Noarootsis jooksmas käies märkasin, et teeäärsetes põldmarjapõõsastes sinasid veel vastu viimased põldmarjad, mis vaatamata karmile sügisilmale olid suutnud siiski okste küljes püsida. Korilustuhin tuli kohe peale ning järgmisel päeval läksime Aneega noppima selle aasta viimaseid põldmarju. Samal öösel oli aga olnud Noarootsis esimene öökülm, mis murdis aias hulga lilli, värvis puulehti ning muutis pehmeks viimased põldmarjadki. Matkasime Aneega (tema enamus ajast küll mul seljas) mööda Silma looduskaitseala laudteed ning vaatasime, kuidas linnud oma pesitsusalast lõuna poole teele asusid, noppisin juba näppude vahel pudenevaid põldmarju, mida plaanisin vaatamata vormi kaotamisele koogi sisse panna. Mõtted liikusid ikka toorjuustukoogi suunas, kuid sel korral proovisin osa toorjuustust asendada eestimaise ricottaga.
Põhi:
100 g võid
0,5 dl rafineerimata roosuhkrut
1 dl täistera nisujahu
1,5 dl kaerajahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
Täidis:
250 g ricottat
250 g mascarponet
2 muna
200 g põldmarju
1 dl rafineerimata roosuhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
poole sidruni mahl
Esmalt valmistasin koogipõhja - mu lemmikud on vaieldamatult Digestive-küpsisepõhjaga koogid. Samas ei taha neid küpsiseid nii tihti süüa kui ma kooke küpsetan, seega katsetasin sel korral koogipõhjaks tervislikest komponentidest valmistatud Digestive-küpsist meenutavat põhja. Selleks segasin kausis toasooja või, suhkru, täistera nisujahu, küpsetuspulbri ja kaerajahu. Küpsetasin koogipõhja ahjus 8 minutit, samal ajal valmistasin täidise - segasin omavahel ricotta (kasutasin Põltsamaa ricottat), mascarpone, suhkru, munad, sidrunimahla, vaniljesuhkru ning viimasena lisasin kergelt segades põldmarjad. Valasin täidise eelküpsetatud koogipõhjale ning küpsetasin põldmarja-ricottakooki 185-kraadises ahjus 45 minutit (tagantjärgi tarkus: et kook liialt ei pruunistuks, võib kuumust alandada 160-kraadini). Lasin koogil jahtuda ning serveerides panin koogitükile peale samal hommikul keedetud põldmarjamoosi. Väga maitsev kook tuli välja - põhi meenutas tõesti Digestive-küpsiseid, põldmarja-ricottatäidis oli väga eriliselt maitsev.
See on ju lahe, et põldmarju veel saadaval. Käisin pühapäeval metsas ja korjasin peotäie (külmunud!) mustikaid.
VastaKustutaÜritan enne sügavkülmavarude kallale asumist korjata veel metsast/aiast nii palju värsket, kui seal leidub. Arvan, et need põldmarjad jäid viimaseks värskeks saagiks mul sel aastal; ilmad on juba tõsiselt sügisesed.
VastaKustuta