Võlgnen oma blogi lugejatele selgituse, miks mu blogis haigutab juba pea kaks kuud täielik vaikus. Nimelt on mind haaranud uus hobi, mis "röövib" kogu mu vaba aja. Kui veel mõni aeg tagasi tuli küünealuseid pidevalt tainast puhastada, siis nüüd tuleb käsi õhtul mullast puhtaks küürida. Jah, ma olen oma sõrmed andnud aiale ja aiatöö on mu uus kirg. See on minu jaoks täiesti uus maailm, mida ma õhinal avastan. On see nüüd seotud aia või saabuva suvega, aga endalegi üllatuseks olen ma arvutist aina rohkem võõrdumas - kui veel paar kuud tagasi olin kõigega reaalajas kursis, siis nüüd on päevi, mil ma ei tee arvutit lahtigi. Ja kuna aias suvel tööd ei lõppe, siis mu toidublogi on lihtsalt puhkusel.
Samas on mul mingi seletamatu soov oma elamusi pildistada ja kirja panna. Et aias toimuvat dokumenteerida ja et tagantjärgi hea vaadata oleks, alustasin kevadel oma kolmanda blogiga - sedakorda aia teemal. Kel samuti aiateemade vastu huvi, siis meie Muraste aed pesitseb internetis siin.
Aga pisut veel tagasi toiduteemale. Kuna ma hetkel ei raatsi oma aega väga palju toiduvalmistamisele kulutada, siis proovin sageli midagi väga kiiresti - aga mitte kvaliteeti alla lastes - hamba alla saada. Üks kiire suve alguse toit on lõhe ja sparglid. See kooslus maitseb alati hästi Hollandi kastmega, kuid kuna ma muna veel ikka ei söö, siis saab ka teisiti. Käisime maikuus Itaalias ning tõin sealt kaasas parima oliiviõli, mida ma eales saanud olen. Nimetatud oliiviõli on pärit Garda järve äärest. Ostsime seda kaasa kaks pudelit, aga nüüd tundub, et oleks võinud osta terve kasti. Ja head parmesani ka loomulikult. Reisihuvilised saavad reisijutte lugeda ikka meie reisiblogist.
.jpg)
Vaja läheb:
spargleid
lõhefileed
head parmesani
meresoola
valget pipart
Ürdiõli:
head külmpressitud oliiviõli
rukolat
tilli
basiilikut
tüümiani
(mahe) sidruni koort ja mahla
Maitsesta lõhefilee meresoola ja valge pipraga ning küpseta grillil. Ära kala kuivata, jäta kindlasti mahlane; lõhe on küps kohe, kui keskelt punakas värvus asendub roosakaga. Aseta sparglid ahjuplaadile, piserda peale oliiviõli ja soola ning küpseta spargleid 200-kraadises ahjus olenevalt nende paksusest 7-10 minutit (peavad jääma krõmpsuvad).
Tere. Avastasin selle blogi tegelikult reisiblogi kaudu, kui meie pere Tenerife-reisiks infot otsisin. Reisiblogist liikusin üle toidublogisse... Eriti pärast laste sündi olen üritanud meie perele võimalikult puhast toitu valmistada ja koduseks jäädes olen õppinud päris hästi süüa tegema. Toidublogid avastasin enda jaoks paar aastat tagasi, kuid selle blogi lugeja olen olnud viimased paar kuud. Tõeliselt super blogi, väga huvitav ja hariv lugemine!
VastaKustutaMe ise elame Eestist eemal, Vahemere ääres. Söögi valmistamine sõltub siin palju hooajast. Ei tea, kui puhas siin turul toit on, aga usun, et kohalike talunike toitu ostes toetan ka kohalikke väiketootjaid ning seetõttu eelistan turgu ökopoele. Muidugi ostame osa toitu ikka tavapoest ka ja suurem laps sööb päeval koolis koolitoitu (mis on siin minu arvates väga hea). Anee shokolaadi-lugu lugedes (see oli vist kirju koera juures) tabas mind äratundmine - ka minu suurem poiss peab shokolaadi liiga magusaks, sest enne 3-aastaseks saamist ta seda ei saanud ja nüüd ei tahagi (praegu on ta viiene).
Nii põnev on lugeda ja paljude postituste juures taban ennast mõttelt, kui sarnased ikka meie vaated ja pered on :) Itaalia-reisi kohta oli ka huvitav lugeda, olles ise palju Itaalias ringi reisinud. Meie eelistame tavaliselt ööbida agriturismo'des ehk siis turismitaludes. Sinna peab küll enne majutuse ette broneerima, eriti kui suuremat tuba soovime.
Edu blogipidamisel ja kindlasti hoian ka edaspidi silma peal nii reisi- kui ka toidublogil (aeda mul kahjuks ei ole). Suvel vedame lastega kuu Eestis ja siis soetan endale ka Maitseelamuste raamatu.
Mul on hästi hea meel, kui inimesed, kellel tekivad mõne toiduga seoses või üldse blogiga seoses tunded, neid ka avaldavad. Selliseid isiklikke kogemusi ja mõtteid lugeda on alati hästi südantsoojendav. Aitäh, Kristi, et mõtteid jagasid ja tore, et siit blogist enda jaoks väärtuslikku infot leiad. Kuigi ma praegu blogis väga aktiivne pole, leiab siit kolme aasta jagu tekste, mis kirjutatud kirega.
KustutaP.S. Maitseelamuste raamat (ja paljud teised Ajakirjade Kirjastuse kokaraamatud) on praegu Rahva Raamatus eriti hea hinnaga.
Nii tore äratundmine oli neid ridu lugeda, Aet :) Kui ma täna Saaremaale jõudsin üle piiika aja (1,5 nädala), siis ei ole paremat asja, kui vahepeal toimunud arengute ülevaatamine :) Ma tegin ju ka sel kevadel endale kastid ja need olid ühe nädalaga nii palju kaunimaks läinud, et täiesti uskumatu, puhas rõõm! :) Ja siis ongi täiesti tavaline, et vaatad, et kell on 14 ja siis järgmisel hetkel 18 ja siis 23 ja siis mõtled, et peaks vist kindad ära võtma ja toa poole sättima hakkam...
VastaKustutaÜhesõnaga, ma olen täpselt samal lainel - avastan ja täiendan oma pisikest taimekollektsiooni, vahin niisama ringi, et kes kui kiiresti kasvab ja naudin tulemusi kõhu kaudu. Täna tulles nt oli "ehmatus" väga suur, sest spinatid olid kenasti vohama hakanud ja lõunaks saigi kohe kiire spinatiomlett. Oh jah, aiandus on nii äge ja oma aed on veel eriti äge! :)) Palju jõudu ja jaksu ja häid ideid teile kõigile sinna! :)
Marju, minagi olen lugenud sinu paradiisiaiast ja õhanud kaasa, kui põnev see kõik on. Me oleme sel aastal jah kuidagi väga samal lainel - peenrakastid, kasvuhoone ja aed üldse. Teie kasvuhoone on muidugi omaette "leid" - vägev, et selle lõpuks üles panite. Sinu salatikastike on ka juba nii uhke, mul veel võtab aega, et vohama hakata, kuna külvasin kõike liiga hilja. Jõudu aias sullegi (sega läheb sõna otseses mõttes vaja). Eelmine nädal tassisin mõne päevaga umbes 50 kärutäit mulda :)
Kustuta