Pohlakook, milles peidus õige palju pohli

Kui ma muidu olen harjunud uitama mööda toidupoode, tehes emotsionaalseid oste (ei saa ju kõike vajalikku kaupa kunagi ühest poest kätte), käima vähemalt tund aega mööda turgu ja rääkima tuttavate müüjatega juttu, siis praegu on mul tohutult kiire periood ja ei jõua kusagile. Kuna ma üliharva poes käin, siis vahel tunduvad kodused toiduvarud päris kokkukuivanud (ok - kuivained, erinevad õlid, suhkrud, kuivatatud puuviljad ja sügavkülmamarjad ei saa mul otsa ka siis, kui ma peaks kuuks ajaks lumevangi jääma) ja tihti tuleb välja mõeldagi midagi olemasolevatest vahenditest. Nii meenus mulle eile üks mu traditsiooniline pohlakook, mida olen aastaid küpsetanud - selline hästi tervislikest koostisosadest kook, mida võib süümepiinadeta mitu tükki korraga ära süüa :) Kui üldiselt on soolased toidud sellised, kus saab loovusel rohkem mängida lasta, kartmata, et toit ebaõnnestuks, siis seda kooki olen ma alati nö käe järgi teinud ja alati õnnestub. Eile panin ka kogused kirja, et saaks retsepti ka teistega jagada.
Olen pohli ja tosca katet varemgi ühes koogis kombineerinud - tõeliselt maitsev kooslus.

Põhi:
100 g võid
50 g rafineerimata roosuhkrut
1 dl täistera nisujahu
1 dl kaerajahu

Täidis ja kate:
4 dl pohli
1 dl rafineerimata roosuhkrut
50 g võid
1 spl nisujahu
0,5 dl neljaviljahelbeid
1,5 dl mandlilaaste
ca 0,5 dl siirupit või piima


Hakkisin külma või suhkruga peenikeseks, lisasin juurde nisu- ja kaerajahu ning näppisin taina ühtlaseks. Kasutasin 20 cm läbimõõduga lahtikäivat koogivormi, suurema vormi puhul võiks koguseid umbes kolmandiku võrra tõsta. Muljusin taina õhukese kihina lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtesse. Küpsetasin koogipõhja 185 kraadiga 10 minutit. Võtsin eelküpsenud koogipõhja ahjust ning lisasin sellele täidiseks sügavkülmutatud pohlad ja puistasin peale kolmandiku suhkrukogusest. Panin koogi tagasi ahju ning lasin pohladel ahjus sulada (keema ega mullitama ei hakanud pohlad selle ajaga). Samal ajal valmistasin katte - sulatasin potis või, segasin selle hulka nisujahu ja suhkru, lisasin kohe ka neljaviljahelbed ja mandlilaastud. Segu oli liiga paks, et koogile määrida - kui tavaliselt kasutan selle vedeldamiseks piima (nagu tüüpilises tosca kattes), siis eile polnud mul peale kohupiima ühtegi piimatoodet külmkapis ning ma kallasin sinna peale lahtiolevast virsikukompotist veidi siirupit - töötas küll. Määrisin katte koogile ning küpsetasin veel umbes 20 minutit, kuni kook oli pealt kuldne. Soovitav on kook esmalt maha jahutada, kui seda lõikama asuda, kuna marjad võivad kuumalt laiali voolata; aga juba leiget kooki saab väga edukalt lõigata ja see püsib hästi koos. Just leigelt see kook ongi mu lemmik - see ei ole kook, mille sisse on pistetud mõned marjad, vaid see ongi väga tugev marjakook, kus marjad ise moodustavad suure enamiku. Suhkru magusus ja pohlade hapusus olid parasjagu tasakaalus, krõbedad karamellised mandlilaastud koogi peal viivad alati keele alla.