Milline on hea nuga? / Roheline salat külma lõhega

Külmal ja pimedal talveajal saatis Fiskars mulle testimiseks salativalmistamise komplekti. Südatalv sellise tooteseeria tutvustamise jaoks pole minu arvates just parim aastaaeg, kuna kodumaist toorainet salati valmistamiseks napib, kuid poest leiab muidugi aastaringselt salati valmistamiseks vajalikku toorainet. Seega usun, et see komplekt läks õigetesse kätesse. Mind isutavad salatid igal aastaajal ning ma valmistan ja söön salateid nii toidu kõrvale kui eraldiseisva toiduna mitu korda nädalas. Just talveajal kasutan ma ka idandamisnõud kõige sagedamini, et kasvatada salati sisse värskeid idandeid.

Mul on ennegi köögis (ja garaažis) Fiskarsi tööriistu päris mitmeid. Nüüd lisandus alusega nugadekomplekt, salativurr (salatikuivatamise nõu), näpitsad salati tõstmiseks ja purk salatikastme segamiseks.

Salativurr oli mul varem ka olemas. Väga tihti seda ei kasuta, kuna ei viitsi iga kord kapist välja võtta ja selle kolme detaili pesta-kuivatada (kauss, sõel, kaas). Testimisel selgub, et Fiskarsi vurr on töökindlam ja teeb ka vähem häält. Ja nagu aru saan, on see plastmassist kauss mõeldud lisaks salati kuivatamisele ka salati segamiseks või lausa serveerimiseks. Komplekti juures on ka salatitõstmise näpitsad, mis samuti valmistatud plastmassist.

Fiskarsi plastmassist salativalmistamise sari sobib minu arvates pigem suvise aiapeo juure kui aastaringselt tubastes tingimustes kasutamiseks. Ma ei paneks plastmasskaussi ja plastmassist tange toas lauale. Kuigi see näeb välja kvaliteetne ja viisakas plastmass. Meil on söögilaud praktiliselt alati laudlinaga kaetud ja sellisele lauale ei sobi enam plastmass. See on puhtalt subjektiivne maitse küsimus.

Salativalmistamise purk on erinevalt enamus Fiskarsi toodetest valmistatud aga klaasist (kaas on küll plastmassist). Väga ilus purk on. Salatikastmeid valmistan ma ka muidu purgi meetodiga – ehk kallan kõik salatikastme koostisosad purki ja loksutan segamini. Hädavajalik selline purk just salati valmistamiseks pole, kuna salatikastme saab segi loksutada suvalises klaasist purgis (soovitavalt väikeses, siis jääb vähem salatikastet purgi seintele). Fiskarsi purgil on erinevalt tavalisest purgist ka tila, mille abil on kastet salatile niristada pisut mugavam.

Minu kööki lisandus ka Fiskarsi alusega nugade komplekt. Nagu esimese noa kätte võtsin (allpool pildil nuga nr 4) ja sellega esimesed lõiked avokaadosse tegin (peo peal hoides, nagu ikka avokaado viljaliha lõigatakse), avastasin hetke pärast, et lisaks avokaadole olen teinud kolm sisselõiget ka oma käele. Aiii! Nii terav nuga oli, mis tungis ka avokaado koorest läbi. Plaasterdasin end kinni ja asusin edasi nugasid testima.

