Mustika-mandlikoogikesed

Oma Maitse juulikuu ajakirjas jäid silma minu jaoks väga kummalise retseptiga (suur kogus munavalgeid ja võid ühes retseptis), aga imelise fotoga mustika-mandlikoogikesed. Lihtsalt testimise pärast üritasin need ära proovida - tahtsin näha, milline tainas sellest tuleb; maitse osas ei lootnud just parimat. Retseptis olevaid munavalgeid ei tulnud vahustada, vaid segada lihtsalt lahtiklopituna tainasse - sellist valmistusviisi polnud ma varem proovinud. Igal juhul hoiatus neile, kes minu blogist vaid tervislikke retsepte otsivad, siis need koogikesed oma koostise poolest seda küll pole.

Vaja läheb:
180 g võid
3 dl tuhksuhkrut
1 dl nisujahu
120 g jahvatatud mandleid
5 suurt munavalget
1 tl riivitud sidrunikoort (oluline komponent, muidu jäävad liiga läilad)
ca 125 g mustikaid

Sulata või ja jahuta. Oma Maitse ajakirjas on Rama margariin end retseptidesse sisse ostnud, mina soovitan aga küpsetistes jätkuvalt võid kasutada. Sõelu kaussi tuhksuhkur ja jahu. Jahvata (kooritud!) mandlid köögikombainiga peenikeseks puruks ning lisa jahu-suhkrusegule. Klopi munavalgeid kergelt vispliga (ära vahusta) ning kalla kuivainete sisse. Lisa ka sulavõi ja sidrunikoor ning sega tainas ühtlaseks. Tainas moodustus väga kummaline, selline ühtlane mass, mida saab kausis ühes tükis keerutada; meenutas veidi piparkoogitainast. Kuumuta ahi 200-kraadini ning vala tainas sügavatesse minivormidesse (mina kasutasin cannelé-vorme) nii, et kolmveerandi jagu oleks täidetud. Raputa igale vormile peale mustikaid - mina panin igale vormile peale 1 tl mustikaid ning rohkem ei mahtunud kuidagi (algses retseptis oli mustikaid 200 g - selline kogus ei mahutu küll kuidagi ära). Kokku sain 14 koogikest. Osad koogikesed tegin nii, et panin vormi veidi tainast, mustikad keskmisele kihile ning veidi tainast veel peale (alumisel pildil). Küpsetasin 200 kraadiga 20 minutit.

Maitselt olid koogikesed parimad soojana, meenutasid veidi keeksi. Oluline on lisada ka tsitrusekoort, kuna see paneb koogikesed nagu rohkem "elama", ilma tsitruseta on läila (proovisin ka nii). Aga üldiselt pole need koogikesed minu arust nii head, et neid teist korda tegema hakkaks.