Mulle meenus üks õunakook, mida tegi mu vanaema viimati, kui me tal Soomes külas käisime. Vahetult enne teeleasumist sõime sooja, just ahjust tulnud plaadikooki, mis maitses imeliselt. Helistasin ja küsisin, kuidas ta selle tegi. Minu imestuseks oli põhjaks pärmitainas - seda seal küll ei tundnud ega aimanud - pärmitainas mulle üldiselt ei maitse. Aga mäletades seda kooki siiski väga maitsvana, püüdsin olla eelarvamustest vaba ning saadud retsepti järgi selle koogi ka ise küpsetada. Põhi:
3 dl piima
2 dl vett
1 pakk (12g) kuivpärmi
ca 6-7 dl nisujahu
100 g võid
0,75 dl rafineerimata roosuhkrut
Kate:
7-8 talveõuna
muscovado suhkrut
kaneeli
Esmalt sulatasin või. Panin segamisnõusse piima ja vee ning hakkasin tasapisi lisama nisujahu (mille sisse segasin ka kuivpärmi) ja suhkrut; segasin, kuni tainas muutus ühtlaseks, jäädes veidi paksemaks kui on pannkoogitainas. Viimasena segasin tainasse sulatatud või ning kallasin taina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, siludes selle lusikaga ühtlaseks. Lasin tainal veidi kerkida ja tükeldasin õunad. Ladusin õunaviilud üksteise kõrvale, kuni põhi sai kaetud. Puistasin õuntele peale kaneeli ja muscovado suhkrut ning küpsetasin kooki 200 kraadiga ca pool tundi. Vanaema kook maitses siiski tunduvalt rohkem (tõsi, maitsesin kooki pärast õhtusööki, vanaema juures sõin tühja kõhuga), enda koogis tundsin veidi pärmi maitset, mis häiris. Jätkuvalt sain kinnitust, et ei ole mina õige pärmitainast küpsetaja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar