Lappasin Jamie's Italy raamatut, lootuses leida sealt mõni Jamie Itaaliast toodud autentne risotoretsept. Ja loomulikult leidsingi sealt risotto blanco ehk valge risoto retsepti. Ja järgmisel lehel pakkus Jamie risotot juba koos pestoga, mistõttu tärkas minus mõte pakkuda risotot eestipäraselt ehk koos karulaugupestoga. Mulle meeldib, kui risoto sees on ka midagi tükilist - seetõttu lisasin risotole ka vanaema tehtud soolaseened.
Karulaugupesto:
50 g karulauku (ca kolm pihutäit)
50 g extra virgin oliiviõli (ca 80 ml)
50 g parmesani
20 g seedermänni seemneid
veidi teralist soola (nt Rose või Machu Picchu)
Risotto bianco (valge risoto), 2-3-le:
600 ml puljongit (kasutasin pool öko aedviljapuljongikuubikust)
oliiviõli
1 mugulsibul
1 küüslauguküüs
2 vart sellerit
150 g risotoriisi (Arborio)
1 dl valget veini
kupatatud ja soolatud metsaseeni
ca 50 g parmesani
2 tl võid
veidi soola
Esmalt valmistasin karulaugupesto. Alustasin pesto tegemist just nii nagu üks õige itaallane seda teeb - ikka uhmri ja nuiaga, sain isegi algul karulaugu peenestamisega hakkama, kuni valasin uhmrisse tilk õli - edasi läks kõik sõna otseses mõttes liiga libedalt ehk karulauk muudkui liugles mööda uhmri seinu ja ei mõelnudki enam puruks minna. Rikkusin pesto valmistamise õpetust ning panin karulaugud purustava lõiketeraga köögikombaini, lisasin järgemööda parmesani, kergelt röstitud (mitte pruunid) seedermänni seemned, veidi teralist soola ning viimasena niristasin sisse külmpressitud oliiviõli. Hämmastav, kui kiiresti saab köögikombaini abiga pestot valmistada! Maitsesin - oli mõnusalt küüslaugune. Männiseemnete pakil (roheline ökomärgistusega pakk Stockmannist) oli eestikeelselt kirjas, et tegu on seedermänni seemnetega, inglise keeles aga oli märgitud pine nut, samas olin ma vaatluse põhjal kindel, et tegu on siiski seedermänni seemnetega (lühikesed). Aga pestosse sobivad mõlemad. Hoiatan ka, et liigsel seedermänni seemnete tarbimisel võivad need maitsemeele mitmeks päevaks mõruks muuta, täpsemalt loe Bioneer.ee-st.
Pesto valmis, asusin metsaseentega tegelema. Kuna minul läksid käiku vanaema käest saadud soolatud ja kupatatud erinevad metsaseened, siis tuli neid liigse soola eemaldamiseks algul mõned minutid rohkes vees keeta - just nii soovitas vanaema. Seejärel loputasin seened külma veega, hakkisin väikesteks tükkideks ning praadisin võiga kergelt pannil. Risoto tegin sel korral enam-vähem Jamie Itaaliast hangitud retsepti põhjal - kuumutasin paksupõhjalise poti, panin sinna oliiviõli ja 1 tl võid, hakitud sibula, selleri ja küüslaugu ning hautasin madalal kuumusel ca 10 minutit, kuni sibulad muutusid klaasjaks. Keerasin pliidi maksimumi peale, lisasin eelnevalt praetud seened ja risotoriisi, seejärel valge veini ning lasin veinil redutseeruda. Jamie õpetuse järgi tuleb puljong lisada risoto hulka kulp-haaval, vahepeal segades ning lastes iga kord vedelikul riisi sisse keeda. Mina lisasin puljongi kolmes jaos. Keetsin risotot umbes 15 minutit, lisasin teise osa võid (1 tl) ja riivitud parmesani ning lasin risotol 2 minutit tõmmata ja kreemjaks muutuda.
