salat:
2 peotäit lambasalatit
ca 15 kollast kirss-ploomtomatit
1 peotäis tumedaid viinamarju
1 peotäis rediseseemne idandeid
1 avokaado
1 spl granaatõunaekstrakti
3 spl kreekapähkli õli
1 peotäis röstitud kreeka pähkleid

Rösti 180-kraadises ahjus ca 5 minutit kreeka pähkleid. Laota kaussi lambasalatid, poolita tomatid (leidsin Selverist kollased kirss-ploomtomatid - pole pärast suve lõppu veel nii häid tomateid saanud) ja viinamarjad ning laota salatile. Tükelda avokaado ning lisa salatile. Tõsta salatile ka rediseseemne idandeid (need on redisemaitselised). Nirista salatile 1 spl granaatõunasiirupit, 3 spl kreekapähkli õli ning puista peale röstitud kreeka pähkleid.

6 kommentaari:

  1. Cayenne pipar ja vürtsköömned on puudu, muidu teeks või kohe järgi. Kas neid on tavapoodides ka või oled vürtsipoes käinud? Mu viimane käik sinna lõppes sellega, et vaatasin nii umbes pool tundi suure põnevusega ringi ja siis ostsin musta pipart:)

    Ja googeldades "vürtsköömneid" sain ma lõpuks aru, mis maitseaine rootsi keeles "kummin" on: ei teadnud, et eesti keeles on vasteks vürtsköömned.

    Salatist on tõeliselt ilus ja isuäratav pilt.

    VastaKustuta
  2. Kaisa - vürtsköömneid ei leidnud tõesti kusagilt mujalt kui pidin selleks Piprapoodi minema, Cayenne pipar on mul Selverist pärit (Sanata Maria purgis). Muide, tule väikse purgiga, ma panen sulle seda vürtsköömenit kusagile sisse, see pakk oli hirmuäratavalt suur, sulle jätkuks sellest umbes 50 aastaks :) Cayenne pipart võid ka saada, kui purgi leiad.
    Salatipilt võiks olla tehtud päevavalguses, nagu ikka praegusel pimedal ajal, kannatab õhtuste toitude puhul veidi pildi kvaliteet.

    VastaKustuta
  3. Nii armas on lugeda, kuidas Liibanoni koolitusel tehtud retseptid nüüd kodudes valmivad - Sul, Thredahlial, Piretil jne :)
    Muide - pildistamise koha pealt on lapsega kodus olemine suur pluss. Ma teen tihti toidud päeval valmis, et saaks päevavalguses pildistada :D Õnneks on seda valgemat aega juba natuke rohkem..

    VastaKustuta
  4. Pille - kuigi mulle meeldib üle kõige just õhtuti köögis kokata, olen ka mina vahel mõne toidu pidanud parema pildi saamiseks päevavalguses valmistama. Töötan kodus ja saan endale sellist luksust lubada, et võin ka vahel keset päeva kooki küpsetada. Aga õhtusöögid teen ma ikka õhtul ja kuna mulle ei meeldi ülessoojendatud toidud, siis ei hakka neid kunagi varem tegema; ka salat närtsib, kui kauem seisab. Aga kindlasti saab osasid toite ka varem valmis teha. Vahel teen toite ka kahes jaos - endale ja Aneele kella 4 ajal ja Reneele sama asja siis, kui ta ka lõpuks koju jõuab. No ei tee ju koorest pastat lõunal valmis ja ei soojenda mitme tunni pärast seda vormi ja maitse kaotanud plönni...

    VastaKustuta
  5. Liibanoni järellainetus käis meil üheaegselt:)

    Mulle ka ei meeldi soojendatud toidud, no kellegile ei meeldi ilmselt. Küll aga teen vahel mõne õhtusöögi järgmisel või mõnel teisel lõunal kordusena, kui head pilti pole õnnestunud saada, aga toit seda vääriks.

    VastaKustuta
  6. Piret, milline pühendumus, et võtad vaevaks parema pildi tarvis mõnda sööki korrata. No ja loomulikult saab seda siis ju uuesti süüa, kui nii väga maitsema hakkas :) Pean tunnistama, et olen tegelikult mõnel korral isegi seda võtet kasutanud, samas aga seisavad mõned head retseptid halva pildi tõttu siiamaani "sahtlis"...

    VastaKustuta