neljapäev, 12. november 2009

Peekonisse mässitud tursafilee aasiapärase aedviljawokiga

Sattusin nädalavahetusel juhuslikult raamatupoodi, tegime kümmet minutit parajaks, kuni Renee "juhtmepoes" surfas. Kui ma koos Aneega raamatupoes käin, veedame me selle aja alati laste- ja nuputamisraamatute osakonnas; kuni Anee raamatuid ja töövihikuid uurib, võtan mina mõne minu jaoks huvipakkuva raamatu sirvimiseks - sel korral jäi letil silma "Jamie Kokakool", mille mõtlemata kaasa haarasin. Jamie Oliver on ju mu iidol! Tema toidud on oma lihtsuses nii võluvad ning tema saateid on nii nauditav vaadata - istusin terve eelmise hooaja teleka ees konspekteerimisvihik käes, kusjuures keegi ei tohtinud mind segada, kui see saade käis. Jamie on õige asja eest väljas - tema võitlus rämpstoiduga on muljetavaldav.

Aga tagasi selle raamatu juurde. Mul polnud plaanis seda osta, aga mida enam ma seda sirvisin, seda rohkem see võlus mind ja kui ma olin leidnud kastmete peatüki, siis teadsin juba, et mul on seda raamatut oma koju vaja. Ma ei osta kokaraamatuid kergekäeliselt, mul on kodus suhteliselt vähe retseptiraamatuid, aga ostan neid tõesti vaid siis, kui need mulle väga meeldivad. Jamie maitset ma usaldan ning selle raamatu saatus oli otsustatud - tuleb minuga kaasa.

Sõitsime Noarootsi ja mina asusin oma uut raamatut lugema. Jah, kohe päriselt lugema - kokaraamatut lugema, sest ma tahtsin kõigest teada, mida Jamie kirjutab. Olles läbi lugenud sissejuhatuse, milles Jamie motiveerib, ei, lausa ootab, et igaüks, kes selle raamatu on ostnud, annaks tõotuse, et tema annab igast peatükist ühe retsepti edasi vähemalt kahele inimesele - et täituks Jamie pöörane unistus õpetada võimalikult palju inimesi valmistama ise tervislikku, kvaliteetset, lihtsat ja maitsvat toitu. Kuna ma olin selle raamatu ostnud ja mul on austus Jamie vastu, siis tunnen, et pean minagi oma tõotuse andma - pealegi on mul oma toidublogi näol võimalus jagada neid retsepte ikka rohkemale kui kahele inimesele :) Ja teie, armsad lugejad, levitage neid retsepte omakorda edasi!


Kuigi see raamat on suunatud algajatele, on see sellele vaatamata hea raamat ka minu jaoks, vahel lihtsalt ei tule mõne geniaalselt lihtsa toidu peale. Mind ei ole selle raamatu abiga kindlasti vaja motiveerida tervislikule toidule ning seletada, kui kasulikud on aedviljad, see tee on mul läbi käidud, kuid sellest raamatust leiab ka suuremaid väljakutseid lihatoitude ja kastmete peatükis. Magustoitude osa on aga üsna hõre, aga sellest olen juba varem aru saanud, et magus pole Jamie trump. Ja veel - seda raamatut oleks tegelikult parem lugeda originaalkeeles, tõlge häiris kohutavalt (enne ostmist mõtlesin, et kui tore, et see on eestikeelne).
Nüüd aga kaks retsepti Jamie Kokakoolist - ühendasin need retseptid üheks toidukorraks, veidi panin ka omalt poolt juurde.


Peekonisse mässitud tursafilee (kahele):
1 tursafilee (ca 200 g)
4 viilu kuumsuitsupeekonit
4 oksa värsket tüümiani (või rosmariini)
oliivõli
meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart

Aasia kaste wokitud aedviljadele (kahele):
ca 1 cm jupp ingverit
0,5 küüslauguküünt
ca 1 cm punast tšillit
1 spl seesamiõli
1 spl oliivõli
1 tl sojakastet
0,5 laimi mahl
0,5 tl palsamiäädikat

Wok:
brokoli
lillkapsas
paprika
suvikõrvits
kirsstomatid

Mulle jäi Jamie raamatust silma üks lihtne tursafilee retsept. Meie pere sööb kala tegelikult liiga harva (aga see on ju minu viga, kuna mina kujundan pere toidulauda!), vaatamata sellele, et ma käin iganädalaselt turul läbi paarist kalapoest. Tihti kalapoes käik vaid uudistamisega piirdub, kuna lõhe ja forell on igavad, külmutatud ja suitsutatud kala ei taha ning head kalad nagu lest ja ahven on terves tükis, aga mina neid puhastada ei suuda. Jamie tursafilee retsept meeles mõlkumas, käisin turul kalapoodides seda otsimas - ei leidnud - küll aga leidsin lõpuks värske tursafilee Selveri kalaletist.

Mõtlesin, millega seda tursafileed süüa - midagi süsivesikurikast reelina tugeva valgu kõrvale ei soovi ja külma ilmaga külma salatit ei tahtnud, seega mõtlesin teha ühe kiire woki - kastme selle peale leidsin taas Jamie raamatust - tema pakub sellist kastet aurutatud brokoli peale. Ja nagu Jamie oma raamatus väidab, on paljude inimeste tõrge erinevate köögiviljade vastu tingitud valest valmistusviisist - tema väidab, et iga inimese saab panna oskusliku valmistamisega köögivilju sööma. Seda usun ka mina - olen minagi oma praktikas näinud, kuidas mu tuttavad hakkavad esmakordselt hea meelega kõrvitsat, suvikõrvitsat või baklažaani sööma...