Serveerisin metsaseenerisoto karulaugupestoga, puistasin peale röstitud seedermänni seemneid ning parmesanilaaste. Minu jaoks oli see heas mõttes eriline maitsekooslus. Pakkudes sama toitu Reneele, olin valmis kõige hullemate kommentaaridega, kuna esiteks ei kuulu risoto Renee lemmiktoitude hulka ning teiseks olin ma jälle karulauguga tembutanud. Ka karulauk ei kuulu Renee lemmikute hulka, pealegi juba noritakse teda töö juures, kui ma teda pidevalt "umbrohuga" toidan :) Mainisin algul igaks juhuks, et tegu on metsaseenerisotoga, millel peal pesto, täpsustamata, millest tehtud pesto. Üllataval kombel pakkus see toit ka Reneele positiivseid maitseelamusi, erilisi kiidusõnu sai ka pesto. Pesto komponendid avaldasin ma talle alles siis, kui taldrik tühi oli :)
Meil on telepaatia:) Tegin täna samuti risotot karulaugupestoga - erinevalt Sinust ilma igasuguse retseptita ja välja tuli puhas looming ja imehea toit. Risotot julgen ma muidugi teha ainult tänu Sinu julgustamisele... Terv Triin
VastaKustutaPS Kuidas Anee karulauku suhtub? Greth käis koos minuga korjamas ja sõi ka hea meelega.
meil oli ka täna karulaugupesto- sõime lihtsalt segatuna papardellega, oi kui hea oli.Ma küüslauku ei pane, meie jaoks annab karulauk ise juba piisavalt küüslauguse maitse.
VastaKustutaKasutasin ka noidsamu St-st pärit ökoseedermänniseemneid-need ei ole kindlasti piiniaseemned, aga ilusad suured pontsakad seedermänniseemned on nad küll. Lugesin juba varem seda bioneeri lugu-minu mehel on ka see "mõru maitse sündroom", aga mitte alati. kummaline asi.
Vat kui tore, Triin, et me oleme täna samal lainel :) No ja minu julgustamine... see oli naljanumber!
VastaKustutaAnee karulauku toorelt eriti ei taha. Toilas vist sõi küll hapukoore-kurgi-karulaugusalatit, hapukoor võtab oluliselt vängust maha. Muidu pidavat liiga vänge olema tema arust. Maitsevõid teen talle ka karulauguga, mida panen nt pasta sisse - kui karulauk juba kergelt soojaks muutub, kaob tugev küülaugumaitse ära.
Oi, ja juba järgmine tänane karulaugusööja platsis! Ma ise pole seda seedermännist saadavat mõru maitset kogenud, aga olen kuulnud seda mitmel tuttaval esinevat. Küll aga sõin pühapäeval karulauku vist liiga palju, mistõttu pärast karulaugu söömist tõmbas ka magustoidu kibedaks. Vastik tunne kadus küll õnneks sama päeva õhtuks.
VastaKustutaHuvi hakkab juba tekkima selle karulaugupesto vastu.
VastaKustutaAga pesto valmistamisega olen sama teed läinud, et lõpuks tuli köögikombain appi võtta. Kui endale uhmri ostsin, siis tahtsin kohe samal päeval pestot teha. Tegelikult oli isegi asi sedapidi, et tahtsin ise õigesti pestot teha ja ostsin uhmri. Aga basiilikulehed käitusid samamoodi, nagu sul karulauk ja nii ma lõpuks ikkagi köögikombainiga lõpetasingi. Jamie õudusunenägu! :)
On siis asi selles, mis hetkel õli lisada?
Kaisa, ma ei tea, ma pole nii kogenud pestovalmistaja, aga mulle tundus, et liiga vara õli lisamine rikkus mul sel korral uhmriga pesto tegemise ära. Soola võib panna algul, see on terealine ja aitab lehtedest mahla välja saada.
VastaKustutaSama siin, ma karulaugupestole eraldi küüslauku ei lisa, kuna karulauk ise ju piisavalt "küüslaugune", nagu Mari-Liis ütles. Karulaugupesto ja sellest tehtud risto oli mullu meil suur hitt. Tänavu pole veel pestot teha jõudnud, küll aga karulauguõli ning tzatzikit. Nora sõi viimast väga meelsasti!
VastaKustuta