Ostan Aneele ikka paar korda nädalas kõige kallimalt turult kõige kallimaid metsmaasikaid. Noarootsis olles mõtlesime aga minna ise neid metsa korjama, kohad on meil teada juba eelnevatest aastatest. Anee korjas väga usinalt esmalt kaussi, suhu ei pistnud ka soovituse peale; kui juba mõnda aega korjatud ning kausipõhi täis, istus ta kännule maha ja hakkas endakorjatud marju nosima. Mina aga korjasin marju koos vartega, et neist talvel teed teha; metsmaasikatee on Anee lemmiktee, aga eelmisel aastal oli mul neid vaid pihutäis korjatud ning väikeste osade kaupa tegin neist Aneele teed. Tänavu korjasin talveks vaid vartega marju, tee jaoks sobivad nii varred, lehed kui marjad. Väga mõnus on kuivatatud metsmaasikaid ka teiste teede hulka lisada, ka nt musta tee hulka, kui seda liiga kanget ei tee. Tundus, et Anee sai ikka paraja koguse metsmaasikad, lõpuks istus heina sees, nägu, sõrmed ja kampsun üleni maasikased ning ajas tuimalt marju suhu.
Noarootsi metsast leidsime ka juba küpseid mustikaid; neid korjasime täna vaid suhu. Plaan oli leida ka kukeseeni, kuid need olid kunagisest kohast täiesti jäljetult kadunud... Metsas kulus päris mitu tundi. Lisaks metsmaasikatele tõime metsast kaasa ka hulga puuke - neli puuki leidsin liikuvana Anee küljest, võtsime kõik riided seljast ja otsisime juuksed läbi, kuid tunde hiljem Tallinnasse koju jõudes kõndis Anee käe peal veel üks puuk, mina leidsin ühe puugi endal puusa küljest kinnihaakinuna ning Aneel avastasin pärast vanniskäiku ühe veel kõrva seest...
Kodus panin metsmaasikavarred küpsetuspaberi peale kuivama; mul on kodus nii soe ja kuiv, et ei pea neid vist ahjus kuivatama, arvan, et need mädanema ei lähe, vaid kuivavad kiiresti ära.
Me möllasime ka nädalavahetusel metsmaasikatega. See aeg, kui neid saab, on nii imelühike, et tuleb täiega ära kasutada. Kuivatamiseks ja sügavkülma jaoks vist küll ei jätku, kõik läheb kohe suhu:)
VastaKustutaMa olen turult ostmise suhtes olnud veidi negatiivselt meelestatud, ehkki olen ostnud muidugi küll. Esiteks ei või iial teada, kust marjad on korjatud-metsmaasikad armastavad kasvada ka teede ääres, kus neisse võib olla kogunenud igasugu saast. Teiseks on igat marja katsunud kellegi võõra käed, mis ei pruugi olla puhtusest säravad. Pesta marju ei taha, muutuvad lägaseks. Oeh, võibolla on mul mingi foobia nende turumetsmaasikate osas:D
Tead, Mari-Liis, ma olen mõelnud ka kunagi sel tasandil, et keegi võõras on need marjad kusagilt tundmatust kohast korjanud, et pähh ja must, aga kui ikka endal neid nädala sees linnas olles kusagilt võtta pole, siis ei ole sel teemal edasi mõtisklenud ja ostan neid ikka lapsele. Mul niigi palju kriteeriumeid, mille järgi ma toidu puhtust hindan ja seega ka toite välistan.
VastaKustutaAga muidu talvemarjad korjab meile kõik minu sõbranna tädi, kes teeb seda väga hoolsalt ning marjad jõuavad alati minuni tervelt ja puhtalt. Endal pole lihtsalt jaksu varuda kahe sügavkülma täis marju, mida me talvel ära sööme.
ma ikka ka ostan turult:), lihtsalt mind häirib see "eiteakelle ja eiteakustkorjatud" mõte alati, peaks kuidagi üle olema. On selge, et seesama tundmatu päritoluga metsmaasikas on sada korda "puhtam" ja kasulikum lastele kui mingi e-sid täistopitud komm.
VastaKustutaAga anna siis teada, kuidas toatemperatuuril kuivatamine läks.
Nii, tänaseks on maasikavarred täiesti kuivanud, toatemperatuuril läks selleks viis päeva. Piparmünt kuivas samuti ära. Täiesti edukalt saab nii kuivatada.
VastaKustuta