Aga lõpuks siis valmistusviisi juurde - tegu on kiire toiduga, kulub vaid ca 15 minutit valmistamisaega. Esmalt kuumutasin ahju maksimumtemperatuurini (250 kraadi), lõikasin tursafilee neljaks ning hakkisin lõikelaual värske tüümiani lehekesed (Jamie kasutas oma retseptis tegelikult rosmariini, aga ma ei leidnud seda kusagilt müügilt - asendasin tüümianiga, tundus sobiv). Piserdasin tüümianile oliivõli (kasutasin oliivõli, mida tohib kuumutada, kuna temperatuurid olid nii kõrged ning extra virgin variant muutuks sellise töötlusviisiga kantserogeenseks), lisasin ka soola ja värskelt jahvatatud pipart. Sealsamas lõikelaual veeretasin tursafileesid maitseainesegus ning mässisin igaühele ümber ühe peekoniviilu. Panin mundris fileed panniga ahju - sinna võisid nad Jamie õpetuse järgi jääda vaid max 12 minutiks. Tükeldasin kiiresti lillkapsa ja brokoli ning aurutasin neid vaid paar minutit aurupotis. Lõikasin tükkideks ka paprika ja suvikõrvitsa, kirsstomatit jätsin terveks. Valmistasin kastme woki jaoks - riivisin ingveri ja küüslaugu hästi peenelt ja panin segamisnõusse, lisasin hakitud punase tšilli, seesami- ja oliivõli, sojakastme, laimi mahla ja palsamiäädika ning segasin korralikult läbi. Vahetult enne kala valmimist (lasin tegelikult siiski ajast üle - umbes 15 min, kuna peekon tundus liiga toores) panin wokpannile aedviljad ning kallasin peale kastme. Wok tundus maitselt tõesti veidi idamaine, tursk peekonis oli ka maitsev - ja see on ju tõeliselt täisväärtuslik toit.

P.S. Pean vabandama paari viimase pildi pärast (ka. selle postituse oma) - nimelt oli mu oma fotoaparaat välja laenatud ning vastu saadud asendusfotoaparaat tegi lihtsalt nii hirmsate värvidega ja ülevalgustatud pilte, et neid ei saanud ka iPhoto fototöötlusega normaalseks kruttida ja paraku toidupildi puhul ei anna pilti päästa ka seda mustvalgeks tehes.

4 kommentaari:

  1. Värske rosmariini oksad on müügil näiteks Järve Selveri värske kraami osakonnas, samal riiulil kus on laisale inimesele juba valmsiriivitud porgand-kaalikas, samuti keedetud peet ja pakitud maitserohelise komplektid, rosmariinioksad on seal ühel ülemisel riiulil, ka kile alla pakitud kujul :)
    /et infoks, kui teinekord taas Jamie retsept seda nõuab/

    Aga Jamie retsepte ootan küll huviga, mul on paks Jamie Itaalia-raamat, oleks vaid aega see läbi töötada ja kõik järgi katsetada.

    See tursaretsept siin oleks ilmselt mu abikaasa suur lemmik, ise ma kala väga ei austa ja eks mul sama häda, et puhastada neid terveid kalu ei suuda ja värske, fileeritud kala valik on ikka nii niru.

    PS! ETVst algas pühapäeviti, kui ma ei eksi, uus hooaeg - Jamie Kodus. Oled kursis?

    VastaKustuta
  2. Oh, Katz, tänan info eest - ma ei tulnud selle peale, et neid äralõigatud ürte otsida, vaatasin vaid seda letti, kus potis ürdid ja salatid seisavad.

    Jõudsin vahepeal veel ühte Jamie retsepti katsetada, sel korral käis nii kiiresti, et ei jõudnud pildistadagi :)

    Et Jamie saade jälle käib, sellest informeeris mind ema paar päeva tagasi. Ma ainult kahtlen, et need uued osad on, vaatasin, et aastast 2007, arvan, et ikka see sama Jamie at Home, mida ma juba näinud olen. Aga vaatan seda kindlasti uuesti, see on nagu "Seks ja linn" mida ma võin 7 korda vaadata ja ikka ära ei tüdine :)

    VastaKustuta
  3. Aet, ma vaatan, et sa kasutad tihti roogades peekonit. Ma pole veel poest leidnud ilma värvimata ja säilitusaineteta peekonit. Kas sa oled?

    VastaKustuta
  4. Olen leidnud tõesti ühe suitsupeekoni, kuhu sisse pole väidetavalt pandud ei säilitusaineid ega naatriumglutamaati - seda müüakse Nõmme turuhoones - "Jaani siga" peaks müügikoha peal olema kirjas - sealt ostan ka sinki, mis on samuti vaba neist ainetest.
    Peekonit muidu väga palju toitudes siiski ei kasuta, äkki paar viimast postitust on sellise mulje jätnud - nt kooreses peekoni-šampinjonikastmes kasutasin üldse toorest peekonit või läbikasvanud liha või kuidas iganes seda nimetatakse - see on küll 100% vaba lisaainetest. Müüja väidab selles putkas, et neid sigu ei söödeta hormoonidega - võta kinni, kas uskuda või mitte...

    VastaKustuta