Piparmündijäätis šokolaaditükkidega

Olen klassiõe Mari-Liisiga arutanud viimasel ajal peenusteni jäätisevalmistusteemat - tema katsetab kodus käsitsi jäätisevalmistamist, mina aga masinas uusi retsepte. Mari-Liis saatis mulle oma lemmikjäätise retsepti, milleks on piparmündijäätis šokolaaditükkidega. Olen minagi sellest jäätistest mingi periood lummuses olnud, kuid nüüdseks on see vajunud täiesti unustustehõlma.
Kuna olin Noarootsist just kaasa saanud piparmündilehti, mida tee tarvis kuivatada plaanisin ning kuna piparmündijäätisest juttu tuli, siis vajalike komponentide olemasolul ei lasknud ma sellel retseptil järjekorras kaua oodata.

Vaja läheb (kahele):
7 suurt piparmündilehte
1 dl vahukoort (35%)
2 dl kohvikoort (10 %)
2,5 sl rafineerimata roosuhkrut
näpuotsaga soola
0,5 tl vaniljesuhkrut
2 munakollast
3 ruutu tumedat šokolaadi

Vähendasin Perenaine.ee-s oleva piparmündijäätise retsepti kogust poole võrra ning veidi muutsin ka piima-koore suhet. Jäätise valmistasin muidu sealse õpetuse järgi. Panin potti mõlemad koored, lisasin ka suhkru ja soola ning kuumutasin, kuni hakkas auru tekkima. Lisasin katkirebitud piparmündilehed ning panin jahedasse kohta kolmeks tunniks maitsestuma. Kolme tunni pärast kurnasin piparmündilehed kooresegust välja ning kuumutasin vedeliku uuesti keemiseni. Teises anumas vahustasin munakollased ning nõristasin neile hulka, pidevalt vispliga segades, kooresegu. Valasin saadud segu tagasi potti ning kuumutasin madalal tulel mõned minutid pidevalt segades; munal ei tohi lasta tükki minna. Viimasena lisasin vaniljesuhkru ning jahutasin jäätisemassi uuesti maha. Retseptis oli soovitus hoida segu järgmise päevani, kuid mul oli selle söömisega kiire ning ei arva ka, et pikemast seismisest mingit lisaväärtust tõuseks. Seega panin jäätisesegu juba samal õhtul jäätisemasinasse keerlema. Retseptis oli ka soovitus lisada peened šokolaaditükikesed vahetult enne masinasse panemist vedelasse segusse, mul on aga olnud jäätisesse kohe tükkide lisamisega halbu kogemusi ning otsustasin tükikesed lisada poole peal. Kui olin ära hakkinud kolm šokolaadiruudukest tundus sellest kogusest olevat küll; šokolaadi ei tasu liiga peeneks hakkida, sest puru värviks jäätisemassi pruuniks - sellesse jäätisesse on aga vaja terveid šokolaaditükke. Kui jäätisemass juba hakkas kreemjat ilmet võtma, lisasingi hakitud šokolaadi. Tükkide lisamine alati vedeldab jäätisemassi veidi, kuid õnneks paksenes see väga edukat uuesti ning valmis tõesti õige konsistentsiga jäätis, värvilt jäi jäätis kollakas-beež - selle värvi andis piparmünt (võrdle piparmünditeega). Panin jäätise veel paariks tunniks sügavkülma tahenema, et jäätisekulbiga kergemini kuulikesi vormida saaks ning et jäätis süües kohe piimaks ei sulaks. Üksi ei tahtnud nii head jäätist süüa, kutsusin oma õe Kaisa maiustama, kes loomulikult minu pakutust ära ei ütle. Oi, milline piparmündimaitse sellel oli, tõsiselt mõnus - hoopis teine kui poe piparmündijäätisest mäletan (selles on kasutatud tõenäoliselt piparmündiessentsi), šokolaad jäätise sees oli ka õige ideaalne - Kalevi 72%-lise kakaosisaldusega puhas šokolaad. Mari-Liis, aitäh hea idee eest; kui sa järgmisel korral mulle külla tuled, teen seda jäätist kindlasti!