Kuna mul Jaanipidustustelt koju jõudes polnud kodus peale omakasvatatud misuuna salati ühtegi teist salatilist, siis lõpuks pidin ma tõesti enda potist lehekesi näpistama. Kasvatasin selle küll söögiks, kuid salat kasvas nii ilus, et mul oli kahju seda ära süüa. Nii oligi minu misuuna ehk jaapani lehtnaeris, mis muidu on väga mahlane salat, aja jooksul veidi kuivaks muutunud, kuigi ma hoolitsesin selle eest väga hästi; nüüd pikemalt kodust eemal olles oli see mul potiga isegi kaasas, kuna kasta tuli seda iga päev. Ma ei tea, kui ma kunagi peaks porgandeid, lillkapsaid, rääkimata loomadest, ise kasvatama, ei lubaks mu süda küll neid ära süüa, nii armsaks saavad need mulle:) Lapsepõlvest on piisavalt karm mälestust enda kanast tehtud supist; igatahes omakasvatatud looma/lindu ei hakkama ma iial sööma.
Misuuna salat (ühele):punt misuuna salatit
peotäis
mungube4 päikesekuivatatud tomatit
tükike feta juustu
röstitud seedermänniseemneid
oliiviõlisuhkrut
musta pipart
laimimahla
röstitud saiakuubikuid
Lõikasin misuunavarrekesed potist ning panin taldrikule, puistasin peale peotäie mungube, tükeldasin päikeskuivatatud tomatid ning asetasin peale feta juustu kuubikud. Pigistasin peale laimimahla ning niristasin oliiviõli; mulle meeldib koos hapu mahlaga salatitesse panna ka veidi suhkrut, samuti purustasin peale musta pipart. Viimasena puistasin salati üle seedermänniseemnetega ning peale veel veidi röstitud saiakuubikuid. Väga maitsev!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar