Jänes apelsinikastmes

Sain eilsel emadepäeval hakkama oma elu esimese jänesepraega. Olen ka varem mõlgutanud mõtteid jänese valmistamise osas, kuid eelmine plaan läks luhta ühel kummalisel põhjusel. Nimelt umbes pool aastat tagasi märkasin Nõmme turuhoones silti, et saab jäneseid tellida. Mina, kes ma igasuguseid põnevaid toiduga seonduvaid väljakutseid otsin, tellisin esmase emotsiooni najal ühe jänese endale kohe järgmiseks nädalaks ära. Nagu ma turult lahkunud olin, hakkasin aga asja üle sügavamalt järele mõtlema - minu pärast lüüakse nüüd üks väike jänku maha, et mina teda süüa saaks - tundus väga julm. Ok, tean, et neid jäneseid kasvatataksegi selleks, et neid süüa ja see on kellegi äri, aga emotsionaalne mõtlemine on vahel ratsionaalsest tugevam. Nädal pärast jänese tellimist läksin siis oma tellitud loomakesele järgi - aga oh imet, jänest ei saanud, sest jänesekasvataja naine läks sünnitama ja jänest ei saadud maha lüüa ja linna transportida. Ohkasin kergendatult, kuna tundsin nädal aega süümepiinu ühe jänese mahalöömise pärast. Sain aru, et see oli märk. Jäneseliha kuulutusi oli enne jõule turul veel kõvasti, kuid edaspidi käisin neist kaarega mööda… Kuni laupäeval Stockast läbi käies jäi mulle lihaletis silma jänes ja mina just mõtlesin, mida põnevat emadepäevaks valmistada. Sel hetkel seda jänest vaadates enam süümepiinu ei tundnud, kuna see jänes oli juba niikuinii maha löödud ja poodi toodud ning minus sai võitu jälle toidunautleja.

Jänese valmistamise retsepti otsisin kaua, uurisin erinevaid retsepte ja valmistusviise, kuni jäin pidama ühe nami-namist leitud retsepti juurde. Omalt poolt tegin ka mõned täiendused.

Kuna meie end ühe nädalavahetuse jooksul Eesti eri otstesse organiseerida ei suuda, siis emadepäeval said emad-vanaemad meie juures kokku. Mina emana, minu ema, minu vanaema ja Renee ema, lisaks teisi mitte-ema staatuses sugulasi. Mina kokana pea terve päev köögis, kuna ma lihtsalt olen nii aeglane kokk. Aga õnneks teeb köögis nokitsemine minule vaid rõõmu ning valmistasin toite hommikust õhtuni suurima heameelega. Hommikuse pannkoogipraadimise võttis Renee siiski enda peale.

Vaja läheb:
1 jänes (1,2 kg)
4 sl nisujahu
1 tl paprikapulbrit
meresoola
valget pipart
praadimiseks võid ja oliiviõli

Kaste:
4 sl võid
2 sibulat
4 küüslauguküünt
4 loorberilehte
2 dl (värskelt pressitud) apelsinimahla
1 tl riivitud apelsini koort
meresoola
purustatud musta pipart
punt tüümianioksi
2 dl valget veini
ca 3 dl vett
2 porrut

Alustuseks panin jänese umbes neljaks tunniks vette ligunema, lisades veele 2 sl valge veini äädikat. See etapp jäi silma mitmes jäneseprae retseptis - vees leotamine aitab verel lihast välja tulla ning äädikas pehmendab liha.

Kui jänes leotatud, kutsusin Renee seda tükeldama, kuna mina lihtsalt pole võimeline tükeldama liha, mis on veel mingi looma kujuline. Tükeldamisõpetuse leidsin ka nami-namist, seal on selle kohta täpne joonis. Segasin taldrikul jahu, sool, valge pipra ja paprikapulbri. Tükeldatud jäneseliha kuivatasin köögipaberiga ning keerutasin jahu-maitseainesegus, seejärel praadisin jänesetükid või ja oliiviõli segus mõlemalt poolt (paar minutit) ning tõstsin ahjupotti.

Valmistasin kastme - sulatasin pannil või, lisasin järgemööda hakitud sibula ja küüslaugu (panin terved küüned), loorberilehed, riivitud apelsini koore ja apelsinimahla, tüümianioksad, soola ja purustatud musta pipra. Hauta segu umbes 10 minutit, viimasena lisa vein ning kalla kaste jänesetükkidele. Minu ahjupott on pigem kõrge ning enamus jänesetükke jäid kastmest välja - seetõttu lisasin kastmele veel kuuma vett.

180 kraadi ja ligi 2 h ahjus (ca pool tundi enne valmimist lisasin potti ka suured porrutükid). Jäneseliha oli selle ajaga hästi küpsenud ning tuli kergelt kondi küljest lahti. Jänesest jätkus 7-le inimesele, kuid tükid olid selgelt erinevad ning ebavõrdsed. Serveerisin jäneseprae riisi ja toorsalatiga, maitses kõigile väga hästi. Jänese valmistamise keerukus, heade tükkide vähesus ja selle hinnaklass on aga piisavad argumendid, et seda väikest loomakest vaid väga harva valmistada-süüa.