Klassikaline Caesari salat

Läksin lausvihmas Keskturule, lootuses saada Uus-Kongo letist värskeid spargleid. Sidusin Anee rõngaslinaga puusale, võtsin kätte vihmavarju ning teise kätte käe- ja turukoti, jalga panin ilmale vastavalt kummikud. Vähese otsimise peale leidsin Uus-Kongo talu müügikoha turult üles (Keskturul käin ma selle kauguse tõttu oma kodust üliharva), kuid spargleid ma sealt siiski ei saanud, olid jäänud korjamata vihmase ilma tõttu. Küll aga oli müügil suur hulk salateid ja maitserohelist; nähes müügil värskusest pakatavaid Rooma salateid, ei mõelnud ma kaua, mis neist valmistada - võtan taas ette Caesari salati. Pean tõdema, et ma pole kodus suutnud enda jaoks teha veel ideaalset Caesari salatit. Mõõdupuuks on minu puhul Carnivali kruiisilaeval söödud Caesari salat, mis oli nii maitsev, et ma sõin seda seal pea iga õhtusöögi eelroaks. Olen kordi püüdnud seda järgi teha, kuid ei ole tulnud päris autentne maitse. Ühel korral ostsin Stockmannist ka Vertigo valmis Caesari salati kastme, kuid ka see polnud täpselt see, mis mul meeles mõlkus, liiga palju majoneesi ja liiga vähe anšoovise maitset. Pärast Jamie Oliveri salatisaadet sarjast Jamie at Home, tegin ma ka tema retsepti järgi Caesari salati, lootuses, et äkki see on see "õige" - no ei olnud, see oli liiga koorene ning klassikalise Caesari salati retseptis tegelikult koor ei figureeri. Olen näinud ka retsepte, kus majonees salati koostisesse valmistatakse ise, ehk salatisse läheb sisse ka toores munakollane, varem olin siinkohal ikka põdema löönud, ma tohutult kardan igasuguseid (pool)tooreid muna-, liha- ja kalatoite. Aga kuna ma polnud ikka saanud sellist Caesari salatit, mis mul kruiisilaeva restoranist meeles oli, siis jätkates selle otsinguid, mõtlesin täna riskida, pannes salati sisse toore munakollase. Otsisin veel netist mitmeid selle sama salati kastme retsepte, erinesid nii anšoovise kogused, majoneesi/koore olemasolu kui ka lisandid. Oma otsingutel leidsin lõpuks youtube'st ühe päris hea klipi Caesari salati valmistamisest ning see tundus olevat väga tõepärane - just seda retsepti otsustasingi katsetada.

Vaja läheb (ühele, suur ports):
rooma salatit
1 munakollane
0,5 tl sinepit
3 spl oliiviõli
1 spl sidrunimahla
1 anšoovisefilee
0,5 tl Worcesteri kastet
veidi soola
1 küüs küüslauku
ca 60 g parmesani

Krutoonid:
kuubikuteks lõigatud ciabattat, bocattat või mõnda muud Itaalia leiba
oliiviõli
soola
küüslauku

Youtube'st leitud Caesari salatikastme valmistamise videos olid lisaks eelpoolmainitule komponentidena sees veel tilk tšillikastet ning praetud peekon - need jätsin ma välja, kuna katsetan teha klassikalist Caesari salatit ning need seal sees ei käi; lisandiks ei kasuta ka kanaliha, minu arust on krutoonid selle salati juurde täiesti piisavad. Samast videost sain teada, et oluline on komponente salatikastmesse lisada õiges järjekorras - selles järjekorras need mul ka retseptis kirjas on. Esmalt panin suurde (!) kaussi munakollase ning kloppisin seda veidi vispliga, seejärel lisasin 0,5 tl sinepit, segasin läbi, seejärel hakkasin tilkhaaval juurde lisama oliiviõli, jätkates samal ajal pidevalt vispeldamist. Pärast õli läks sisse 1 spl sidrunimahla - taas pidevalt vispeldades. Nii, nüüd sain valmis majoneesi - kes toorest muna pelgab, siis selle osa võib siin asendada majoneesiga ning siit edasi minna. Peenestasin uhmris nuia abil 1 anšoovisefilee, selle kogus on ka salatites väga erinev, mina julgesin panna 1 anšoovisefilee 1 sööja kohta; lisasin purustatud anšoovise isetehtud majoneesi hulka ning vispeldasin edasi, lisain ka 0,5 tl Worcesteri kastet, mille üheks koostisosaks on ju ka anšoovis. Selles faasis võib lisada ka veidi soola, kui tundub mage olevat, mina panin natuke. Pressisin 1 küüslauguküüne läbi küüslaugupressi ning lisain ka salatikastmesse, loomulikult pidevalt segades. Viimasena panin sisse umbes peotäie parmesani ning segasin kastme ühtlaseks massiks. Jätsin kastme natukeseks seisma, samal ajal valmistasin krutoonid - lõikasin Itaalia leiva kuubikuteks, panin suurde kaussi oliiviõli, veidi soola ning paar purustatud küüslauguküünt ning loksutasin ja mudisin kergelt kõik kuubikud õliseks. Küpsetasin ahjus 180 kraadiga ca 10 minutit. Rooma salati rebisin suurte tükkidena ning lisasin kaussi, kus oli juba valmis salatikaste, selleks siis läkski suurt kaussi vaja, et lõpus tuleb selle sees kaste salatilehtedele peale saada. Segasin kergelt läbi ning tõstsin taldrikusse söömiseks, peale panin veel mõned parmesanilaastud ning peotäie krutoone. Ütleks, et tuli välja parim Caesari salat, mille ma olen suutnud teha, aga päris täpselt see Carnivali salat ikka polnud, anšoovist või Worcesteri oleks võinud isegi veidi rohkem olla. Aga Uus-Kongo Rooma salat on fantastiline - krõmps ja mahlane - ikka pika puuga teeb ära selle Soome mahedalt kasvatatud Rooma salatile, mis Prismades müügil on.
PS - järgmisel hommikul ärgates ei saanud ma aru, miks mu käelihased veidi haiged on, kuigi ma jõutrenni teinud polnud (mul tavaliselt ei jää lihased trenniväliselt haigeks), mõeldes järgi aga oma eelmise päeva tegevustele, sain aru, et olin siiski pingutanud turul käies, kandes rõngaslinas 14-kilost Aneed, hoides samal ajal pea kohal vihmavarju ning tassides rasket turukotti... Aga see salat oli väärt sellist pingutust.