Alusel on lisaks nimetatud noale ka ümaraotsaline sakiline väiksem nuga (samasugune nagu allpool pildil nuga nr 3) ning kolm suuremat suhteliselt sarnast nuga (jääb selgusetuks, miks on ühel alusel nii sarnased noad). Kõik noad on väga teravad. Minu köögis on harva noad teravad. Kuigi mulle tegelikult meeldivad teravad noad, sest ilmselgelt on terava noaga parem lõigata kui nüri noaga. Aga ma ei suuda ise nuge teritada, sest noa teritamise hääl ja tunne on väljakannatamatult vastik (mees ikka vahel teritab nuge). Ja tasapisi ma lihtsalt unustan ära, kui hea on terav nuga. Fiskarsi noad tuletasid uuesti meelde, tõsi, küll üsna valusalt, kui hea võib olla terava noaga lõigata. Paprika ei paindu noa all, vaid nuga läheb sellest läbi nagu pehmest võist. Kurgi kilele tuleb lõige sisse, kui vaid noaga seda puutuda. Ilma sakkideta noaga saab lõigata isegi tomatit nii, et sellest mahl välja pritsiks. Mõtlen, et edaspidi peavad mu noad kõik teravad olema. Kuigi mu 3-aastane köögiabiline tükeldab ka pidevalt midagi ja tema tarvis peaks jätma mõned noad nürimad.

Aga vaatamata sellele, et mu noad on sageli liiga nürid, on need noad isegi nüris olekus paremad kui ükskõik millised teised köögiriistad, mida reisidel olles erinevates rendikorterite köökides kasutanud olen . Suvaline odav nuga ei ole ikka see, mis on korralike brändide noad (ma ei räägi käsitöönugadest, kuna neid mul pole). Samuti nagu võib vihale ajada ka suvaline tolmuimeja või triikraud, mis ei tee oma tööd korralikult. Ma hakkan juba mõistma, miks mõned inimesed koristamist või triikimist vihkavad – neil on selleks lihtsalt liiga halvad vahendid.

Minu praeguste köögitarvete valik on kujunenud selliseks läbi aastate. Praegune köök on mul kolmas. Iga järgnev köök on eelmisest suurem. Selle aja jooksul on olnud küll ja küll vahetamisi ikka paremate asjade vastu. Ja mitte vaid vahetamisi – kui on rohkem pinda, saab ka rohkem träni tekkida. Kui hobi on seotud köögi ja söögiga, siis see on iseenesestmõistetav.

Läheks liiga paljuks, kui kirjutada kõigist headest köögitarvetest, mida mina ka teistele soovitaks, ühes loos. Ühe eneseiroonilise loo võiks ma kirjutada erinevatest köögimasinatest, sest mul suhteliselt spetsiifilisi masinaid lugematu arv (loomulikult ei hoia ma enamusi neist köögikapil, vaid nende tarvis on garaažis suur riiul).

Täna keskendun aga nugadele. Milline on hea nuga? Sellele pole ühest vastust. Kui, siis ehk just teravus iseloomustaks head nuga. Aga nuge on vaja väga erinevate toitude viilutamiseks ja tükeldamiseks. Toon välja lemmikud oma koduköögist. Pildil on noad, mida ma kõige sagedamini kasutan.

1. Fiskarsi väike nuga – kasutuses väiksemate köögiviljade viilutamisel – nt kurk, redis vms. Selle noa võtan siis, kui on vaja lõigata nt mõned kurgirattad vms. Suurema koguse tükeldamiseks kasutan ka suuremaid nuge.

2. Victorinox sakiline terava otsaga nuga – ideaalne tomati, sibula ja paprika  lõikamiseks. Ei lähe nüriks.

3. Victorinox ümara otsaga sakiline nuga - ideaalne tomati, sibula ja paprika  lõikamiseks. Sellega saab ka saia või leiba lõigata, kuid mina eelistan selleks alati suurt sakilist nuga. Nuga ei lähe nüriks.

4. Fiskarsi nuga (uuest komplektist) – originaalis väga terav – saab lõigata kõiki väiksemaid köögivilju, ka tomatit. Pärast kolme nädalat kasutamist on märgata muutumist nürimaks.

5. Villeroy&Boch suur kokanuga – üks mu lemmikutest suurtest nugadest. Mulle meeldib köögivilju tükeldada suure noaga. Sobib ka liha lõikamiseks.

6. Fiskarsi kokanuga (uuest komplektist) – sarnane eelmisele. Teravuse poolest teeb silmad ette. Ma ei mäletanud, kui hea võib terava noaga olla liha lõigata.

7. Kala fileerimise nuga – kitsa noaga on kala mugavam fileerida, kala ei jää noa külge vaakumisse ning kitsas nuga libiseb kergemini kalast läbi.

8. Villeroy&Boch leiva- ja saianuga – ideaalne krõbeda koorikuga (ja loomulikul ka pehme) leiva ja saia lõikamiseks. Ei suru leiba ega saia kokku, vaid “saeb” selle läbi. 2-aastaselt küsis laps selle noa kohta, et miks ma saia saega lõikan ☺

9. Victorinox roosipuust käepidemega Santoku nuga – sellise kujuga noad on kasutusel Aasia kokkadel ning nendega on väga hea köögivilju tükeldada. Nõgusused, mis noa teral paistavad, ei lase vaakumil tekkida. Kui tavalise suure kokaoaga kartulit viilutada, jääb kartuliviil sageli vaakumiga noa külge kinni. Sellise kujuga nuga ei lase köögiviljadel noa külge kleepuda, vaid nuga läbib viljaliha. Kah üks lemmikutest.

10. Fiskarsi juustunuga – mul on kolm Fiskarsi juustunuga. Käepidemed erinevat värvi (must, valge, kollane), terad näiliselt kõik ühesugused. Must ja valge on väga head, kollane aga totaalselt kehv. Ei saa aru, millest tuleb vahe.

11. Jamie Oliver juurviljade koorimise nuga – ideaalne koorimisnuga. Mul on koorimisnuge mitmeid, kuid enamus neist ei kõlba kusagile. Vertikaalse teraga koorimisnoad ei istu minu kätte kohe üldse, on jäigad ja mina ei saa nende kiiresti hakkama. Antud kujuga on aga lemmik. Koorimisnoa pea on vahetatav, kaasas veel kaks tera, millega saab peeneid ribasid.

12. KitchenAid käärid – head köögikäärid. Lisaks neile kääridele on mul tegelikult aluse peal terve KitchenAid’i nugade komplekt. Aga KitchenAid’i noad on lihtsalt ütlemata kehvad, tehtud mingist kummalisest terasest, mis ei ole nii sile nagu kõik teised mu noad. Teistest KitchenAid’i toodetest olen vaimustuses, aga nugasid nad teha ei oska.


--------------------------------------------------------------------------------------------------
Retseptiks pakun täna ühte oma lemmikkooslust – jahtunud grillitud lõhefilee rohelise salatiga. Selle lihtsaim vorm, pigem selline püstjalaamps on lihtsalt külm lõhe ja kurk.

Talvel grillin lõhe toagrilliga, sest just grillil saavutab lõhe oma parima maitse. Grillin alati rohkem, kui esimesel päeval ära sööme; teisel päeval on jahtunud lõhe vaata et paremgi veel. Aga kui toagrilli pole, võib lõhe selle salati tarvis küpsetada ka ahjus või pannil.

Salat on sõna otseses mõttes roheline – kõik salati komponendid ongi rohelist värvi. Nii kevadine ja värke keset talve.

Roheline salat külma lõhega (koguseid kohandab igaüks ise vastavalt sööjatele)
lõhefileed (grillitud ja jahutatud)
salatilehti
kurki
avokaadot
mungoa idandeid
lutserni idandeid
värskelt jahvatatud musta pipart

Kaste:
3 osa extra virgin oliiviõli
1 osa sidruni- või laimimahla
sinepiseemnetega teralist sinepit (Maille Wholegrain Mustard, müüakse Stockmannis ja suuremates Rimides)
veidi suhkruroosiirupit või roosuhkrut

Tükelda salat, kurk ja avokaado suupärasteks tükkideks ja pane nendega samasse kaussi ka mungoa idandid. Loksuta purgi sees valmis salatikaste. Kalla kaste salatile ja sega läbi. Selles salatis võib avokaado veidi anda oma kreemisust teistele salatikomponentidele. Tõsta salatile lutserni idandid ja külm lõhefilee. Jahvata salatile ka musta pipart.