Kui ma muidu talvisel ajal eriline lillkapsafänn pole, siis suve algul, kui Eesti lillkapsad valmima hakkavad, maitsevad need mulle väga. Juba olidki turul müügil esimesed väikesed armsad lillkapsaõisikud. Täna valmis neist väga lihtne ja maitsev panniroog.
Vaja läheb (2,5-le):
3 väikest lillkapsast
ca 250 g sea(delikatess)hakkliha
1 sibul
päevalilleõli
tilli
soola
pipart
Lõikasin lillkapsa õisikuteks ning aurutasin selle oma suurepärases Tefali aurupotis poolpehmeks. Ma ei väsi kiitmast aurutamist ühe toiduvalmistusmeetodina - kui aedvilju potis keeta, kaotavad need hulga vitamiine keeduvette, aurutades aga säilivad kõik vitamiinid, lisaks on aurutatud aedviljad keedetutest palju maitseküllasemad. Soetasime aurupoti eelkõige Anee pärast, sest lapse toitumise juures on ju eriti oluline, et ta sealt vajalikke vitamiine ja mineraale omastaks, kuid õnneks leiab aurupott meie peres päris sagedast kasutust. Aurupotil on ka aegrelee, mille abil saab toitu veel pärast valmimist soojas hoida - eriti tänuväärne oli see perioodil, kui Anee veel õues magas ning ärgates ülinäljane oli; muidu oli tema ärkamisaega raske ennustada ning vahel seisis mul lillkapsas potis keeduvees soojas isegi tund aega, aurupoti soetades kadus aga see probleem ära.
Edasi võtsin välja wokpanni, kuna sellel praadides ei hakka ained nii kiiresti pruunistuma ega kõrbema. Praadisin päevalilleõliga kergelt hakkliha ja sibula, lisasin soola ja pipart ning veidi aja pärast kallasin peale juba aurutatud lillkapsad - lisasin veel veidi soola ja pipart, kuna lillkapsas oli maitsestamata (aurupotti ei tohi panna ühtegi maitseainet). Muide, ökopoodides saadaolev päevalilleõli ei oma vastikut poslamala maitset, see on täiesti neutraalne praadimisõli. Lõpuks puistasin peale värsket tilli ning kiire ja maitsev toit oligi valmis. Kes tugevamat sööki armastab, võib seda ka lisandina muule toidule süüa, mulle maitseb see aga just nii nagu ta on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar