Peedisupp

Supid on ühed toidud, mis mind üldse ei isuta, ei tekita mingit emotsiooni, et neid teha võiks; samas sööma hakates neist päris mitmed mulle täitsa maitsevad. Suppe teen eelkõige Anee ja Renee pärast, kellele need väga maitsevad ja nagu ma juba mainisin, maitsevad mulle ka, lihtsalt supi valmistamine ei paku sellist pinget nagu salatid või kooresed pastad. Kuna mu lemmik turutädi oli esimesed omakasvatatud peedid juba müügile toonud, tuli kohe mõte teha peedisupp värskest kraamist - turult sain ka kartulit ja porgandit.

Vaja läheb:
1 tükk seakooti
2 loorberilehte
soola
2 väikest peeti
2 väikest porgandit
2 väikest kartulit
1 sibul
värsket peterselli

Pesin seakoodi ja panin potti, kuhu kallasin ka külma vett. Lasin keema ning korjasin mustuse pealt ära, lisasin soola ja loorberilehed. Keerasin minimaalsele kuumusele ning lasin tasakesi keeda 1,5 h (valvama ei pea, kuna madalal kuumusel pott üle ei aja). Ma olen küll nii suppi keetnud, et ise olen üldse õues; talvel panin pidevalt liha keema ning läksin ise paariks tunniks vankriga jalutama, tagasitulles saab kiiresti supi valmis teha, kui liha juba pehme. Kui liha juba kondi küljest lahti tulema hakkas, koorisin sibula, peedid, porgandid ja kartulid. Võtsin potist koodi välja ning nokkisin välja puhta tailiha. Kartulikuubikud ja liha panin tagasi potti. Peedi ja porgandi riivisin ning praadisin kergelt koos sibulaga pannil, seejärel panin kõik potti keema. Keetsin ca 10 minutit. Lõpus lisasin hakitud peterselli. Praktiliselt kohustuslik on peedisupile sööma hakates ka hapukoort lisada, aga mina ei söö hapukoort...Värsketest juurviljadest peedisupp maitses hoopis teisiti kui talvine peedisupp. Head isu!

Soovitan tavalisele peedipupile vahelduseks proovida ka borši, millele on lisatud hapukapsas ning puljong on keedetud lambakoodist. Minu lemmiksupp. Retsepti piilu siit.